← Eesti

1-19-2647/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. veebruar 2020 Kohtuasja number 1-19-2647 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Hermo Raidi (isikukood 37206224225) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. veebruari 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Hermo Raid, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Hermo Raidi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  3. Harju Maakohtu
  4. mai 2019 otsusega tunnistati Hermo Raid süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaldades vähendati 1 aastani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu
  5. augusti 2017 otsusega H. Raidile mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema vangistuseks kohtuotsute kogumis kujunes 1 aasta 7 kuud 27 päeva. H. Raidi karistusaeg algas
  6. veebruaril 2019 ja lõpeb
  7. oktoobril
  8. detsembril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid H. Raidi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
  9. Viru Maakohus jättis
  10. veebruari 2020 määrusega H. Raidi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavat otsustust põhistas kohus järgmiselt.
  11. H. Raidi on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Reaalses vangistuses ei ole ta mitte esimest korda. Ka on kohus korduvalt andnud süüdimõistetule võimaluse kanda karistust vabaduses (karistusest tingimisi vabastatud allutamisega käitumiskontrollile, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga), kuid püüdlused mõjutada H. Raidi kriminaalhoolduslike 1

(3)vahenditega on jäänud tulemuseta. Kriminaalasjas nr 1-13-11206 mõistetud karistuse pidi kohus täitmisele pöörama, sest H. Raid ei teinud ära üldkasulikku tööd. H. Raidi seni viimases kriminaalasjas (nr 1-19-2647) tehtud kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu pani uue kuriteo toime katseajal. Järelikult annab H. Raidi varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldaselt põhjust arvata, et kriminaalhooldus võib kulgeda probleemselt ning H. Raid võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
  1. H. Raidi puhul tuleb suurimaks probleemiks pidada alkoholi. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning karistusregistrist nähtub, et teda on mitmel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. H. Raid ise on pikka aega alahinnanud alkoholi mõju oma käitumisele ega ole olnud piisavalt motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Kui võtta arvesse, et süüdimõistetu on vangistuses alkoholist eemal viibinud võrdlemisi lühikest aega (viimati tarvitas H. Raid alkoholi
  2. veebruaril 2019) ning ise ta selle probleemi olemasolu ei tunnista, säilib tõsiseltvõetav risk, et vabanemise korral asub H. Raid taas alkoholi tarvitama.
  3. H. Raidil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sellest võib järeldada, et H. Raid on suuteline kinnipidamisasutuses õiguskuulekalt käituma. Samas nähtub vangla materjalidest, et taasühiskonnastavaid tegevusi süüdimõistetu läbinud ei ole. Kuigi seda ei saa H. Raidile ette heita (s.o individuaalne täitmiskava on koostamisel), oleks erinevate tegevuste läbimine talle kasulik. Vanglas riskikäitumisega tegelemine aitaks maandada H. Raidist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ka on vangla toonud H. Raidi puhul välja, et teda iseloomustavad mõtlematu käitumine, oma vigade kordamine, enesekeskus ning empaatia puudumine ühiskonna suhtes. Need isikut iseloomustavad andmed ei süvenda veendumust, et H. Raid suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Süüdimõistetu on seadnud endale küll eesmärgiks oma kuritegelik karjäär lõpetada, kuid samas ei teadvusta ta endale kuriteo toimepanemise põhjuseid ega tagajärgi ega tegele nendega.
  4. H. Raidil on vabanemisjärgne elu- ja töökoht olemas. Töökoha olemasolu võib mingil määral maandada uue kuriteo toimepanemise riski, sest tööga hõivatud olemine vähendaks tegevusetust ning viimane omakorda alkoholi tarvitamise tõenäosust. Küll aga peab arvesse võtma, et isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses võivad mõjutada võlgnevused, mida K-Raha andmetel oli
  5. detsembri 2019 seisuga rohkem kui 79 000 eurot. Samuti tuleb vangla materjalidest välja, et H. Raidil puuduvad lähedased, kes saaks teda vabanemisjärgselt rahaliselt toetada.
  6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Raid, kes palub lahendi tühistada ja teda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. H. Raid märgib, et ta on korduvalt olnud kohtu all, kuid alkoholisõltuvuse diagnoosi ei ole talle seni pandud. Sellist tulemust näitavat ekspertiisi pole tehtud. Kunagi ei ole tema suhtes rakendatud ka ühtegi keeldu ega kohustatud teda osalema sotsiaalprogrammides. Ehk ka sellest nähtub, et ta ei ole alkohoolik. Küll on tema tegevustes olnud riske, mis on kaasa toonud alkoholiprobleemi ja mõtlematu käitumise mingiks ajaks. Nüüd on ta vanglas jõudnud läbi analüüsida kõik eluetapid ning jõudnud järeldusele, et ei soovi tehtud vigu korrata. Momendil osaleb ta vanglas programmis „Eluviisitreening“. Samuti oleks ta nõus vabaduses vabatahtlikuna käima omal kulul vereproovi andmas. See maandaks riske nii seoses alkoholi tarvitamise kui ka liikluskäitumisega. Elu- ja töökoht on tal olemas, samuti aitab uue elu alustamist Norrast tulumaksuna tagasi saadud 1980 eurot. Ka ootab teda vabaduses ema, kes viibib alates
  7. aasta veebruarist hooldekodus. Ema pensionist ei jagu hooldusasutuse arvete tasumiseks. Sellega seoses on tekkinud võrdlemisi suur võlg, mis tuleb tasuda temal. Tal on ka 11-aastane tütar, kes vajab ülalpidamist. 2
(3)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et H. Raidi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  5. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse kohtumääruse tühistada. Vaidlustatud lahendist selguvalt on esimese astme kohus H. Raidi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi tegureid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ka ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei oleks juba olemasolevatele põhjendustele midagi sisulist lisada. Ka määruskaebuse väited ei osuta kaalutlusõiguse rikkumisele maakohtu poolt, samuti ei sisalda need uut ja esimese astme kohtule teadmata olnud informatsiooni. H. Raid on peaasjalikult püüdnud näidata väiksemana alkoholi kui riskiteguri mõju tema käitumisele. Tema vastavad argumendid ei ole veenvad ega maakohtu asjakohase arutuskäigu kummutamiseks küllaldased. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine ning H. Raidi nõusolek teha regulaarseid vereanalüüse alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks ei võimalda jaatada H. Raidi tõsikindlat motivatsiooni ega suutlikkust kõnealusest pahest hoiduda. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on H. Raid ka varasemalt võtnud ette samme oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks, kuid tema vastav tahe ei ole osutunud piisavaks. Samuti on H. Raid määruskaebuses väljendanud vajadust abistada ema hooldekodu arvete maksmisel ning soovinud tagada oma lapse ülalpidamine. Süüdimõistetu taoline kinnitus kõlab aga n-ö suusoojaks öelduna. H. Raid on oma käitumisega näidanud, et pereliikmete heaolu kindlustamine ei ole tema jaoks kuigivõrd tähtis ning uutest kuritegudest see teda ei hoia.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus H. Raidi määruskaebuse Viru Maakohtu
  7. veebruari 2020 määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.