1-18-5427/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-5427 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2020 määrus Sergei Luisti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Sergei Luist (ik 37610302214), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusega tunnistati S. Luist süüdi KarS § 263 lg 1 p 1, § 424 ja § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2018 ja lõpeb 21.07.
6. Viru Vangla esitas 21.02.2020 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu S. Luisti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 27.01.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata
8. S. Luistil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades, et S. Luisti on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ei ole talle varasemalt mõistetud karistused täitnud oma eesmärki. Võttes arvesse ka tema poolt toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolusid (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja avaliku korra raske rikkumine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei oleks S. Luisti ennetähtaegne vabastamine ka õigustatud. Ühtlasi leidis maakohus, et S. Luisti puhul ei ole täidetud ka ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt omab S. Luist kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu – ja töökoht. Samas on S. Luistil ilmselged alkoholiprobleemid, kuna enamik kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes olles. Sotsiaalprogrammis osalemise jättis ta aga pooleli ja vanglas töötamast keeldub samuti. Positiivseks saab S. Luisti puhul lugeda põhihariduse omandamist.
9. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et S. Luisti puhul on olemas suur uute kuritegude toimepanemise risk, mida ei oleks võimalik ka kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt on S. Luist, viibides kriminaalhooldusel, korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu puudub maakohtul veendumus, et ta ka edaspidi oleks suuteline kriminaalhooldusele alluma. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Luist, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
11. S. Luistile määrati distsiplinaarkaristused tööst (koristamisest) keeldumise eest. S. Luist ei saanud aga töötada tervislikel põhjustel – tal on selg haige ja jalad katki. Vangla meditsiiniosakond ei anna talle aga vajalikku ravi ja uuringuid. Seetõttu pöördus S. Luist kohtusse, taotledes endale riigi õigusabi korras kaitsjat, eesmärgiga esitada vangla meditsiiniosakonna peale kaebus. Vangla ongi sellest tulenevalt tema vabastamise vastu, kuna S. Luist on korduvalt esitanud vangla peale kaebuseid. Käesolevaks hetkeks on mõistetud distsiplinaarkaristused kustunud.
12. Samuti tarvitas S. Luist vabaduses alkoholi, kuid käesolevalt teadvustab enda vigu. Talle on koostatud individuaalne täitmiskava, mille alusel määrati ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vangla administratsioon võttis ta programmist ilma ühegi põhjenduseta ära. Käesolevalt osaleb ta programmis aga uuesti ja mõistab, et alkohol ei ole tema jaoks. S. Luist, viibides vabaduses kriminaalhooldusel ja omades keeldu alkoholi tarvitada, ei rikkunud kordagi kohtu poolt määratud kohustusi. Samuti ei teinud kriminaalhooldusametnik talle etteheiteid ja märkuseid. Kohusetundliku nõuete täitmise eest vabastati S. Luist isegi paar kuud varem kriminaalhooldusnõuetest.
13. Maakohus leidis, et S. Luist hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama. Eeltoodu ei vasta tõele, S. Luist tahab hoopis teenitud raha enda pere heaks kasutada. Samuti võlgade ja kohtukulude kustutamiseks, mida tal on küllaldaselt.
14. Vanglasse saabudes oli S. Luisti veres väidetavalt BZD-d, kuid viimane ei tea, mida see tähendab. Arst küsis temalt, kas ta on midagi tarvitanud, ja S. Luist selgitas, et xanaxit. Kuna S. Luistil on selg ja jalad haiged, siis kirjutati talle arsti poolt välja valuvaigistavad tabletid. Vanglasse saabumise päeval olid tal tugevad valud ja rohud otsas, mistõttu sõi ta valguvaigistava tabletina ära xanaxi. Ta ei teadnud selle toimest midagi ja ei ole varasemalt 2 taolisi preparaate võtnud. Samuti ei ole ta karistuse eest ära jooksnud ega ennast varjanud. Ta tuli ise Viru Vanglasse karistust kandma.
15. Vabanemise korral omab ta kindlat elukohta, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele, samuti kindlat töökohta. S. Luist kohustub täitma kõiki kriminaalhooldusnõudeid ja registreerimiskohustust ning pidama kinni alkoholikeelust. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Luisti vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
17. Kuna S. Luistile määratud distsiplinaarkaristused on käesolevaks määruskaebemenetluse hetkeks oma kehtivuse kaotanud, ei ole võimalik neile ka S. Luisti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel tugineda. Sellest tulenevalt jätab kriminaalkolleegium tähelepanuta ka S. Luisti määruskaebuses toodud sellekohased põhjendused.
18. Ei saa eitada, et S. Luisti iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui S. Luist on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tööd teinud, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
19. Eelkõige räägib S. Luisti vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud nagu kindel elu – ja töökoht, kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogramm ja S. Luisti arusaam, et alkoholiga tuleks teha lõpparve. S. Luist omab karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Muuhulgas on S. Luisti neljal korral karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, s.o viimaste kuritegude puhul on korduvaks elemendiks vägivalla kasutamine. Samuti paneb S. Luist jätkuvalt toime ka mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis. Kuritegusid on S. Luist toime pannud nii alkoholi mõjul kui ka tingituna tema impulsiivsusest. Kõik eeltoodu muudab aga S. Luisti sellevõrra ettearvamatuks, kuna temalt võib vabaduses vanade harjumuste juurde naastes (nt alkoholi järjekordse tarvitamise korral) või olukorras, kus kriminaalhooldusalane järelevalve peaks S. Luisti suhtes ebaõnnestuma, oodata eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas ka vägivallakuritegusid.
20. Mis puudutab aga S. Luisti alkoholi tarvitamisega seotud harjumusi, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et viimase soovi lõplikult alkoholi tarvitamisest loobuda tuleb suhtuda ettevaatusega. Nagu öeldud, S. Luisti puhul on alkohol peamiseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Samas ei astunud S. Luist vabaduses aga ühtegi sammu selleks, et enda sõltuvuskäitumist kontrolli alla saada. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et isik tegelikkuses ei saa aru alkoholi ja toime pandud kuritegude vahelistest seostest, leides, et ta ei muutu alkoholi mõju all vägivaldseks (kuigi jõustunud kohtuotsus väidab muud). Ka joobes juhtimine on S. Luisti jaoks paratamatu, leides koguni, et ta sõidab alkoholijoobes olles paremini, kui isikud, kes on juhtimisõigust omanud lühiajaliselt, aga sõidavad kainelt. Eeltoodu põhjal ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et S. Luist vabaduses isegi üritaks alkoholist eemale hoida, mis aga tema puhul tõstab võimaliku retsidiivsusiriski erakordselt kõrgeks. 3
21. Ühtlasi ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et S. Luistist lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt viitavad isiku korduvad kriminaalkaristused ja ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimised (vastupidiselt määruskaebuses toodule) ning vabaduses pidev alkoholi kuritarvitamine, et käitumiskontrollile allutamisest ei oleks S. Luisti puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27.01.2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4