Kohustada Martin Põllustet alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käeoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 21, 4, 7, 9 alusel määrata Martin Põllustele käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) mitte suhelda nimetatud isikutega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 4) alluda elektroonilisele valvele 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Martin Põlluste suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Martin Põlluste karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Martin Põlluste on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.06.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4678
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 18.10.2016 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8495 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.02.2017 ja lõpeb 02.02.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Martin Põlluste temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, milleks on tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxkuuluv elamu xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning kinnipeetava ema on andnud vastava nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Martin Põlluste tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Põlluste on kriminaalkorras karistatud kahel korral, mõlemal korral narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevalt kannab esimest reaalset vangistust. Martin Põlluste on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Jõud muutuda“ ja „Tagasilanguse ennetamine“ ning osalenud majandusabitöödel. Alates 26.07.2019 viibib kinnipeetav Tartu Vangla avavanglas, ta liigub järelevalveta väljaspool vangla territooriumi ning on käinud ka lühiajalistel väljasõitudel pere juures. Vahejuhtumeid seoses järelevalveta liikumistega ei ole esinenud, samuti ei ole täheldatud probleeme kaaskinnipeetavatega ning süüdimõistetul puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Martin Põlluste vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral asuks ta elama oma ema juurde Paikusele. Lisaks emale toetavad teda teised pereliikmed. Kohtuistungil avaldatu kohaselt oleks süüdimõistetul olemas ka töökoht. Positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Martin Põlluste tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu näol on tegemist noore inimesega, kes viibib esimest korda vangistuses. Kohtu hinnangul on alust arvata, et käesolevalt ärakantud vangistus võiks olla piisavalt pikk, mõjutamaks esmakordselt reaalset vangistust kandvat inimest edaspidi õiguskuulekalt käituma. Oluline on seegi, et kinnipeetaval on toetav perekond ja head vabanemisjärgsed elutingimused. Kriminaalhooldus tagaks Martin Põlluste üle piisava järelevalve ning lisakohustuste määramisega on võimalik temast tulenevaid kuriteoriske täiendavalt maandada.
Süüdimõistetu on kohustatud alluma 24 kuud alates käeoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma
Võttes arvesse Martin Põlluste poolt toimepandud kuritegu, tuleb talle
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt võib ohuteguriks olla mõjutatavus vanade sõprade ja kuriteokaaslaste poolt, määrab kohus
lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda isikutega, kellega koos süüdimõistetu kuriteo toime pani – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks tuleb Martin Põllustel
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.