← Eesti

3-19-179/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. jaanuar 2020, Tartu 3-19-179 Haldusasi Evi Mändla kaebus Sotsiaalkindlustusameti
  2. detsembri
  3. a otsuse nr M34312 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  4. augusti
  5. a otsus Evi Mändla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Evi Mändla, Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON Jätta Evi Mändla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. augusti
  7. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  8. märts
  9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) andis
  11. detsembril 2018 otsuse nr M34312, millega alates
  12. oktoobrist 2018 arvestas kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamise „Koit“ kolhoosis
  13. juulist 1960 kuni
  14. detsembrini 1961 kolhoosniku tööraamatu nr 271 alusel (p 1). Samuti alates
  15. oktoobrist 2018 arvestati Põlva maakonna
  16. novembri
  17. a arhiivteatise nr 45/M-26 alusel kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamine „Juuni võit“ kolhoosis
  18. juunist 1957 kuni
  19. juulini 1959 ja lõpetati üldkande alusel arvestatud staaž 5 kuud 25 päeva normipäevade alusel.
  20. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et pensioniõigusliku staaži ümberarvestus tulnuks teha tagasiulatuvalt pensioni määramisest, s.o 12 juunist 1997 arvates.
  21. Vastuses kaebusele vaidles SKA kaebusele vastus ja pakus jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kui avaldus pensioni ümberarvutamiseks esitatakse koos asjakohaste dokumentidega ühe kuu jooksul pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest, siis arvutatakse määratud pension ümber avalduse esitamise päevast alates. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber aga avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kaebaja pensioni suurendamist tingivad asjaolud olid tekkinud oluliselt varem kui üks kuu enne avalduse esitamist, seega kuulus kaebaja pension ümberarvutamisele avalduse esitamise kuule järgnevast kuust. Kaebaja pension arvutati ümber ekslikult avalduse esitamise päevast, kuid see oli kaebajale soodne. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
  23. Halduskohus sedastas, et vaidlust ei ole, et kaebajale määrati pension
  24. juunist 1997 ning arvutati ümber
  25. aastal.
  26. oktoobril 2018 esitas kaebaja SKA-le avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine).
  27. novembril 2018 esitatud vaides märkis kaebaja, et tema pensioniõigusliku staaži hulka ei ole ekslikult arvatud ka töötamist kolhoosniku tööraamatu alusel. Vaidlustatud
  28. detsembri
  29. a otsusega nr M34312 arvutati kaebaja pension viimase positsiooni osas ümber alates
  30. oktoobrist 2018 ehk avalduse esitamise päevast. Kaebaja ei vaidlusta eelnimetatud otsust pensioniõigusliku staaži puudutavas osas, kuid leiab, et vastustaja eksis pensioni ümberarvutamise päeva kindlaks tegemisel.
  31. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 25 lg 1 p-st 3 Sotsiaalkaitseministri
  32. detsembri
  33. a määruse nr 70 “ Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 12 lg-st 2 nähtub selgelt, et pensioni ümberarvutamine toimub avalduse esitamise ajast lähtuvalt kas avalduse esitamise kuupäevast või avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast ega võimalda määratud pensioni ümber arvutada tagasiulatuvalt pensioni määramise otsusest alates.
  34. Pensioni suurendamist tinginud asjaolud olid tekkinud enne pensioni ümberarvutamise avalduse esitamist, mistõttu on vaidlustatud otsuses ebaõigesti lähtutud RPKS § 25 lg 1 p 3 esimesest lausest ehk arvutanud määratud pensioni ümber uue avalduse esitamise päevast. Õige olnuks arvestada määratud pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Nimetatud eksimus on aga kaebajale soodne ning ei ole otsuse tühistamise aluseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  35. Evi Mändla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses kohaselt leiab kaebaja jätkuvalt, et pensioni ümberarvutus tuleb teha tagasiulatuvalt, s.o pensioni määramisest arvates, kuna eksimus kaebaja kahjuks toimus pensioni arvestaja süül. Kaebaja usaldas arvestust ega kontrollinud seda.
  36. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb SKA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus järgib halduskohtu otsuse põhjendusi ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 põhjendusi ei korda.
  38. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et kehtiv õigus ei luba SKA-l teha kaebaja pensioni ümberarvestust tagasiulatuvalt. RPKS § 25 lg 1 p 3 ja määruse nr 70 § 12 lg 2 on pensioni ümberarvestuse tähtaja osas selged ega näe ette võimalust pensioni suurendamiseks tagasiulatuvalt alates kaebajale pensioni määramisest. SKA peab oma tegevuses lähtuma seaduslikkuse põhimõttest, s.t tal on õigus teha neid toiminguid, mida kehtiv õigus lubab. Kui seadus pensioni tagasiulatuva ümberarvestamise võimalust ette ei näe, siis on SKA-l keelatud pensioni tagasiulatuvalt ümber arvestada. Ka juhul, kui pensionistaaž on kaebajale pensioni määramisel arvestatud vääralt mitte kaebaja süül, ei ole SKA-l siiski õigust pensioni ümber arvestada kaebaja soovitud viisil, s.o pensioni määramisest arvates. Kahtlemata on kahetsusväärne, et osa kaebaja pensioniõiguslikust staažist jäi arvesse võtmata pensioni määramisel vaatamata sellele, et staaži tuvastamist võimaldavad dokumendid olid 2 pensionitoimikus olemas. Siiski oli kaebajal endal võimalik vaidlustada pensioni määramise otsust
  39. aastal või pensioni ümberarvutamise otsust
  40. aastal või esitada avaldus ekslikult arvesse võtmata jäänud ajavahemike arvestamiseks pensioniõigusliku staaži hulka (nagu kaebaja
  41. aastal tegigi). Selliselt oli kaebajale tagatud võimalus saavutada pensioniõigusliku staaži arvestamine õiguspäraselt juba pensioni määramisest. Kuna kaebaja teadis, millal ta oli hõivatud tegevustega, mis pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse, siis saab eeldada, et eelkõige ta ise veenduks ja kontrolliks, et pensioni määramisel kõik asjakohased ajavahemikud arvesse võeti. Et pensioniõigusliku staaži ebaõige arvestamine ilmnes ka kaebaja jaoks alles
  42. aastal ning vea varasem parandamine olnuks võimalik vea varasemal ilmnemisel, siis ei saa eelneva enam kui kahekümne aasta eest pensioni ümber arvutamata jätmist pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks.
  43. Eeltoodu alusel jääb Evi Mändla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  44. augusti
  45. a otsus muutmata.
  46. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. SKA ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.