Tsiviilasi nr 2-20-981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2020. a, Tartu Tsiviilasja number 2-19-981 Tsiviilasi B.V

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Asjaolud ja menetluse käik B.V. esitas

2. 2020.a. Tartu Maakohtule hagi K.V. vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX. Tartu Maavalitsuses (tõend XXX). Hagi kohaselt poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, pooled elavad eraldi. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja abikaasad kooselu ei taasta. Hageja kasvatab oma esimesest kooselust XXX ja XXX ja abikaasa vahel esinesid lahkhelid. Elatakse eraldi alates septembrist
3. Poolte ühisvara on jagatud. Kostja on lahutusega nõus. Kostja elab omaette, meestuttavaga üüritakse koos elamispinda ja taotleb lahutusel oma abielueelset perekonnanime K. Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Osundatud sätete alusel ning poolte istungil esitatud asjaoludest(elatakse eraldi) lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on hagi rahuldamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 162

lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud eeltoodust erinevalt, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa vajadusi. Arvestades hagi rahuldamist peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot, mis on hageja poolt juba tasutud. /digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik 2