7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M Sil tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulud Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostajalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 324 eurot (s.h käibemaks) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 108 eurot tund (sh käibemaks), ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot tund (sh käibemaks).
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Svea Finance AS kinnitas, et ta ei saa tekkinud kulult käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, kuivõrd maksukohustuslasel Sveal Finance AS-l on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive. Seetõttu peab Svea Finance AS kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33 sisendkäibemaksu mahaarvamisel rakendama maksustatava ja kogu käibe proportsiooni. 2019. aastal on Svea Finance AS-l õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 8% sisendkäibemaksust. Ehk teisisõnu peab Svea Finance AS kuludesse kandma 92% tasutud käibemaksust. Ülaltoodud käibemaksust (54 eurot) ei saa Svea Finance AS seega tagasi arvestada 92%-i, so 49,68 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (sh käibemaks). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 208 eurot (100+108). Hageja kinnituse kohaselt saab ta sisendkäibemaksuna maha arvestada 1,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 206,56 eurot (208-1,44) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.