Obsah (4)

§ 455§ 187§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7544 Tsiviilasi M.K.

§ 455lg 2).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1

1. Poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX Tartu Maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses, kanne nr XXX. Hageja soovib abielu lahutada, kuna nad ei ela abikaasaga koos ning abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.
2. 22.01.
3. a istungil loobus hageja ühisvara jagamise nõudest. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
5. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõppenud kaks ja pool aastat tagasi ning leppida ei soovi. Kostja on abielulahutusega nõus ning leppida ei soovi.
6. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte vahelised abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning pooled leppida ei soovi, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.
7. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. M.K. abiellumisel oma perekonnanime ei muutnud, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks „K. “.
8. Ühisvara jagamise nõude osas on kohus menetluse lõpetanud 28.01.
9. a määrusega. MENETLUSKULUD
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 9. Tulenevalt

§ 164

lg-st 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2