Tsiviilasi nr 2-19-20047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavaks- 10. veebruar 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus

§ 405

lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

§ 444

lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja Jüri Heim (kostja) sõlminud kliendilepingu nr XXX mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve(d):
2. september kuni
3. september 2016, XX.XX.XXXX arve nr. XXX summas 31,34 €, tasumise tähtaeg 18.10.
4. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,01 €.
5. oktoober kuni
6. oktoober 2016, XX.XX.XXXX arve nr. XXX summas 31,0 €, tasumise tähtaeg 18.11.
8. november kuni
9. november 2016, XX.XX.XXXX arve nr. XXX summas 31,16 €, tasumise tähtaeg 18.12.
10. Kostja on vastavalt lepingule arve(te)l märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Elisa Eesti AS on 01.02.2018 loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
11. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi
12. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 16.12.2019 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 93,49 eurot põhinõude, 25 eurot võla sissenõudmiskulude ja 73,46 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Lisaks 2

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. XX.XX.XXXX kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 31,21 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 0,13 eurot), arve nr XXX eest tasumata 30,39 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 0,61 eurot) ja arve nr XXX eest tasumata 29,21 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 1,95 eurot). Seega kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 90,81 eurot (31,21+30,39+29,21). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 31,21 eurot alates 19.10.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 7,89 eurot. Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 30,39 eurot alates 19.11.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 7,48 eurot. Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 29,21 eurot alates 19.12.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 7 eurot. Seega on kokku, hagiavalduse esitamise ajaks, sissenõutavaks muutunud viivise summaks 22,37 eurot. 5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.12.2019. Hageja nõude õiguslik alus on

§ 367

.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni 3

§ 367

alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 90,81 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja nõuab kostjalt võlateatiste eest kokku sissenõudekulu 25 eurot. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.08.2019 Tartu Maakohtule hagi Jüri Heim (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõue tulenes Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingust nr XXX. Hageja nõue käesolevas menetluses tuleneb samast lepingust. Tartu Maakohtu lihtmenetluse otsusega nr XXX on kostjalt hageja kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel välja mõistetud põhivõlg 291,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18,66 eurot ja sissenõude kulu 25 eurot.
2. Kohus selgitab hagejale järgmist.

§ 200

lõigetes 1 ja 2 on sätestatud üldine hea usu põhimõte menetlusõiguste teostamisel. Koosmõjus peavad viidatud sätted tagama, et menetlusosalised tegutseksid oma õigusi kasutades viisil, mis vastaspoolt ei kahjusta. Olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitmeid hagisid, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on vastuvõetamatu, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid (näiteks igalt asjalt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud). Antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et tsiviilasjas nr XXX on hageja nõudnud kostjalt samast lepingutest, kuid erinevatest arvest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude, mõistes hageja kasuks välja ka sissenõudekulud 25 eurot, mida veelkordselt nõutakse käesolevas asjas, lisaks menetluskulud – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud 100 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses

§ 175lg 1 mõttes.

Käesolevalt oleks saanud hageja kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada ühes menetluses. Selline hageja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega. Hageja selline pahatahtlik tegevus – nõude esitamine samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt – raiskab põhjendamatult kohtute ressursse ning kandub hilisemalt üle täitemenetlusse (iga eraldiseisev kohtulahend võimaldab alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kaasa uute täitekulude tekkimise). Hagejale on tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud sissenõudekulud 25 eurot. Kuivõrd nimetatud piirmäär kehtib lepingu mitte arve kohta, jätab kohus hageja käesolevas hagiavalduses esitatud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks 25 euro osas rahuldamata. 8. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 90,81 eurot, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 22,37 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 90,81 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 9.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173lg 4 järgi 4

§ 163

lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks sellele on hagejale juba sama lepingu alusel esitatud hagi lahendamisel õigusabikulud ja riigilõivu summa välja mõistetud.
3. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5