Obsah (6)

§ 3§ 663§ 659§ 238§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-126 Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi Os

) § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi ega õiguse kaitseks ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (sundtäitmise lubamatuks tunnistamist) võimalik saavutada.

1. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1). Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja ei esitanud vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ega kehtivusele.
2. Hageja esitas hagi põhjendusel, et täitetoimingute tegemine võib anda kostjale eelise teiste võlausaldajate ees ja sellega rikutakse hea usu põhimõtet. Seega on hagi esitatud võlausaldajate, v.a kostja, õiguste ja huvide, mitte aga enda õiguse ja huvi kaitseks. Hageja ei saa esitada hagi võlausaldajate huvide ega õiguste kaitseks (

§ 3lg 1).

MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
2. Kuna hageja on esitanud maakohtule avalduse tema kohustuste ümberkujundamiseks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VVÕS) alusel (tsiviilasi nr 2-19-4653), on sundtäitmine tema suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja viitas ka asjakohasele Riigikohtu praktikale täiteasjades hea usu põhimõtte kohaldumise kohta, kuid maakohus ei ole hageja väiteid arvestanud ega nende arvestamata jätmist põhjendanud.
3. Maakohtul on osaliselt õigus selles, et hagi on esitatud kolmandate isikute huvide kaitseks.
4. Hagejale said 10.01.2019 teatavaks uued sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud. Selgus, et esialgne sissenõudja Belesta Grupi OÜ, kes loovutas oma nõuded võlgniku vastu Belesta OÜ-le ja teavitas sellest võlgnikku, ei ole teinud taotlust täitemenetluses sissenõudja vahetamiseks või ei ole kohtutäitur seda taotlust lahendanud või rahuldanud. Seega on täitemenetlus lubamatu, kuna sissenõudja on isik, kellel ei ole nõuet võlgniku vastu. Võlgnik võib sattuda olukorda, kus tal tuleb teist korda tasuda tegelikule võlausaldajale ja sissenõudjale alusetult tasutu tagasi nõuda, mis võib ebaõnnestuda. 2 VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
5. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. MENETLUSE EDASINE KÄIK
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 lg 1 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (vt nt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-64-17, p 10). Hageja ei esitanud võlausaldaja nõudele ühtegi vastuväidet.
2. Iseenesest on õige hageja väide, et sundtäitmine võib erandlikel juhtudel olla lubamatu ka siis, kui võlausaldaja käitumine nõude sissenõudmisel on vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus ei nõustu aga hageja seisukohaga, et täitemenetluse muudab hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja seetõttu lubamatuks ainuüksi asjaolu, et ta on esitanud võlgade ümberkujundamise avalduse, mille menetlusse võtmist ei ole kohus veel otsustanud. Hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamine seaduse järgi võimalik ja hagejal ei ole oma hagiga võimalik oma eesmärki saavutada.
3. Seda, et hagi on tegelikult esitatud kolmandate isikute õiguste ja huvide kaitseks, on hageja möönnud ka määruskaebuses. Maakohus viitas õigesti

§-le 3, mille kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Seadus ei näe ette võlgniku õigust esitada hagi võlausaldajate huvides.

1. Määruskaebemenetluses ei saa hageja esitada uusi hagi aluseks olevaid asjaolusid, st selle kaudu hagiavaldust täiendada. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja väited selle kohta, et nõude loovutamise tõttu ei ole kostjal nõuet, mida saaks täitemenetluses täita.
2. Ringkonnakohus ei võta asja materjali juurde määruskaebusele ja selle vastusele lisatud tõendeid, kuna hagi menetlusse võtmise otsustamisel kohus tõendeid ei hinda (vt Riigikohtu määrust nr 2-17-8939, p 9). Seetõttu ei oma need tõendid tähtsust ka määruskaebemenetluses (

§ 238lg 1).

Menetluskulud 18. Määruskaebemenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

3 19.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud määruskaebemenetluses kulusid õigusabile kokku 648 euro suuruses summas. Kostja esindajatel kulus asja materjaliga tutvumisele ja määruskaebuse osas seisukoha koostamisele 5,4 tundi. Esindajate tunnitasu on 120 eurot (lisandub käibemaks).
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et kostja esindajad olid teadlikud poolte vaheliste vaidluste ja käesoleva hagi aluseks olevatest asjaoludest, ei ole asja materjaliga tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulunud aeg taotletud mahus põhjendatud. Ringkonnakohus leiab et kostja esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses on kokku 4 tundi. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et kostja ühines käesoleva asja menetlusega alles määruskaebemenetluses. Samuti arvestab ringkonnakohus asja materjali ja määruskaebuse vastuse väikest mahtu ja sisu. Kostja esindajate tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) on esindajate kvalifikatsiooni arvestades mõistlik.
3. Põhjendatud ei ole hageja seiskoht, et kostjal tuleks oma menetluskulude nimekirja täpsustada. Arvestades kostja esindajate menetluses tehtud toiminguid, s.o määruskaebusele vastamine ja selleks asja materjaliga tutvumine, on menetluskulude nimekiri piisavalt selge selle hindamiseks kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

23. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 576 eurot (4×120+20%), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohus määrab kostja taotluse alusel, et menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt Margo Klaar, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 4