← Eesti

3-19-1905/21

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. veebruar 2020, Tartu 3-19-1905 N.L. i kaebus Tartu Vangla 15.08.
  2. a käskkirja nr 6-1/962 ja 20.09.
  3. a vaideotsuse nr 1-11/259-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a määrus N.L. i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja N.L. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta N.L. i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Vangla
  9. juuni
  10. a käskkirjaga nr 6-1/766 kohaldati alates
  11. juunist 2019 N.L. i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. N.L. esitas
  12. juulil 2019 Tartu Vanglale avalduse, milles mainis, et kuna ta ei ole veel valmis ühiskonda astuma, peaks tema suhtes jätkama täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Tartu Vangla selgitas
  13. augusti
  14. a vastuses nr 6-24/4123-2 N.L. ile, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse üle otsustab üksuse juht alates käskkirjaga tutvumise päevast vähemalt korra kuus või kuni asjaolude ära langemiseni. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema suhtes jätkataks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Tartu Vangla lõpetas
  15. augusti
  16. a käskkirjaga nr 6-1/962 alates samast kuupäevast N.L. i suhtes Tartu Vangla
  17. juuni
  18. a käskkirjaga nr 6-1/766 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise seoses asjaolude äralangemisega. N.L. esitas Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla
  19. augusti
  20. a vastuse ja
  21. augusti
  22. a käskkirja peale. Tartu Vangla jättis
  23. septembri
  24. a vaideotsusega nr 1-11/259-2 N.L. i vaide rahuldamata. N.L. esitas ka
  25. septembril 2019 Tartu Vanglale taotluse, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, et vältida raske õigusrikkumise toimepanemist. Tartu Vangla
  26. oktoobri
  27. a otsusega nr 6-24/5234-2 jäeti taotlus rahuldamata. Selle peale esitas N.L.
  28. oktoobril 2019 vaide, mille vangla jättis
  29. novembri
  30. a vaideotsusega nr 1-11/333-2 rahuldamata.
  31. N.L. esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla
  32. augusti
  33. a käskkirja nr 6-1/962, millega lõpetati tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine,
  34. augusti
  35. a vaideotsuse nr 1-11/259-2 ning
  36. novembri
  37. a vaideotsuse nr 1-11/332-
  38. Kaebaja palus kohaldada enda suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid.
  39. Tartu Halduskohus tagastas
  40. novembri
  41. a määrusega N.L. i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruses märkis halduskohus järgnevat. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks on lähtudes VangS § 69 lg-st 1 see, et kinnipeetavast lähtuks oht teistele isikutele või vangla julgeolekule või soovitakse ära hoida raske õiguserikkumise toimepanemist. Nimetatud abinõu kohaldamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale kambrit ning kinnipeetavate vanglasisese paiguamise otsustab vangla, kes arvestab seejuures eraldi hoidise põhimõtte, vangla täituvuse, julgeolekualase teabe ja muude oluliste asjaoludega (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  42. veebruari
  43. a otsus asjas nr 3-15-3180, p 10). Kuigi kaebaja on soovinud, et ta saaks viibida eraldatud lukustatud kambris, on ta
  44. oktoobril 2019 vanglale esitatud taotluses märkinud, et ei soovi olla kambris, kus tema suhtes kohaldatakse piiranguid. Nimelt lukustati eluhoone kolmanda osakonna kambrid
  45. oktoobri
  46. a käskkirjaga nr 6-1/
  47. Halduskohus leidis, et kaebaja peab ise vanglale teada andma, kui on oht tema julgeolekule ning ta ei saavuta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kohustamisnõudega ega toimingute sooritamata jätmise otsuste tühistamisnõuetega olukorras, kus ta viibib kambris üksinda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  48. N.L. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  49. novembri
  50. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 4.
  51. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on halduskohus leidnud, et kaebaja on rahulolematu
  52. märtsil 2019 tema suhtes koostatud iseloomustusega. Kaebaja ei tea, et talle oleks märtsis 2019 iseloomustust koostatud. Tema teada avaneb tal ennetähtaegse vabanemise võimalus detsembris 2019 ja iseloomustuse koostas kontaktisik alles
  53. novembril
  54. 4.
  55. Vangla ametnikud ei ole kaebajaga peaaegu üldse tema julgeoleku osas rääkinud. Kaebaja ei liigu koridoris vältimaks konflikte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  56. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
  57. Seoses määruskaebuses väljendatud arusaamatusega iseloomustuse osas möönab ringkonnakohus, et halduskohus on oma määruse põhjendusi alustanud p-s 15 lausega: „Kaebusest nähtub kaebaja rahulolematus 28.03.2019 tema suhtes koostatud iseloomustuse osas, mis esitati ka maakohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses.“ Kuna kaebuse esemeks ei ole tegelikult kaebaja suhtes koostatud iseloomustus, on selle lause näol tegemist ilmselt halduskohtu eksitusega. Selle lause järel on halduskohus edaspidi käsitlenud siiski vaid käesolevasse vaidlusesse puutuvaid küsimusi. Seetõttu ei mõjuta see ekslik lause halduskohtu määrusele antavat hinnangut ega anna alust selle tühistamiseks.
  58. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisele ning vastavalt ei saa ta ka nõuda tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamist. Järelikult puudub kaebajal ka antud asjas kaebeõigus ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on õiguspärane. Kuigi VangS § 67 p 3 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist, ei too nimetatud kohustuse olemasolu kaasa eelnevalt märgitud nõudeõigust. Vanglal lasub kohustus võtta arvesse asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua julgeolekumeetmete kohaldamise ning vajadusel neid ka rakendada. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vangla on tegelenud kaebaja taotluste lahendamisega, kuid ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tooks kaasa kaebaja poolt soovitud abinõu tarvitamisele võtmise.
  59. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  60. novembri
  61. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.