← Eesti

3-20-329/4

Obsah (4)§ 121§ 45§ 38§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-329 Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla vastu kirjade ü

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 4.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

  1. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega kolm vaideotsust, mille tulemusega (kohustamisnõude rahuldamata jätmine) ta ei nõustu. Samas on kaebaja esitanud ka kohustamisnõude eesmärgiga teha vanglale ettekirjutus viivituse põhjuste selgitamiseks. Kaebaja tugineb VSkE § 50 lg-le 2, millest tulenevalt peab ametlikud (sh advokaadist esindaja ja kohtutest saadetud) kirjad andma vanglas kinni peetavale isikule üle viivitamata. Kõigist kolmest vaideotsusest ning kirjavahetuskaartide kannetest ja vanglasse sissetulnud kirjade tabeli väljavõtetest (tl 16-18p) ilmneb, et kaks kirja on kaebajale üle antud nende vanglasse saabumisele järgneval päeval ning kolmandal juhul on reedel saabunud kiri üle antud pärast nädalavahetust esmaspäeval. Seega ei ole kohtu hinnangul toimunud kirjade üleandmisega viivitamist. Kirjade kättesaamine viidatud tõenditest nähtuvatel asjaoludel, ei saa intensiivselt riivata kaebaja VSkE § 50 lg-st 2 tulenevat õigust. Vaideotsustes on vastustaja ka selgitanud, et kirjade liikumine vangla sees (registreerimine, sorteerimine, edastamine vastavalt kinnipeetava paigutamisele) nõuab teatud ajakulu. Tartu 2 3-20-329 Vanglas viibib
  2. veebruari
  3. a seisuga 880 isikut
  4. Muuhulgas nende isikute hulka ja vangla sisemist töökorraldust arvesse võttes ei saa kirja viivituseta üleandmine tähenda kohtu hinnangul, et saabuv kiri jõuab adressaadini otsekohe lähimate tundide jooksul.
  5. Kaebaja on soovinud ka vastustaja kohustamist põhjendama kirjade üleandmisega viivitamist. Vastustaja on juba vaideotsustes selgitanud kirjade käitlemise asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidlusega hõlmatud juhtumitel toimunud sellist viivitust, mida oleks vaja veel üksikasjalikumalt põhjendada. Seega ei pea kohus tõenäoliseks sellise kohustamisnõude rahuldamist. Kohus ei pea eeltoodut arvestades tõenäoliseks ka vaideotsuste tühistamise nõude rahuldamist. Need nõuded tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

7. Kaebaja taotleb ka preventiivsel eesmärgil vastustaja poolt ametlike kirjade üleandmisega süstemaatilise viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. 7.1.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamisnõuet esitades tuleb kohtule selgitada, miks õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4).

7.

  1. Kohtupraktika ei välista iseenesest sellist laadi preventiivse huvi olemasolu. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (nt Riigikohtu
  2. novembri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 15 ja seal viidatud praktika). 7.
  4. Praeguse vaidluse asjaoludest (kirjade saabumise ja üleandmise aeg) ei ilmne vastustaja viivitust, veelgi vähem aga süstemaatilist laadi viivitust, mille kordumist kaebajal oleks põhjust eeldada või karta. Vangla tegevus kõnealuste kirjade üleandmisel kinnitab võimekust teha seda viivituseta. 7.
  5. Kohus peab siinkohal asjakohaseks ka viidata, et samade menetlusosaliste vahelistes varasemates vaidlustes kirjade üleandmisega viivitamise üle on Tartu Vangla tunnistanud vajadust kirjade käitlemise korraldust parandada ning on vastavaid samme ka juba astunud. Tartu Halduskohus rahuldas
  6. veebruari
  7. a otsusega haldusasja nr 3-20-101 A. Liivandi kaebuse, kuna Tartu Vangla võttis õigeks (era)kirja edastamisega viivitamise. Haldusasjast nr 3-19-2257 (
  8. detsembri
  9. a kohtumäärus, p 3.1) nähtuvalt tunnistas Tartu Vangla
  10. novembri
  11. a vaideotsuses nr 1-11/367-2 kaebajale advokaadi kirja viivitusega üleandmist ning teatas kavatsusest muuta oma töökorraldust kirjade väljastamisel, et see oleks kooskõlas õigusaktidega.
  12. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub nüüdseks preventiivne huvi ning seega puudub ka ilmselgelt kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks. Kaebus tuleb tuvastamisnõude osas tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 1 https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangide-ja-kriminaalhooldusaluste-arv 3 3-20-329 9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.