lg 1 näeb ette, et juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale (
Kohus asendab
lg 1 alusel senise kostja Osaühing Linnasaare Kinnisvara (registrikood 10728493; kustutatud) Diarana OÜ-ga. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 3 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi seaduses nimetatud juhul.
lg 1 p-st 1 tuleneb, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbivaatamata. Kohus on 08.10.2019.a koostanud hagejale kohtukutse, milles kutsus kohus hagejat avalikule eelistungile 16.01.2020.a kell 14.00. Kohus on hagejat hoiatanud, et kui kutsutu ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Hageja on hagiavalduses kohtule teatanud, et asja sisulisel läbivaatamisel palub hageja vaadata asi läbi kohtuistungil ning soovib sellel osaleda esindaja kaudu. Hageja lepingulisele esindajale Anto Varikule on 08.10.2019.a kohtukutse e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 08.10.2019.a. Hageja lepinguline esindaja ei ole 16.01.2020.a toimunud eelistungile ilmunud ega esitanud kohtule põhistust istungile ilmumata jäämise kohta. Eelistungile ilmunud kostja esindaja esitas kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad
2 2-18-7113 Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagiavalduse
Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse. 3.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Kohus peab käesolevas asjas põhjendatuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
4. Riigikohus on selgitanud, et hagejal on juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas 3-2-1-14-07, p 9).
lg 3 näeb ette, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kohus lisab, et menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel (
Kohus selgitab, et menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
Muus osas võivad pooled käesoleva määruse vaidlustamiseks esitada kohtule määruskaebuse
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.