1-19-2113/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2113 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2019 otsus Kaido Kanguri süüdimõistmises KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Kaido apellatsioon Kangur (IK 36704032757), RESOLUTSIOON Jätta Kaido Kanguri apellatsioon Viru Maakohtu
3. septembri 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-19-2113 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 20.09.2019 otsusega tunnistati K. Kangur kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. Sellest arvati maha 2 päeva eelvangistust. Kanda jäänud karistusest - 6 kuud ja 28 päeva vangistust – määrati koheselt kandmisele 30 päeva vangistust ning ülejäänud 5 kuud ja 28 päeva vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 1 aasta 1 kuu.
5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Kangur, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja tagastada kriminaalasi prokuratuurile või alternatiivselt saata kriminaalasi Viru Maakohtusse arutamiseks üldmenetluse korras. K. Kangur väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Ta sõlmis kokkuleppe puht majanduslikel põhjustel. Talle ei selgitatud maakohtus, mis hetkeni on tal õigus kokkuleppest loobuda. Kui talle oleks seda selgitatud, siis ta oleks kokkuleppest kohtuistungil loobunud. Peale kohtuistungit mõtles ta järele ja otsustas kokkuleppest loobuda, sest ta ei ole süüdi. Kui ta soovis 01.10.2019 tutvuda 06.09.2019 kohtuistungi protokolliga, siis selgus, et e-toimikus seda pole. Kuna talle ei selgitatud tema õigust kokkuleppest loobuda ja asjas puudub kohtuistungi protokoll, siis maakohus oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 1 p 10 ja lg 2). Seetõttu palub ta maakohtu otsuse tühistada.
6. Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2019 määrusega jäeti K. Kanguri apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel apellatsiooniõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
7. Riigikohtu 20.02.2020 määrusega ringkonnakohtu nimetatud lahend tühistati, jaatati apellatsiooniõiguse olemasolu ning saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus alates eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKK 29.05.2019 määrus 1-18-10372, p 9 koos viidetega).
9. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et K. Kangurile oleks jäetud selgitamata tema õigus kokkuleppest loobuda ja et asjas puudub kohtuistungi protokoll. Seega maakohus kokkuleppemenetlust kohaldades ei rikkunud menetlusõigusnorme. Seetõttu on apellatsioonis toodud taotlused – tagastada kriminaalasi prokuratuurile või alternatiivselt saata kriminaalasi Viru Maakohtusse arutamiseks üldmenetluse korras – perspektiivitud.
10. K. Kangur väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Veel viitab ta KrMS § 339 lg 1 p 10 ja lg 2 sätete rikkumisele (väidetavalt puudub kohtuistungi protokoll ja ei selgitatud küllaldaselt õigusi). 7.
11. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 239 lg 2 p 2 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur. Kas K. Kanguri väitel, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe, on alust, sellele saab vastuse kokkuleppest ja kohtuistungi protokollist. Neist nähtub ka see, kas selgitati õigusi, sh seda, mis ajani saab kokkuleppest loobuda. 7.
12. Kokkulepe sõlmiti 06.09.
13. Selle sõlmisid prokurör Anu Toluk, süüdistatav K. Kangur ja tema kaitsja advokaat Allan Valk. K. Kangur ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (II kd lk 26-27). Ringkonnakohus märgib, et kokkulepe algab süüdistatavale tema õiguste selgitamisega kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Muu hulgas on siin selgitus ka selle kohta, mis ajani saab kokkuleppest loobuda. Õiguste selgitamise all on K. Kanguri allkiri, et talle on õigusi selgitatud (II kd lk 26). 7.
14. Vastupidiselt K. Kanguri väitele, et puudub 06.09.2019 kohtuistungi kirjalik protokoll, nähtub toimikust, et protokoll on olemas, see allkirjastati samal päeval ja see kajastub ka kohtuinfosüsteemis (KIS). Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt K. Kangur vastas kohtule, et tal on 03.09.2019 istungil selgitatud õigused meeles. Seejärel prokurör esitas taotluse arutada asja kokkuleppemenetluses, K. Kangur ja tema kaitsja olid sellega nõus. K. Kangur vastas kohtule, et kokkulepe on arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovis kokkuleppe -2- kinnitamist (II kd lk 24-25). Mis puutub K. Kanguri väitesse, et 03.09.2019 istungil talle ei selgitatud õigusi seoses kokkuleppemenetlusega, siis see ei ole õige, kuna KrMS § 34 lg 1 p 10 sisaldab vastavate õiguste selgitusi. K. Kangur apellatsioonis võtab omaks, et 03.09.2019 istungil talle selgitati KrMS §-des 34 ja 35 toodud õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus peab lisaks eeltoodule vajalikuks märkida, et kõik K. Kanguri 3 varasemat kohtuotsust on tehtud kokkuleppemenetluses ja seega oli talle väga hästi teada, mis ajani tal on õigus kokkuleppest loobuda. 7.
15. Kohtupraktikas on rõhutatud, et apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt RKKKo nr 3-1-1-81-11 p 27). Seda aga K. Kangur taotlebki, märkides apellatsioonis, et „peale kohtuistungit mõtlesin siiski järele ja otsustasin kokkuleppest loobuda“. 7.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus järgis KrMS § 247 lg 2 nõudeid, kuna kohtunik tegi süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Sellega on järgitud kohtupraktikat tõelise tahte väljaselgitamise osas (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11 p-d 26-26.4). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
17. peatüki
18. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
19. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus K. Kanguri apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -3-