Obsah (5)

§ 274§ 73§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1380 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Va

§ 274

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.10.2016 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 aastat vangistust võrra, mõistes D. Erdmanile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 14.12.2016 kuni 16.12.2016, s.o 3 päeva karistuse hulka, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 74 lg-te 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D. Erdman 3 aasta pikkusel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2, 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX .

§ 75

¹ lg 3 p 1 alusel määrati elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates seadme kinnitamisest süüdlase keha külge. 1.

1. Viru Maakohtu 28.06.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekande ja pöörati D. Erdmani karistus 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. 1.
2. Karistuse kandmise aja algus 14.08.2017 ja lõpp 10.02.
4. Viru Maakohtu 04.02.2020 määrusega jäeti D. Erdman ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
5. Tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. D. Erdman kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 3 aasta 5 kuu 27 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui kaks kolmandikku. 2.
6. Maakohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik ei olnud motiveeritud oma karistust vabaduses kandma, kuna rikkus korduvalt kohustust alluda elektroonilisele valvele. Täidetud ei ole vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 26 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Iseloomustusest nähtuvalt suhtub kinnipeetav negatiivselt ametnikesse ning teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud korraldustele mitteallumise eest. 2.
7. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 4248,88 eurot. Vangistuses on kinnipeetav keeldunud tööst koristajana. Varasemalt on isik toime pannud kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu puudus maakohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei püüa taaskord oma elujärge kuritegelikul teel parandada. Arvestades, et isikut on karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, võib järeldada, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse mõtteviisiga isikuid, mida võib samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.
8. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on toimunud vestlused mitmetel teemadel. Vabanemisel on tal olemas elukoht endale kuuluvas korteris ning väidetavalt ka võimalus jätkata töötamist Geos Nordic OÜ-s. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei viita sellele, et isik oleks teinud järeldusi talle mõistetud karistusest ning valmis edaspidi käituma õiguskuulekalt. Negatiivne suhtumine vanglaametnikesse seab kahtluse alla tema valmisoleku ennetähtaegse vabanemise korral teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebused
9. Viru Maakohtu 04.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Erdman, kes ei ole nõus maakohtu määrusega. Süüdimõistetu on vangistuses esimest korda, mistõttu võiks ta vabastada. D. Erdman toob välja, et ta on invaliid. Tal on vaja läbida ravikuure, vangistus ähvardab tema tervist. Samuti palub süüdimõistetu vabastada ennast menetluskuludest. 2
10. Viru Maakohtu 04.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu D. Erdmani kaitsja vandeadvokaat M. Frey, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus otsus, millega vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuses tuuakse välja maakohtu seisukohad, süüdimõistetu poolt maakohtu istungil öeldut ning korratakse üle, et isik on vanglas soovinud alaliselt tööle asuda, kuid talle ei ole seda võimaldatud, süüdimõistetul on soov osaleda alkoholivastases programmis, vähendamaks uue kuriteo toimepanemise riski, pere toetusele viitab suhtlus poja ja emaga telefoni teel, süüdimõistetul on olemas tööle minemise soov, ta on helistanud oma vanale tööandjale GEOS NORDIC OÜ ning ülemus on lubanud ta tagasi võtta. D. Erdman on avaldanud, et ta soovib järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Ennetähtaegse vabastamise eesmärk ongi just anda isikule võimalus ennast tõestada ja suurendada võimalusi rehabilitatsiooniks ja ühiskonda taassulandumiseks. Maakohus on teinud tõendeid hinnates vale järelduse ja jätnud süüdimõistetu vabastamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
12. või
13. peatüki sätteid, arvestades
14. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
18. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. 3 7. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et D.

Erdmani tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebustes välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise ja esitamise eest (30 minutit) 27 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut on kaitsjatasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna advokaadibüroo ei ole käibemaksukohuslane, ei lisandu tasule käibemaksu. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Süüdimõistetu palub määruskaebuses ennast vabastada menetluskuludest. Seejuures ei ole süüdimõistetu seda kuidagi põhjendanud ning ringkonnakohtu hinnangul tuleb jätta see taotlus rahuldamata. Samuti ei näe seadus ette võimalust täiskasvanud isiku puhul menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebused läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 4