← Eesti

2-19-118913/16

Obsah (7)§ 96§ 80§ 97§ 100§ 101§ 102§ 116

Tsiviilasi nr 2-19-118913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 14. veebruar 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja n

) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate isa, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

3.

§ 97p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Hagejad on käesoleval ajal alla 18-aastased isikud, seega alaealised. 4.

§ 100

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil) ning et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad koos emaga XXX ja kostja elab hagejatest eraldi XXX. Käesoleval juhul on hagejad avaldanud, et soovivad saada ülalpidamist just raha perioodilise maksmisega hagejate seadusliku esindaja R.P. pangakontole.

  1. Hagejad on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates elatisenõude esitamisest maksekäsu kiirmenetluses, so alates 11.07.
  2. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. 2

(6)Kostja väitel ei ole tal võimalik hagejatele elatist nõutud suuruses maksta, kuid kostja on võimeline maksma hagejatele elatist 150 eurot kuus. 6. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud

§-s 99. Viidatud paragrahvi lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 oli alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot ning 19.12.2019 määrusega nr 115 on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega ei võinud igakuine elatis kuni 31.12.2019 ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot ning alates 01.01.2020 väiksem kui 292 eurot. Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et käesolevaks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole seetõttu enam sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta, sest isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. 7. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§ 102

lg-s 2 sätestatud alustel.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

§ 102

lg-s 2 sätestatut arvestades ei ole muu hulgas välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused. 7.1. Hagejate 21.01.2020 menetlusdokumendis väljatoodud igakuised kulud hageja kohta moodustavad 537 eurot, sh eluasemekulud 108 eurot (sh nii üür kui kommunaalmaksed), toidukulud 100 eurot, transpordikulud 55 eurot, sidekulud 11 eurot, tervishoiukulud 25 eurot ning kulutused hügieenitarvetele 8 eurot, kulutused koolikohustuste täitmisele 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused huvialaringides osalemisele 75 eurot, vaba aja veetmisele 60 eurot (sh laste sünnipäevadel käimised, tähtpäevad ja pühad, kino, teater, väljas söömine, spaa külastused jms) ning taskuraha 30 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulutusi eluasemele, koolikohustuste täitmisele, riietele ja jalanõudele, huvialaringides osalemisele, sünnipäevadel käimisele ning tähtpäevade ja pühade tähistamisele, samuti taskuraha suurust. Seega ei ole vaidluse all hagejate igakuised kulud summas 313 eurot (108 + 25 + 40 + 75 + 15 + 20 + 30). Kohtu hinnangul ei ole hagejate kulu toidule 100 eurot kuus ülehinnatud arvestades toidukaupade hindasid, aga ka asjaolu, et tegemist on kasvueas lastega, kelle puhul on oluline toituda mitmekesiselt. Toidukulu sisse on arvestatud ka plaanivälised väljas söömised, kui ei ole võimalik ajapuuduse tõttu koju sööma minna. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate transpordikulud kokku 55 eurot kuus (660 eurot aastas) lapse kohta, ei ole põhjendatud. Mõistlikuks tuleb pidada linna ühistranspordi kuupileti hinda (6 eurot lapse kohta) ja maaliinibussiga maakonnast väljasõite maale vanaema juurde, samuti hädapäraseid taksosõite arsti juurde, mitte ajanappusest, halvast ilmast, varahommikusest väsimusest jms tingitud 3

(6)taksosõite. Kuivõrd üldjuhul ostab hagejatele bussipiletid XXX sõiduks kostja, tuleb kohtu arvates hagejate põhjendatud ja mõistlikuks transpordikuluks lugeda 20 eurot kuus. Kohus loeb hagejate sidekulud summas 11 eurot hageja kohta mõistlikeks ja põhjendatuks. Sisuliselt ei ole kostja sidekulu suurusele vastu vaielnud, vaid on märkinud, et on valmis lapsed enda paketiga liitma. Hagejate igakuiseid kulutusi tervishoiule (25 eurot) ja hügieenitarvetele (8 eurot) ei ole kostja summaliselt hinnanud, pidades kulusid pigem suureks. Kuivõrd hagejad on väidetavalt allergikud, vajades erinevaid allergiaravimeid, tundlikule ja kuivale nahale baas- ja ravikreeme, duššigeele, spetsiaalset ravišampooni, aga viirushooajal ka profülaktilisi ravimeid, lisaks vitamiine ja toidulisandeid ning hagejatel tuleb terviseprobleemidest tingituna käia eriarstide vastuvõtul, loeb kohus hagejate kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele vajalikeks kuludeks taotletud suuruses. Kuna väljas söömised sisalduvad osaliselt toidukulude sees, klassiga ühised teatris ja kinos käimised kuludes koolikohustuste täitmiseks, loeb kohus hagejate täiendavad kulud meelelahutusele põhjendatuks 15 euro ulatuses. Eeltoodut kokku võttes moodustavad hagejate vajalikud ja põhjendatud kulud igakuiselt 492 eurot (313 + 100 + 20 + 11 + 25 + 8 + 15). Kohus selgitab, et väljatoodud kulud on hinnangulised ning hagejatega igapäevaselt koos elav seaduslik esindaja (ema) otsustab hagejate rahaliste vahendite kulutamise üle (nt kui palju on võimalik kulutada riietele või telefonile või meelelahutusele või kas oleks vajalik teha täiendavaid kulutusi eluaseme korrashoiuks vms). 7.2. Kuna lapse tavalise elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid, tuleb kohtul vanemate varalisi võimalusi hinnates eelkõige tuvastada vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Kui kohustatud vanem taotleb

§ 102

lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta tooma esile seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi ka tõendama. Kuigi tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2), võib kohus TsMS § 230 lg 3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel ning kohustada TsMS § 230 lg 4 järgi ülalpidamisasjas poolt esitama andmed ning dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostja on ise esitanud kohtule tõendeid ning lisaks tegi ka kohus kostja varalise seisundi hindamiseks järelepäringuid vastavatesse registritesse, kust nähtub, et kostjal ei ole registrisse kantud kinnis- ega vallasvara (mootorsõiduk), mille arvel täita hagejate ülalpidamise kohustust. Kostja on seotud ühe äriühinguga – XXX, kus kostja on XXX ja XXX ning kolme mittetulundusühinguga – XXX ja XXX on kostja XXX ja XXX (sissemakseta) ning XXX üksnes XXX (sissemakseta). Kostja on märkinud, et tema netosissetulekuks on XXX eurot kuus. Kostja elab ühetoalises üürikorteris, mille kulud (üür, elekter, kommunaalkulud) kaetakse võimalusel ettevõtte arvelt nagu ka sidekulud ja kulutused transpordile (20 – 40 eurot). Kostja kulutused toidule on 150 – 200 eurot kuus ning kulud tervishoiule 10 – 15 eurot kuus. Lisanduvad kulud riietele, jalanõudele, hügieeni- ning majapidamistarvetele. Kostjal ei ole kohustusi krediidiasutuste ega teiste võlausaldajate ees. Kostjal on arvelduskontod ASs LHV Pank ja AS-s SEB Pank. Lisatud pangakontode väljavõtetest nähtuvalt laekus perioodil 01.05.2019 kuni 20.11.2019 kostja LHV Panga kontole XXX eurot ning perioodil 20.11.2019 kuni 31.01.2020 XXX eurot. Kostja SEB Panga kontole laekus perioodil 01.05.2019 kuni 30.01.2020 XXX eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma sissetuleku tegelikku suurust tõendanud. Eluliselt usutav ei ole kostja väidetav sissetulek XXX eurot kuus, et katta kostja igapäevaseid kulutusi ja anda hagejatele ülalpidamist 300 eurot kuus. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja majandab ka sularahas, kandes kontole raha, et siis vahetult pärast sularaha kontole kandmist hagejatele ülalpidamist anda (nt 14.11.2019, 18.12.2019 ja 29.01.2020), aga ka vajalikke makseid sooritada ning kaupu/teenuseid tarbida. Seega ei piirdu kostja käsutuses olevad rahalised vahendid 4

(6)üksnes XXX saadava töötasuga. Kohus on seisukohal, et eeltoodu annab alust järelduseks, et kostja ei ole oma sissetulekute kohta täielikku teavet avaldanud ning osa kostja sissetulekutest tuleb ilmselt sularahas. Olukorras, kus kostja ei ole oma sissetulekute kohta täielikku teavet avaldanud, ei saa kohus järeldada, et kostja ei suuda hagejatele maksta elatist hagejate tegelikest vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. 7.3. Arvestades kostja sissetuleku suuruse (lisaks XXX saadavale töötasule ka kostja käsutuses oleva sularahaga) ja varalise seisundiga, samuti hagejate igakuiste kuludega XXX eurot, on põhjendatud rahuldada hagejate elatise väljamõistmise nõue osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja eelduslikult võimeline käesoleval ajal maksma hagejatele elatist 200 eurot kuus ning seejuures säilib kostjal endal tavapärane toimetulek ja vajalik elustandard. Kuigi igakuine elatis hagejatele jääb allapoole seaduses ettenähtud miinimummäära, katab elatis nimetatud määras hagejate peamised vajadused ning vastab kohtu arvates ka kostja varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ega ole elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kostja on alates 06.06.2019 teinud hagejatele kogumishoiused, millel on kummagi hageja tarbeks 06.02.2020 seisuga kogunenud XXX eurot. Kohtu hinnangul on hagejatele võimalik täisväärtuslikku elu võimaldada ka siis, kui kostja maksab seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist. Lisaks kostja makstavale 200 euro suurusele elatisele peaks lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (

§ 116

lg 1) sama suures ulatuses hagejate ülalpidamisse panustama ka hagejate seaduslik esindaja (ema). Lisades vanemate panusele (200 + 200) riigi poolt makstava lapsetoetuse 60 eurot kuus, on kummagi hageja ülalpidamiseks XXX eurot kuus, mis on ligikaudu samas suurusjärgus hagejate tegelike ülalpidamiskuludega XXX eurot kuus. Lisaks kohustatud vanema varalise seisundi ja hagejate vajaduste hindamisele arvestab kohus kostjalt elatist välja mõistes ka asjaoluga, et hagejate isa juures viibides kaasnevad kostjal kulud, mida kostja kannab vahetult. Kohus selgitab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama. 8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus A.A. ja S.A. hagi A.A. vastu elatise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 200 eurot kuus kummalegi hagejale alates 11.07.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja pangakontole nr XXX (AS SEB Pank) selgitusega „elatis lastele“. Kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel uus hagi elatise suuruse muutmiseks. Kohus selgitab, et kui vanemad ei suuda hagejaid nõutaval määral ülal pidada ja nende vajadusi piisavalt katta, võivad puuduvas osas olla kohustatud lapsi ülal pidama muud isikud, eelkõige vanavanemad (

§ 96esimene lause, §-d 105 ja 106).

  1. Hagejad on teavitanud kohut, et Sotsiaalkindlustusamet on maksnud neile kohtumenetlusaegset elatisabi kokku summas XXX eurot. Kuna kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel läheb üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1), loeb kohus kostja ülalpidamiskohustuse 509,68 euro ulatuses täidetuks. Kohus selgitab veel, et antud kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka kostja poolt peale elatisenõude esitamist 11.07.2019 hagejatele vabatahtlikult antud ülalpidamisega, sest ka selles ulatuses on kostja oma kohustuse täitnud.
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 5

(6)TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagejate nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. 11. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.