KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-11420 Tsiviilasi Vaidl
) § 137 lg-d 1 ja 3 ning leidis, et lapse suhtes tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada viibimiskoha (elukoha) määramise ning hariduse ja tervise küsimustes. Arvestades vanemate vastastikuseid süüdistusi ja käitumist, ei ole nad suutelised teostama ühist hooldusõigust lapse suhtes. Vanemate seletused koosmõjus kirjalike tõenditega kinnitavad, et vanemate kooselu oli probleemirohke. Nad süüdistavad teineteist vägivaldses käitumises. Neil on ka hooldusõiguse teostamise osas erinevad seisukohad – ema arvates on lapse huvides, et teda kasvatab ema, mitte lapsehoidja, isa selles probleemi ei näe. Vanemad kasutavad oma hooldusõigust teineteise vastu – kui ema lahkus Tallinna, viis isa lapse kodunt minema, et ema ei saaks last kaasa võtta ning takistas emal mitme kuu jooksul lapsega kohtuda. Sarnaselt käitus ka ema, takistades omakorda isal nende endi kokkulepitud korras lapsega kohtuda. 9.
- Maakohus tuvastas, et laps on alates sünnist kuni suveni 2018, olenemata ema viibimiskohast, elanud pidevalt ja vaheaegadeta koos emaga. Alates juulist 2018 elas laps mitu kuud koos isaga viimase elukohas ning kohtuistungi ja ärakuulamise ajal elas laps taas ema juures Tallinnas. Isa ei ole tõendanud enda väiteid, et ema sai hakkama küll imikuga, kuid suurema lapsega ta midagi koos ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on mõlemad vanemad panustanud lapse kasvatamisse, kuid ema senine panustamine lapse kasvatamisse on olnud märgatavalt suurem kui isal. 9.
- Isa elab ridaelamus, mille kaasomanikud on tema ema ja õde. Elamistingimused on normaalsed. Isa väitel kasutab ta eluruumi tähtajatu tasuta lepingu alusel. Ema elab kahetoalises üürikorteris. Korter on heas sanitaarses seisukorras, puhas ja soe, ajakohaselt laste jaoks sisustatud. Maja ümber on ilus väike piirdega aed. Seega on lapse tulevased elamistingimused mõlema vanema elukohas lapse eluks ja arenguks sobivad. 4
(8)9.
- Isa ei esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta, väitis vaid, et on äriühingu omanik ja juhatuse liige. E-maksuameti andmebaasi andmetel isal maksustatavat sissetulekut pole. Viimane väljamakse tehti talle veebruaris
- Isa kinnitas, et tal on võlad kogusummas 58 000 eurot, mis temalt kohtulahenditega välja mõisteti. Isa suhtes algatati täitemenetlused, kuid isa sõnul seadis ta oma elu nii, et võlanõuded teda ei puuduta. Ema sissetulek on vanemahüvitis 500 eurot, peretoetus 577 eurot ja elatisabi riigi poolt 100 eurot. Hetkel on ta arvel töötuna. Üür on 270 eurot kuus ja ta saab majanduslikult hakkama. Tuvastatud asjaolud ei kinnita, et isa majanduslik võimekus oleks parem kui emal. Ema sissetulek ei ole küll suur, kuid nii lapse esindaja kui Nõmme LOV arvamustest nähtub, et ema kodus on laste eluks vajalik olemas ning kodu ja lapsed puhtad ning hoolitsetud. Seega on emal materiaalne valmisolek lapsi kasvatada. 9.
- Ema hindas oma suhet lastega väga lähedaseks. Nii Türi VV kui ka Nõmme LOV kinnitasid, et emal on lapsega väga lähedane ja emotsionaalne suhe. Ka lapse esindaja avaldas, et laps soovis olla emaga. Esindaja arvamuse kohaselt on lapse hingeline seotus parem emaga, kuid ta igatseb ka isa järele. Isa hingelise seotuse kohta lapsega tõid Türi VV ja lapse esindaja esile, et laps oli isa süles. Lapse öeldust ärakuulamisel nähtub tahe elada Tallinnas ema juures. Lapsel on seos mõlema vanemaga, aga lapse arvates ei kurvasta tema Tallinnas elamine isa. Lapsehoidjaga ei olnud lapsel hea suhe. Eeltoodu annab tunnistust, et mõlemal vanemal on hingeline side lapsega, kuid see on oluliselt tugevam ema ja lapse vahel. 9.
- Kokkuvõtvalt on mõlemal vanemal vaimne valmisolek last kasvatada, mõlemad on andnud oma panuse lapse kasvatamisse ning neil on ka hingeline side lapsega ja lapsele sobiv elukoht. Samas on ema panus lapse kasvatamisse ja tema eest hoolitsemisse, samuti tema hingeline side lapsega märgatavalt suuremad kui isal. Emal on materiaalne valmisolek last kasvatada. Lapse esindaja ega kohalikud omavalitsused ei toonud esile asjaolusid, millest nähtuks et ema pole täitnud lapse kasvatamise ja/või hoolitsemise kohustust. 9.
- Võttes arvesse eeltoodut ja lapse soovi elada koos ema ja õdedega, on järelikult kooskõlas lapse huvidega anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ning tervise ja hariduse küsimuses üle emale. Ainuhooldusõiguse osalise üleandmisega emale ei ole isal nendes küsimustes lapse hooldusõigust, sealhulgas lapse esindamise õigust. Samas säilib isal lapsega isiklikult suhtlemise õigus ja kohustus, samuti lapse ülalpidamiskohustus. 9.
- Maakohus kinnitas isa ja lapse suhtluskorra ema esitatud tingimustel, sest teised menetlusosalised sellele vastuväiteid ei esitanud. Suhtluskorrast jäi välja vaid kohustus tasuda elatist, sest sel puudub seos suhtluskorraga. MÄÄRUSKAEBUS
- Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ning tervise ja hariduse küsimuses isale. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - maakohus ei arvestanud, et isa on viimased neli aastat elanud stabiilselt ühes kohas, ema seevastu on samal ajavahemikul elanud vähemalt viiel erineval aadressil. Isaga olles avaldas laps soovi elada oma kodus (isa elukoht) ning soovis ema ja õdede naasmist sellesse kohta. Maakohus ei arvestanud lapse sooviga; põhjendamatu on etteheide, et isaga olles on lapse järgi vaadanud lapsehoidja. Kuna isa käib tööl, on ta kasutanud lapsehoiuteenust, kuid seda ajutiselt. See ei tähenda, et isa ei tegele lapsega. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et isa mängis lapsega, käis temaga mänguväljakul ja ujumas ning viis ja tõi lasteaiast; maakohus andis lapse tervise küsimuses ainuhooldusõiguse emale, kuigi ema suhtus lapse tervisesse vastutustundetult. Lapsele on kohustuslikud vaktsiinid tegemata; 5
(8)- - maakohus andis lapse hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse emale, kuigi ema ei pooldanud lapse lasteaeda viimist ja oli veendunud, et laps peab kodus kasvama. Ema seisukoht võib pidurdada lapse haridust ja suhtlust ning hiljem eluga toimetulekut; maakohus ei arvestanud, et isa käib tööl ja saab majanduslikult paremini hakkama. Isa tunnistab võlgasid ja tegeleb nende vähendamisega. Samal ajal ei saa ema majanduslikult hakkama, sest ta ei käi tööl ja elatub vaid toetustest. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, lapse esindajale ja kohalike omavalitsuste asutustele tähtaja sellele vastamiseks. Ema ja Nõmme LOV vaidlesid kaebusele vastu, Türi VV toetas kaebust. Lapse esindaja märkis, et ei pea vajalikuks lapse elukorraldust muuta, arvestades asjaolu, et laps elab alates
- veebruarist 2019 emaga. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- septembril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Isa esitas koos määruskaebusega taotluse võtta vastu täiendavad tõendid (volitused korteri valdamiseks, lasteaia iseloomustus ja
- aasta tõend arvestatud maksude kohta). Samuti esitas Türi VV koos vastusega tõendid (väljavõte rahvastikuregistrist
- juuli 2019 seisuga, Türi VV
- juuni ja
- juuni 2019 teated, Nõmme LOV
- juuni 2019 vastus, Sotsiaalkindlustusameti andmed
- juuli 2019 seisuga). Esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel. 14.
§ 137
lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
§ 137
lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
§ 123
järgi teeb kohus kõiki samas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt
- veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
- Ringkonnakohtu hinnangul maakohus vaidlustatud määruse tegemisel diskretsiooni piire ei ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha), tervise ja hariduse osas. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning põhjendas oma seisukohti jälgitavalt. Määruskaebuse väited ei viita, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel piiridest, mis kohtul on perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). 6
(8)- Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 16.
- Maakohus leidis põhjendatult, et lapse parimates huvides on elada koos emaga ja säilitada lähedased suhted õdedega. Määruskaebuses ei toonud isa esile asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ning tervise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmine emale ei ole lapse huvides. 16.
- Isa väitel oleks maakohus pidanud arvestama, et tal on emaga võrreldes paremad majanduslikud võimalused lapse eest hoolitseda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud tõendid seda ei kinnita. Isa esitas
- aasta tõendi arvestatud maksude kohta, kuid sellest ei saa teha mingeid järeldusi isa sissetuleku kohta
- aastal. Muid tõendeid isa ei esitanud. Nähtuvalt avalikult kättesaadavast veebikeskkonnast www.teatmik.ee ei ole isaga seotud ühtegi äriühingut. Seega ei vasta tõele isa väited, et ta on osaühingu osanik ja juhatuse liige ning saab oma sissetuleku läbi osaühingu. Ka ei näita isa ema ja õe koostatud volitused isa majanduslikku olukorda. Elamispinna tasuta kasutamine ei osuta majanduslikule võimekusele. Maakohus hindas ema majanduslikku võimekust ja leidis, et kuigi ema sissetulek ei ole suur, on lapse jaoks kõik vajalik olemas. Nähtuvalt lapse esindaja ja Nõmme LOV arvamustest on ema juures normaalsed elamistingimused, kodu ja lapsed puhtad ning hoolitsetud. Seega, kuigi ema on elanud vaid toetustest, ei saa talle ette heita vähest majanduslikku valmisolekut lapse kasvatamiseks. Emale ei saa ka ette heita, et ta pole läinud tööle, sest seni pole ta ilma isa nõusolekuta saanud last Tallinnasse elama registreerida ja lapsel puudub lasteaiakoht. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et majandusliku toimetuleku pinnalt ei saa isa emale eelistada. 16.
- Maakohus ei heitnud isale ette tööl käimist, vaid hindas vanemate senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Nii leidis maakohus, et mõlemad vanemad on panustanud lapse kasvatamisse, kuid ema panus on märgatavalt suurem. Nähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest tegeles lapsega rohkem ema, sest isa töötas välismaal. Maakohus viitas ka lapse esindaja ja kohalike omavalitsuste esindajate arvamustele ning nentis, et emale ei heideta ette lapse eest hoolitsemise või/ja kasvatamise kohustuse täitmata jätmist. Samas näitab lapsehoidja palkamine, et isal ei olnud lapse jaoks aega, vaid lapsega tegeles võõras inimene. Nähtuvalt lasteaia iseloomustusest viis last lasteaeda ja tõi sealt ära lapsehoidja, koostöö õpetajate ja hoidja vahel sujus hästi ning oli positiivne, hoidja kuulas õpetajate ettepanekuid-soove ning tegutses neid arvestades. Samal ajal ei andnud isa emale võimalust lapse eest hoolitseda. Nähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest takistas isa kuus kuud lapsel emaga kohtuda. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et ema pühendumus lapse eest hoolitsemisele on suurem kui isal. Lapse esmastes huvides on, et tema eest hoolitseks iga päev ja isiklikult just vanem, mitte keegi kolmas isik. 16.
- Nähtuvalt ärakuulamise protokollist soovis laps elada koos ema ja õdedega Tallinnas. Puuduvad tõendid, et laps sooviks elada isaga. Seega lähtus maakohus õigesti lapse soovist ja kohtupraktikas tunnustatud põhimõttest, et ühe pere laste huvides on elada koos ning andis lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ainuhooldusõiguse emale. Nii saab laps kasvada koos oma õdedega. 16.
- Põhjendamatu on isa seisukoht, et emal ei peaks olema lapse hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõigust. Vanemad elavad üksteisest kaugel, nende omavahelised suhted on konfliktsed ja nad ei suuda rahulikult omavahel asjades kokku leppida. Vähendamaks vanematevahelisi vaidlusi, on maakohus õigesti nii hariduse kui ka tervise küsimuses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetanud ja andud emale, kellel on lapse viibimiskoha määramise õigus, üle ka nendes küsimustes ainuhooldusõiguse. 7
(8)Kuivõrd ema oli väiksema lapsega kodune, võis olla põhjendatud tema soov, et laps on koos temaga kodus. Nii said lapsed koos mängida. Praegu on pigem vanemate halb läbisaamine takistanud lapse lasteaeda minekut. Laps elab ema juures Tallinnas, kuid lasteaias kohta ei saa, sest on sisse kirjutatud isa juurde Türi valda. Isa ei ole andnud nõusolekut elukoha ümberregistreerimiseks. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et ema ei ole hoolitsenud lapse tervise eest. Lapse esindaja ega kohaliku omavalitsuste esindajate arvamustest ei nähtu, et lapse tervis oleks halvenenud ema juures elades. Isa etteheide, et ema ei ole lasknud last vaktsineerida, ei ole asjakohane. Eestis ei ole kohustuslik laste vaktsineerimine. Seega ei saa emale ette heita lapse vaktsineerimata jätmist. Isa ei ole ka põhjendanud, miks ta ise selles küsimuses arsti poole ei pöördunud, sest siiani oli vanematel ühine hooldusõigus.
- Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks emale ainuhooldusõiguse üleandmises lapse suhtes viibimiskoha (sh elukoha) määramise ning tervise ja hariduse küsimuses. Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb muutmata emale osaliselt ainuhooldusõiguse üleandmises, ei ole alust määrust muuta või tühistada kindlaksmääratud suhtluskorra osas. Isa ei ole suhtluskorra punkte eraldi vaidlustanud ega esitanud ka varem menetluses väiteid, et lapsega suhtlemine peaks toimuma kuidagi teisiti.
- Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
- TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 8
(8)