Obsah (8)

§ 71§ 124§ 152§ 153§ 121§ 43§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2286 Määruse kuupäev 26.02.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Linnavalitsuse 13.08.2019. a korralduse nr 815 osalise t

) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja ei väida kaebuses, et oleks vaidlusalusest Tartu linna 13.08.

1. a korraldusest nr 815 oluliselt hiljem teada saanud pärast haldusakti andmist.
2. Tartu linn on 12.12.
3. a vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja ei esitanud vaiet 13.08.
4. a korralduse peale. Tartu Linnavalitsuse 13.08.
5. a korraldusel nr 815 on korrektne vaidlustamisviide. Korralduses nr 815 on selgitatud, et korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Kaebaja oli kaasatud Võru tn 176 projekteerimistingimuste menetlusse. Kaebaja seisukohad on ära kuulatud ja neid on 2 kaalutud Tartu Linnavalitsuse 13.08.
6. a korralduses nr 815, millega määrati Võru tn 176 projekteerimistingimused. 11.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus nõustub Tartu linna seisukohaga, et iseenesest ei pea olema vaide esitamiseks ega halduskohtusse pöördumiseks isikul õigusalased teadmised, mistõttu ei ole ainuüksi juriidilise hariduse puudumine ja sellele tuginemine mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kohus nõustub, et asjaolu, et kaebaja konsulteeris väidetavalt erinevate juristidega ja nende teenuse hind osutus liiga suureks ning pelgalt sellepärast ei saanud ta esitada vaiet Tartu linnale või kaebust halduskohtusse, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 12. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.

1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
4. Vastavalt

§ 124

lg-le 1 kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt § 124 lõikele

1. Viimati nimetatud sätte kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
2. Kaebaja kaebuses esitatud tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise praegusel juhul. Kohut ei veena kaebaja selgitused ning asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja pidi olema hoolikas, et järgida otsuste vaidlustamisel tähtaegasid. Kaebaja oli kaasatud projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse ja hiljem ehitusloa menetlusse. Kaebajal oleks olnud võimalik õiged vaidlustamistähtajad vajadusel üle küsida vastustajalt. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebetähtaja ennistamine ning menetlus asjas tühistamisnõude osas tuleb lõpetada

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

1. Kaebuses märkis kaebaja kaebuse nõudena ka õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude ning taotleb avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebaja on kaebuse kohaselt nõus tekkinud olukorraga juhul, kui Tartu Linnavalitsus hüvitab temale 30 000 eurot, s.o kaebaja kinnistu väärtuse langus. Kui Tartu Linnavalitsus ei ole nõus antud summat hüvitama soovib kaebaja, et korraldus tühistatakse osas, mis puudutab Võru tn 178 kinnistut ja taastatakse sihtotstarbeline tegevus. Seega on kaebaja kohtu hinnangul esitanud kaebuses alternatiivse kahju hüvitamise nõude, millega kaebaja taotleb 30 000 euro välja mõistmist. 3
2. 20.12.2019 esitas kaebaja avalduse kaebusest loobumiseks kahju hüvitamise nõude osas. Kohus on seisukohal, et kaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada hüvitamisnõude osas (

§ 153lg 1, § 155 lg 4).

1. Kaebaja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude puhul mõistab kohus, et kaebaja arvates on Tartu Linnavalitsuse 13.08.
2. a korraldusega nr 815 tekitatud kaebaja õigusi rikkuvad tagajärjed. Kaebuses ei ole aga kaebaja välja toonud ühtegi negatiivset mõju või õiguste riivet, mida parkla rajamine naaberkinnistule kaasa toob, peale väidetava kinnistu väärtuse vähenemise. Kaebaja ei ole väidet kinnistu väärtuse vähenemise kohta ühegi tõendiga põhistanud. Heastamiskaebuse aluseks on aga kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kohus leiab, et kaebajal puudub praegusel juhul heastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, sest kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud ühtegi tagajärge ja kohtule ei ole need kaebuses esitatu pinnalt ka äratuntavad, milliste kaebaja subjektiivsete õiguste riive võis või oleks saanud kaasneda projekteerimistingimuste määramisega. Kohus märgib, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning Riigikohus on selgitanud, et muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 22-24).
5. Kohus tagastab heastamiskaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

1. Kohus selgitas 19.12.
2. a määruses (p 10) kohtupraktikas kujunenud seisukohti, milliseid õiguskaitsevahendeid saab isik kasutada, et vaidlustada tema subjektiivseid õigusi rikkuvate ehitiste püstitamist. Kohus mõistab, et kaebaja esitas halduskohtule 05.12.
3. a kaebuse enda õiguste kaitseks. Kaebaja hinnangul tema kinnistu väärtus väheneb naaberkinnistule parkla rajamise tõttu. Kaebaja esitas samas kohtule hüvitamiskaebusest loobumise avalduse. Kaebuse muutmise avaldust ega muid taotlusi ei ole kaebaja käesoleva kohtumääruse tegemiseni kohtule esitanud.
4. Tartu linn teatas 08.01.2020 kohtule, et Tartu Linnavalitsuse 01.10.
5. a korralduse nr 1041 "Võru tn 176, Tartu linn ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja uue ehitusloa andmine" alusel on välja antud ehitusluba nr 1912271/27639 (kõik dokumendid on kättesaadavad: www.ehr.ee). Sama ehitusloa alusel peab Võru tn 176 omanik mh ehitama ka endise Võru tn 178 kinnistule parkla ja see on II etapi ehitustööde hulka kuuluv, millele ei ole veel kasutusluba taotletud. Parkla ehitamiseks endise Võru tn 178 kinnistul eraldi ehitusluba välja ei anta. Kasutusloa andmisega kaotab kehtivuse ehitusluba ning seda tühistada ei ole kohtule ega haldusorganil enam võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19; Riigikohtu halduskolleegiumi
8. jaanuar
9. a otsus asjas nr 3-3-1-6916, p 42).
10. Kohtule ei ole teada, et endisele Võru tn 178 kinnistule ehitatav parkla oleks praeguseks hetkeks valminud ning sellele oleks kasutusluba antud. Kohtule ei ole ka teada, et kaebaja oleks vaidlustanud 01.10.
11. a korraldust nr
12. Kohtuasjas nr 3-19-2307 on kaebaja X esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse 26.11.
13. a korralduse nr 1318 peale. Nimetatud haldusasjas on kohtumenetlus pooleli.
14. Kohus rõhutab, et kasutusloa väljastamisel on kaebajal õigus esitada sellele vaie või kaebus halduskohtule, kui kaebaja leiab, et parklale kasutusloa andmisega rikutakse tema õigusi (nt omandiõigust või muud põhiõigust). Koos kasutusloa vaidlustamisega on võimalik nõuda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist, kui on riivatud isiku subjektiivset õigust. 4
15. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei ole isikul õigust pöörduda uuesti halduskohtu poole sama nõudega samal alusel vastavalt

§ 43lg 1 p-le 2.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse vastavalt

§ 124lg-tele 3 ja 4 ning § 155 lg-le 5.

24. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda

§ 108lg 4 järgi.

25. Tasutud riigilõiv tagastatakse

§ 104lg 5 p 4 alusel.

Andmed riigilõivu tagastamiseks KIS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ 5