1-19-9181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-9181 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Toom

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318lg-s 4 nimetatud aluse 2

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKK 3-1-1-7-16). 6. Lisaks menetluskuludele vaidlustab T. Koidu esitatud kaebuses ka temalt väljamõistetud tsiviilhagi X AS-ile.

§ 306

lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kokkuleppe esemeks on

§ 245

lg 1 p 11 kohaselt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluse ja eseme osas kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (

§ 248

lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset (RKKK 3-1-1-103-15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega kokkuleppe muutmine rikub süüdistatava õigust kokkuleppekohasele kohtuotsusele, mida tuleb käsitada kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele mh ka tsiviilhagi osas.

1. Kriminaalasjas on T. Koidu, tema kaitsja ja prokuröri vahel 09.01.
2. a sõlmitud kokkulepe (II köide tl 12-13), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ning süüdistatavalt väljamõistetavad tsiviilhagid ning nende suurus. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse T. Koidult välja menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja õigusabi tasu 86,40€ (kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) ja sundraha 876€ (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot) kokku menetluskulud summas 962,40€ (üheksasada kuuskümmend kaks eurot ja nelikümmend senti). Nimetatud summale lisandus kokkuleppemenetluses maakohtus tekkinud kulutused kokku summas 486 eurot. Samuti on kokkuleppes ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse T. Koidult välja tsiviilhagid, sh X AS-i kasuks summas 559,70 eurot. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. T. Koidu kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II köide tl 113 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude ning tsiviilhagide, sh X AS tsiviilhagi osas jõudnud kokkuleppele.
3. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 09.01.
4. a kohtuistungil, kus süüdistatav T. Koidu kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega, ta sõlmis kokkuleppe vabal tahtel ja ta jääb selle juurde (II köide tl 15). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

1. septembri
2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3, 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. 3

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus T. Koidu kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4