KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 20.11.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-299 Kohtuasi AS SEB Panga h

) § 102 mõttes. 5 Menetluses esitatud tõendites nähtus, et kostjal tekkis kahju. Kahju seisnes selles, et kui kostja oleks saanud võõrandada kinnistu kohtutäituri nõusolekul kostja enda leitud ostjale, oleks ta saanud kinnistu müügist oluliselt suurema summa. Samas ei tekkinud sellega kostjale kahju väidetud suuruses. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtus, et müügihind oli pärast maakleritasu mahaarvamist 52 000 eurot. Seega ei saanud kostja kahju ületada 17 000 eurot. Tõenäoliselt oli see aga veel väiksem, sest kinnisasja müügiga kaasneb notari tasu ja riigilõivu tasumise kohustus. Kostja esitatud 15.11.2014 broneerimislepingust CC-ga nähtus oluliselt väiksem müügisumma, s.o 43 000 eurot. Järgmisena hindas kohus, kas hageja rikkus lepingulist kohustust.

§ 102

lg-s 1 on sätestatud, et võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Sõna „võib“ viitab sellele, et nõusoleku andmine ka juhul, kui sissenõudja on nõus, jääb siiski kohtutäituri otsustada. Seega võib kohtutäitur ka juhul, kui kõik sissenõudjad on selleks nõusoleku andnud, selliseks müügiks loa andmisest keelduda.

§ 102

lg 2 järgi võib kohtutäitur lubada võlgnikul müüa asi kohtutäituri kontrolli all ka siis, kui sissenõudja selleks nõusolekut ei anna.

§ 102

lg-st 3 tuleneb, et vastava sooviavaldusega tuleb pöörduda kohtutäituri, mitte sissenõudja poole. Kostja ei tõendanud, et pöördus vastava sooviga kohtutäituri poole. Samas nähtus kirjavahetusest, et kohtutäitur oli vastava soovi olemasolust teadlik. Veel nähtus kirjavahetusest, et hageja soovitas kostjal vastava avaldusega kohtutäituri poole pöörduda, selgitamaks muu hulgas välja ka teiste sissenõudjate seisukoht. Samast kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks keeldunud nõusoleku andmisest, pigem vastupidi. Kui ka hageja oleks rikkunud oma kohustusi, ei olnud tõendatud põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Nimelt kostja taotletud viisil kinnisvara müügiks täitemenetluses oli esmatähtis kohtutäituri luba ning sekundaarne sissenõudja nõusolek. Samuti ei tõendanud kostja, et teised sissenõudjad vastava nõusoleku andsid ning puudu oli vaid hageja nõusolek. See, et kostja suhtes olid täitmisel ka teiste sissenõudjate nõuded, nähtus nii arestimistoimingu 25.02.2014 edasilükkamise taotlusest, mille kohaselt oli sel hetkel kohtutäitur Mati Kadaku menetluses kostja suhtes neli täiteasja kui ka 25.02.2014 kinnisasja arestimise aktist, mille järgi oli lisaks hagejale kostja suhtes täitmisel veel ühe võlausaldaja nõue. Samuti nähtus 12.05.2016 jaotuskavast, et lisaks hagejale oli kostja suhtes täitmisel veel 14 sissenõudja nõuded. Seega tuli

§ 102nõusoleku saamiseks arvestada veel paljude sissenõudjate seisukohaga.

Tõendatud ei olnud, et ainuüksi hageja takistas kinnistu müümist kohtutäituri kontrolli all või kostja üldse tegi omalt poolt vajalikud sammud (esitas kohtutäiturile vajaliku avalduse), et sellist nõusolekut saada. Kuivõrd hageja kohustusi ei rikkunud, ei käsitlenud kohus teisi kahju hüvitamise eeldusi. Kohus pidas aga vajalikuks käsitleda kostja enda osa kahju tekkimises. Isegi kui oleks tuvastatud, et kostjal tekkis konkreetne kahju ning olemas oleks ka põhjuslik seos hageja võimaliku rikkumise ja kostja kahju vahel, oleks kahju tekkinud valdavas ulatuses kostjast endast tulenevatel asjaoludel. Nimelt oli just kostja see, kes jättis laenumaksed maksmata ning põhjustas hagejal vajaduse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtutäituri poole. Mitmed menetluses esitatud väited olid asjakohatud ja/või eksitavad ning nendega kohus lahendi tegemisel ei arvestanud. Seega vaidles hageja põhjendatult vastu kostja tasaarvestusele. Tasaarvestus ei olnud eeltoodud asjaoludel lubatud. Kohus rahuldas hagi kogu resolutsioonis toodud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, v.a ulatuses, milles kostjale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu. Kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista riigilõiv 750 eurot. 6 Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsusele kaebuse, milles palus maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tasaarvestada kostja tasaarvestuse nõue 17 000 eurot hageja nõudega ja määrata kostja rahaline kohustus hageja ees hageja nõude ja kostja tasaarvestuse nõude jäägina. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kohtul tulnuks rahuldada kostja tasaarvestuse avaldus vähemalt sellises suuruses, milles maakohus kostjale kahju tekitamise DDD-ga tehingu toimumata jäämise tõttu 17 000 euro suuruses tuvastas. Maakohus leidis ebaõigesti, et põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel ei olnud. Kostja oleks saanud põhjusliku seose olemasolu tõendada tunnistaja UU ütlustega, kelle kohus jättis ebaõigest tunnistajana üle kuulamata. Taotletud tunnistaja oleks saanud anda ütlusi selle kohta, et kohtutäitur ei oleks keeldunud oma luba müügiks andmast, kui sissenõudja olnuks sellega nõus. Sissenõudja nõustumus oli kohtutäituri jaoks seda kaalukam, et pärast kostja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlusse võtmist kohtutäitur enam menetlustoiminguid ei teinud, enampakkumist välja ei kuulutanud, oodates kohtulahendi tulemusi. Lõppkokkuvõttes jäi notariaalne tehing DDD-ga toimumata ja kostja kaotas võimaluse müügitehingust laekuva maksega, mille suuruseks eellepingu teksti kohaselt oli 52 000 eurot, katta suures osas selleks ajaks kujunenud võlgnevus. Kohtu viide kohtuotsuse põhjendava osa lõpus sellele, et kostjal oli sundtäitemenetluses niikuinii võlgnevusi üle 100 000 euro, millest tegi järelduse, et kostjal polnudki õigust nõuda võlgnevuse osalise makse vastuvõtmist hagejalt, oli asjakohatu ja vastuolus isikute seaduse ees võrdse kohtlemise põhimõttega. Veel juhtis kostja kohtu tähelepanu sellele, et hageja käitus menetluse käigus hea usu põhimõttega vastuolus olevalt, sest väitis esmalt, et ei teadnud DDD-ga sõlmitud eellepingust ja hiljem muutis oma positsiooni. Hageja vaidlustas ka menetluskulude tema kanda jätmise, sest see oli tema suhtes äärmiselt ebamõistlik ja ebaõiglane. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, kuulanud ära apellandi esindaja seletuse ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli 7 õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordas apellant maakohtus hagile esitatud vastuväiteid, millistele on kohus piisava põhjalikkusega vastanud ja ringkonnakohus ei korda põhjendusi. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjas puudus vaidlus selles, et pooled olid sõlminud 4 laenulepingut ja laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks oli seatud ühishüpoteek kostjale kuuluvatele kinnistutele. Kuigi kostja esitas menetluses vastuolulisi väiteid, nagu oleks ühishüpoteek taganud vaid kahest laenulepingust tulenevaid kohustusi, siis on maakohus veenvalt tuvastanud, et hüpoteekidega tagati kõiki neljast laenulepingust tulenevaid kohustusi. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et kostjal oli hageja ees laenulepingutest tulenev võlgnevus, mille sissenõudmiseks oli algatatud täitemenetlus Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluses saadud raha jagamisel lähtus hageja VÕS § 88 lg-st 6, s.o esimesena kaeti varem sissenõutavaks muutunud kohustused, ning sellega ei rikutud kostja huve ja jaotus ei olnud vastuolus ka VÕS § 415 lg-ga
4. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt rikkus hageja lepingulisi kohustusi, kuivõrd ei lubanud kostjal võõrandada tagatiseks olnud kinnistut enda valitud ostjale ja tekitas sellega kostjale kahju. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole rikkunud oma kohustusi ega tekitanud kostjale kahju, mistõttu ei ole kostjal põhjust rääkida tasaarvestuse olukorrast. Täitemenetlus hüpoteekide realiseerimiseks oli alustatud hageja 17.12.2015 täitemenetluse algatamise avalduse alusel pärast seda, kui selgus, et kohtutäitur ega teised võlausaldajad ei andnud nõusolekut kinnistu vabatahtlikuks müügiks. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei takistanud hageja tagatiste vabatahtlikku müüki ja esindaja kinnitusel oli olukord pigem vastupidi, st hageja huvi oli võõrandada tagatis võimalikult kõrge hinnaga, et kõik kostja vastu esitatud nõuded saaksid rahuldatud. Hageja esitas kohtule kirjavahetuse kostjaga, millest nähtuvalt oli hageja tehinguga nõus ja nõustus vajadusel broneerima notari aja (I kd, lk 198). Samas jäi müügitehing toimumata, kuivõrd teised võlausaldajad ja kohtutäitur ei andnud nõusolekut kostjale kinnistu vabatahtlikuks müügiks. 12.05.2016 jaotuskavast nähtuvalt oli kostja suhtes täitmisel lisaks hagejale veel 14 sissenõudja nõuded.

§ 102

lg-s 1 on sätestatud, et võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Seega ei tekitanud hageja kostjale kahju, kuivõrd ka hageja nõusoleku olemasolul oli otsustusõigus kohtutäituril ja seda isegi juhul, kui teised 14 võlausaldajat oleksid oma nõusoleku tagatise vabatahtlikuks müügiks andnud. Lõplik otsustusõigus on kohtutäituril, sest

§ 102

lg 2 järgi võib kohtutäitur lubada võlgnikul müüa asi kohtutäituri kontrolli all ka siis, kui sissenõudja selleks nõusolekut ei anna.

§ 102

lg-st 3 tuleneb, et vastava sooviavaldusega tuleb pöörduda kohtutäituri, mitte sissenõudja poole. Hageja on kohtutäituri poole pöördumise vajadust kostjale selgitanud (I kd, lk 159). Kostja ei tõendanud, et ta oleks vastava sooviga kohtutäituri poole pöördunud, kuigi oli sellisest hageja soovitusest teadlik. Põhjendatud ei ole kostja väide, et maakohus tuvastas hageja poolt kostjale kahju tekitamise 17 000 euro ulatuses. Maakohtu arutluskäik võimalikust kahju suurusest ei ole aluseks väideteks, et hageja on oma kohustusi rikkunud, keeldudes andmast nõusolekut kinnistu 8 müügiks ja sellega tekitanud kostjale kahju. Pigem vastupidi, hageja on käitunud kostja suhtes heatahtlikult, vähendades oma nõudeid, s.o jättes välja nõudmata kõrvalnõuded, samas, kui kostja on jätnud laenumaksed tasumata ja põhjustanud hagejale vajaduse pöörduda õiguste kaitseks kohtutäituri poole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja ei rikkunud oma lepingulisi kohustusi, ei olnud kohtul vaja käsitleda teisi kahju hüvitamise eeldusi, nagu kaebuses on väitnud kostja. Seega ei ole alust rääkida tasaarvestuse lubatavusest. Menetluskulud 7. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda, v.a määratud esindaja tasu, milline kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. Kostja oli 18.06.2019 määrusega vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 700 eurot (II kd, lk 56-57). Kuna puuduvad andmed, et kostja majanduslik olukord oleks muutunud, loeb ringkonnakohus selle mõjuvaks põhjuseks ja vabastab kostja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 700 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejal apellatsioonimenetluse kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 9