2-19-19554/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-19554 Kohtuasi XX avaldus lapse YY (Y) nimel tehingu tegemiseks kohtult nõusoleku saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.01.2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Erki Casar Puudutatud isik YY (ik XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.01.2020 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a YY-le riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
4. XX (avaldaja) esitas 13.12.2019 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealisele tütrele YY-le (puudutatud isik, laps) kuuluva ½ mõttelise osa korteriomandist aadressil XXX, Tallinn laenu tagatisena koormamiseks, müümiseks, selle asemele uue korteri aadressil UUU (valmib
5. aasta jaanuaris) soetamiseks, millest ½ hakkaks samuti kuuluma lapsele ja lapsele kuuluva osa koormamiseks hüpoteegiga kodulaenu tagamiseks. Uue korteri broneerimislepingu kohaselt tuleb
6. aasta veebruaris sõlmida võlaõiguslik leping ning maksta sissemaks, mis on 15% korteri hinnast (18 055 eurot). Sissemaksu summat taotleb avaldaja krediidina pangalt olemasoleva korteri tagatisel ning kavatseb tagastada pangale korteri müügi järgselt. Ülejäänud osa (85%) korteri ostuhinnast makstakse panga poolt välja enne uue korteri asjaõigusliku müügilepingu sõlmimist.
7. aasta suvel kavatseb avaldaja müüa olemasoleva korteri, mille eest saadud rahast arvestatakse maha laenatud 18 055 eurot ja korteri laenujääk, mis on hetkel alla 25 000 euro. Senine korter oli perele väikeseks jäänud, lastele oli vaja eraldi tube. Soov oli kolida rahulikumasse ja turvalisemasse keskkonda Tallinna lähiümbruses. Lisaks oli soov vahetada vana kortermaja uue vastu, sest vanas majas ei teostata renoveerimis- ja uuendustöid, mistõttu olid eluruumides ventilatsiooniprobleemid (esines hallitust).
8. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (lapse esindaja) toetas avaldust. Kui anda luba korteri müümiseks selliselt, et see tuleb müüa turuhinnaga, siis esindaja hinnangul lapse vara tehingutega ei väheneks, vaid kasvaks. Paraneksid ka olmetingimused. Vara kasvamiseks oli vajalik korterite koormamine.
9. Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (eestkosteasutus) ei toetanud avaldust. Eestkosteasutus teostas 09.01.2020 kodukülastuse. Peres oli kaks täiskasvanud ja kaks last. Senine korter oli heas korras ja renoveeritud. Sealhulgas oli renoveeritud ka vannituba, dušinurgas silikoonil oli näha hallitust, kuid see oli kergesti vahetatav. Tube oli kokku kolm; lapsed elasid ühes toas. Avaldaja selgitas, et kui suvel õnnestub korter ära müüa, üüriksid nad senikaua uut korterit, kuni saavad uude korterisse sisse kolida. Uues korteris hakkaksid elama avaldaja koos elukaaslase ja kahe lapsega. Lapse kooli asukoht ja pere teise lapse lasteaia asukoht jääksid samaks. Broneerimistasu 5 000 eurot oli juba tasutud. Küsimusele, kas on mõeldud lapsele kuuluva kaasomandiosa hüpoteegiga koormamise vältimisele, vastas avaldaja, et pank ei ole sellega nõus. Laps ise avaldas, et sooviks hea meelega uude korterisse kolida. On igati mõistetav soov soetada perele suurem elukoht, et lastel oleksid eraldi toad, kuid vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve. Lapse vara kasutamisel kehtib eeldus, et seda tuleb püüda säilitada lapse jaoks ning võimaluse korral suurendada ja anda lapsele täisealiseks saamisel üle. Kuigi laenu soovib võtta avaldaja, siis laenu tagatiseks oleks mitte ainult avaldajale kuuluv kinnisasja osa, vaid ka lapsele kuuluv osa. Ostetava korteriomandi koormamine hüpoteegiga omaks väga pikaajalist iseloomu. Nimelt soovib avaldaja laenu võtta 30 aastaks, s.t lapsele kuuluv vara oleks hüpoteegiga koormatud tema
10. eluaastani. Kuivõrd praegusel juhul kaasneb uue eluaseme soetamisega varaliselt suur ja pikaajaline kohustus, mis ei ole lapse huvides, peaks lapsevanem otsima võimalusi vältimaks tagatise seadmist lapsele kuuluvale kinnisvara osale. Vastutust, kas lapsevanem saab perele soetada suurema ja hinnalisema elukoha, ei tohiks panna kinnisvara omanikust lapse õlule. Maakohtu määrus
11. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulud, mis jättis riigi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) kohaselt oli taotletud tehingute tegemiseks vajalik kohtu nõusolek. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus ei olnud esitatud nõude põhjal veendunud, et avaldaja taotletavad tehingud olid alaealise lapse huvides. Kahtlusi ei olnud selles, et perekonnasisesed suhted olid sõbralikud ja üksteist toetavad ning laps oleks ise kõnesoleva tehinguga nõus. Siiski tuli nõustuda eestkosteasutusega, et uue eluaseme soetamisega kaasneb varaliselt suur ja pikaajaline kohustus, mis ei ole lapse huvides ning seetõttu peaks lapsevanem otsima võimalusi vältimaks tagatise seadmist lapsele kuuluvale kinnisvara osale. Avaldaja soovis uue korteri soetamiseks võtta laenu 30 aastaks, s.t 2 lapsele kuuluv vara oleks hüpoteegiga koormatud tema
12. eluaastani. Perele suurema elukoha soov on mõistetav, kuid seda ei tohiks teha lapsele kuuluvat vara nii suure ja pikaajalise kohustusega koormates. Menetluskulud tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jätta selle kandnud isiku kanda. Riigi õigusabi kulud tuli jätta riigi kanda. Määruskaebus
13. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega avaldus rahuldada. Maakohtu määrus ei olnud lapse huvides. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata lapse esindaja arvamusega. Ka lapse praegune vara oli koormatud hüpoteegiga, mille jääk oli 24 729,02 eurot. Laenumakse viimaseks kuupäevaks oli 11.02.
14. Korteri turuväärtus oli 85 000-90 000 eurot. Korteri suurus oli 59 m
15. Soetatava korteri väärtus oli 153 700 eurot, mida tasuti omavahenditest, mitte lapse vara arvelt. Oluline on, laps ise ei ole laenuvõtja. Sõlmitavate tehingute tulemusena paraneb oluliselt lapse varaline seis, lapsed saavad eraldi toad. Seisukoht, et uus ja parem eluruum tuleks muretseda lapse vara koormamata, oli elukauge. Asjaolu, et korterit jääb koormama hüpoteek, ei takistanud lapsel, kes on jõudnud täisealiseks, nõuda kaasomandi lõpetamist. Selleks ajaks oli oluliselt vähenenud ka laenukohustus. Tegu ei olnud lapse ainsa varaga. Lapsele kuulus ka E kinnistu Tartumaal X vallas X külas, mida sai vajadusel realiseerida. Eestkosteasutus jättis tähelepanuta, et lapsele ja avaldajale kuuluv korter oli kaasomandis, mitte lapse ainuomandis, milles käsutamine on oluliselt lihtsam kui kaasomandisse kuuluva vara käsutamine. Menetluse edasine käik
16. Lapse esindaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kohtulahendist nähtusid kaalutlused, millest tulenevalt jõudis kohus määruse resolutsioonis kajastatud järelduseni. Kohtu hinnangul ei olnud lapse huvides lapsele kuuluva kinnisasja osale 30 aastaks tagatise seadmine. Määruskaebus ei kummuta kohtu tuvastatud asjaolusid uuele korteriomandile seatava hüpoteegi kohta. Välja ei ole toodud, missugust õigusnormi on maakohus määruse tegemisel rikkunud.
17. Eestkosteasutus palus samuti jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Avaldaja taotletavad tehingud ei olnud lapse huvides. Kavandatavate tehingute tulemusena ei paranenud lapse varaline seis oluliselt. Uue eluaseme soetamisega kaasneks varaliselt suur ja pikaajaline (30-aastane) kohustus. Kuigi laenu soovib võtta avaldaja, on laenu tagatiseks ka lapsele kuuluv korteriomandi osa. Eestkosteasutus oli esialgse arvamuse andmisel teadlik, et praegune korter kuulub avaldajale ja lapsele kummalegi ½ osades ning pidas seda arvamuse andmisel silmas.
18. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas kaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule.
19. Ringkonnakohus kuulas 07.02.2020 ära lapse, kes avaldas, et läheks hea meelega uude korterisse elama. Ta on ka kuulnud, et kui ema ei saa laenu maksta või unustab maksta, võetakse korter ära. Laps ei tea, kas avaldajal on teisi laenu saamise võimalusi. Kui vaja, siis kasuisa aitab. Määruse põhjendused
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus möönab, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis vanema kui 10-aastase lapse ärakuulamata, kuid ringkonnakohus kõrvaldas 3 selle puuduse ja veendus, et praegusel juhul ei viinud rikkumine ebaõige lahendi tegemiseni. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu kohustus kuulata ära vanema kui 10-aastase lapse seisukoht teda puudutavas asjas tuleneb TsMS § 5521 lg-st
21. Lapse ärakuulamisest loobumine on võimalik üksnes mõjuval põhjusel (TsMS § 5521 lg 3). Maakohus last ära ei kuulanud ja jättis ärakuulamata jätmise ka põhjendamata. Menetlusökonoomia kaalutlustel kuulas ringkonnakohus lapse ise ära ja veendus, et ärakuulamata jätmine ei mõjutanud lahendi lõpptulemust. Laps oli teadlik avaldaja esitatud avaldusest ja oli hea meelega valmis uude korterisse minema. Ta oli ka kuulnud räägitavat pandist ja tõsiasjast, et kui panga ees kohustusi korrektselt ei täideta, esineb võimalus, et korter võetakse ära. Samas ei võimaldanud lapse noor iga ja vähene elukogemus mõista tehingute potentsiaalseid õiguslikke tagajärgi tema kui senise ja tulevase korteri ½ osa omaniku jaoks, sh seda, kuidas mõjutavad tehingud tema varakogumit. Seega ei saa lapse arvamusega lahendi tegemisel arvestada. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, et alaealise lapse nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmise otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses, v.a osas, milles kohus jättis lapse isiklikult ärakuulamata, neid puudusi ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Maakohus on lahendi tegemisel lähtunud esmajoones lapse huvidest ning oma järeldusi piisavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Vastuseks määrusekaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Peamiseks põhjuseks, miks kohus jättis tehingute tegemiseks nõusoleku andmata, oli asjaolu, et lapsele kuuluvat osa kavandati 30 aastaks koormata hüpoteegiga, mis peab ära katma ca 100 000 euro suuruse laenu tagastamise nõude (lõpliku summa suurus sõltus sellest, kui palju jääb senise korteri müügist raha alles pärast 18 055 euro suuruse laenu tagastamist ja senise korteri tagatisel võetud laenu jäägi tasumist, mis oli 24.01.2020 seisuga 24 729,02 eurot (lk 13 pöördel, lk 47)) ja teataval määral kõrvalnõudeid. Hüpoteek on tehinguline pandiõigus kinnisasjale (mh korteriomandile). See annab hüpoteegi järgi õigustatud isikule õiguse rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõuded koormatud kinnisasja arvel. Kusjuures hüpoteegipidajal on õigus saada oma nõue rahuldatud eelisjärjekorras kinnisasja omaniku (pantija) teiste võlausaldajate ees. Hüpoteegiga saab tagada nii nõudeid kinnisasja omaniku kui muu isiku vastu, s.t võlgnik ja pantija (koormatud kinnisasja omanik) võivad erineda (vt ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1, § 278). Seega kuulub hüpoteegiga koormatud kinnisasi laenuvõla korral võõrandamisele sõltumata sellest, kes on suhtes pangaga kohustatud laenu tagastama (laenuvõtja). Väide, et korteri soetamiseks võtab laenu avaldaja, ei mõjuta asjaolu, et sõltuvalt avaldaja maksevõimest või maksedistsipliinist, võib laps jääda oma varast ilma, sest tema vara on koormatud avaldaja võetud laenu tagatiseks seatud hüpoteegiga. See võimalus kestab kogu laenuperioodi jooksul ehk praegusel juhul 30 aasta vältel, kuni laps saab 41 aastaseks. Iseenesest on õige, et ühel hetkel võib laps nõuda kaasomandi lõpetamist ja seeläbi vabaneda pandiga koormatud kinnisasja omaniku kohustusest hüpoteegipidaja ees. Kuid üldteada on asjaolu, mida on ka kohtupraktikas korduvalt nenditud, et hüpoteegi olemasolu (esmajoones hüpoteegiga tagatud nõude suurus) mõjutab kinnisasja väärtust, seda vähendades (vt nt Riigikohtu 18.04.2017 otsust asjas nr 3-2-1-19-17, p 16.2; 15.02.2017 otsust asjas nr 3-2-1-140-16, p 20). Seega ei saaks hüpoteegi ja sellega tagatud nõude tõttu laps sama turusituatsiooni jätkudes 30 aasta jooksul oma osa müümisel summat, mis vastab poolele 153 700 eurost, mis on avaldaja hinnangul soetatava korteri väärtus. 4 Taotletavaid tehinguid ei muuda lapse parimatele huvidele vastavaks asjaolu, et ka praegune vara on koormatud hüpoteegiga. Nimelt on senisele korterile seatud hüpoteegi ja laenujäägi proportsioon vara väärtusega võrreldes parem, kui see on kavandatava korteri soetamisel. Senisele korterile on seatud 702 000 krooni ehk 44 865,98 euro suurune hüpoteek (lk 47 pöördel), mis tagab laenu, mille jääk 24.01.2020 seisuga oli 24 729,02 eurot (lk 47); samal ajal kui korteri väärtus on hinnanguliselt 85 000-90 000 eurot (lk 51). Kavandatava korteri väärtus on suurem, olles hetkel 153 700 eurot (13-14), kuid selle soetamiseks võetav laen on oluliselt suurem senisest laenujäägist, olles vähemalt 2/3 korteri ostuhinnast, ja hüpoteek veelgi suurem. Eestkosteasutus on tuvastanud, et ka praegusel hetkel on lapsel head olmetingimused. Samas ei saa ühelgi juhul seada lapse õlule kohustust seista hea kogu perele (sh vennale ja kasuisale) parema eluaseme soetamise eest, pannes ta selle eest vastutama isikliku varaga. Just vanematel on kohustus oma lapse eest hoolitseda (PKS § 116 lg 2), sh tagada lapsele parimad võimalikud elamistingimused. Asjaolu, et lapsele kuulub veel üks kinnisasi, ei ole praeguse avalduse lahendamise seisukohalt relevantne. Alaealise lapse vara ei kuulu mitte pere soovidele ja vajadustele vastavalt realiseerimisele, vaid vanemal tuleb vara võimaluse korral suurendada ja lapse täiskasvanuikka jõudmisel üle anda. Tuginedes TsMS § 172 lg-tele 1 ja 3 jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mille kohus jätab riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu küsimuse lahendab kohus vastava taotluse saamisel eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5