← Eesti

2-19-19916/15

Obsah (6)§ 637§ 187§ 4§ 168§ 430§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LIHTMENETLUSOTSUS Lahendi tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetluse ese) nr 2-19-19916 PlusPlus Capital AS hagi X.X.vastu

§ 637

lg 21 järgi võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

  1. Hageja on 18.12.2019 esitanud kostja vastu hagi Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga 8033819 kahest arvest, 01.06.2016 arvest nr. 2015350788 ja 01.07.2016 arvest nr. 2015588711, tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Elisa Eesti AS osutas kostjale mobiilsideteenuseid.
  2. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest, kuid hagi esitamise ajaks ei ole kostja kohustust tasunud.
  3. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile. Tuginedes VÕS § 113² lg-le 2 nõuab hageja kostjalt 01.04.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, s.t. kokku 25 €. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 eurot ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
  4. Hagiavalduse kohaselt võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevuse 49,25 eurot ja viivised summas 43,05 eurot. Hageja nõudis kostjalt nimetatud põhivõlgnevuse, viivist ja meeldetuletuskirjade tasu hüvitamist hagejale. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 49,25 € tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 17.12.
  6. Hageja taotles menetluskulude kostja kanda jätmist ja välja mõista kostjalt menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot ning samuti viivis tasumata menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSE KULG
  7. Kohus võttis hagi 06.01.2020 menetlusse.
  8. Hageja ja kostja esitasid kohtule 07.01.2020 kompromisslepingu, mille kohus jättis 10.01.2020 määrusega selle ühe punkti ebaselguse tõttu kinnitamata. Sealjuures sätestas kompromissleping, et kostja tasub kahe osamaksena alates 15.02.2020 hagejale põhisumma 49,25 eurot, viivised 43,05 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, riigilõivu ½ määras summas 37,5 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot, kõik kokku 254,80 eurot.
  9. Kostja teavitas kohut 16.01.2020 mh sellest, et on kompromissis kokku lepitud 256 eurot hagejale ära tasunud.
  10. Hageja saatis kohtule 20.01.2020 maksekorralduse, millest nähtub, et X.X.on tasunud 16.01.2020 hageja kontole 257 eurot.
  11. Hageja on esitanud kohtule 10.01.2020 täiendava taotluse, et kohus siiski kinnitaks pooltevahelise kompromissi, millest on välja jäetud kohtu poolt osundatud kompromissipunkt 2.
  12. KOHTU PÕHJENDUSED
  13. Hageja ning kostja menetluses esitatud avaldustest nähtub, et kostja on menetluse kestel tsiviilasjaga seonduvalt tasunud 257 eurot, mida kostja on kinnitanud ka e-kirjas kohtule, mistõttu saab asuda seisukohale, et põhivõlgnevus, viivised ning sissenõudekulud kogusummas 117,30 eurot on hagejale tasutud.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu 2 pooled, kes otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kuivõrd hageja ei ole vaatamata nõude rahuldamisele hagist loobunud ega hagi tagasi võtnud (mis oleks aluseks ka

§ 168

lg 5 rakendamiseks), taotledes jätkuvalt pooltevahelise kompromissi kinnitamist, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. 12. Kohtu hinnangul ei saa kinnitada juba täidetud kompromissi, mille täitmine algaks 15.02.2020, kui asjaoludest nähtub, et kostja on hageja tsiviilasjas esitatud nõuded menetluse ajal rahuldanud. Kohus on seisukohal, vastava välistab

§ 430

lg 3, mille kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui seda ei ole võimalik täita. Seega jätab kohus hageja täiendava taotluse kompromissi kinnitamiseks ilma p-ta 2.3 rahuldamata. 13.

§ 162lg 1 järgi tuleb hagi rahuldamata tõttu jätta menetluskulud hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.