2-19-12795/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg 13.02.2020.a Tsiviilasja number 2-19-12795 Tsiviilasi V V hagi I V vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V V (isikukood xxx) Kostja I V (isikukood xxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Määrata menetluskulud hageja kanda.
3. Mõista hagejalt V Vlt (V, isikukood xxx) kostja I V (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulude hüvitis 600 eurot.
4. Mõista hagejalt V Vlt kostja I V kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Talli Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
5. V V (hageja) esitas 27.08.2019 hagi oma endise abikaasa I V (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Abielu sõlmiti 01.04.2006 ja lahutati 01.03.
6. Hageja nõuab 40 000 euro väljamõistmist x kinnisasja ja hoone omandiõiguse kaotamise eest. Hageja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
7. 03.10.2020 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus võttis hagi menetlusse 10.10.2020 määrusega.
8. Kostja vastas hagile 12.12.2019 (digitoimiku lk [dtl] 53), paludes jätta hagi rahuldamata. Abielu lõppes lahutusotsuse jõustumisel 13.01.
9. Kostja omandas hoone enne abiellumist 13.02.2002 ja tegemist on lahusvaraga. Kostja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
10. Kohus teatas pooltele 17.12.2019 määrusega (dtl 56), et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis tähtpäeva avalduste tegemiseks. Sama määrusega selgitas kohus hagejale tõendamiskoormust.
11. Hageja põhjendas 17.01.2020 avalduses, et kinnisasjal on kaks hoonet, millest üks ehitati abielu ajal.
12. Kohus selgitas hagejale 20.01.2020 määrusega (dtl 67), et vaidlusalune kinnisasi ei saa olla ühisomand ning et sellel asuv hoone ei saa õiguslikult olla ühisvara ka juhul, kui hoone on ehitatud abielu ajal. Kohus jättis rahuldamata hageja taotlused tõendite kogumiseks nende asjakohatuse tõttu. Kohus andis uue tähtpäeva 03.02.2020 avalduste tegemiseks ja teatas otsuse teatavaks tegemise aja. Kohus määras ka tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja nendele kohta vastuväidete esitamiseks.
13. Hageja taotles 03.02.2020 tõendite esitamise tähtaja pikendamist 30 p võrra. Kohus jättis selle taotluse 04.03.2020 määrusega rahuldamata, kuna vajadusele tõendite esitamiseks oli kohus pööranud hageja tähelepanu juba 17.12.2019 ja tõendite esitamise tähtaega oli korra juba pikendatud. Samuti põhjusel, et hageja ei põhjendanud, miks ei saanud tõendeid esitada õigeaegselt (dtl 73). Otsuse põhjendused
14. Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
15. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omandas x kinnisasja enne abielu sõlmimist ning et käesoleval ajal on kinnistusraamatusse kantud selle kinnisasja ½ mõttelise osa omanikuna kostja. Enne abielu sõlmimist omandatud vara ei ole abikaasade ühisvara (kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 ja 15). Ehitised on kinnisasja olulised osad (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 54 lg 1). Asja oluline osa ei saa olla eri isikute omandis (sama seaduse § 53 lg 2). Seega on x maatüki mõtteline osa koos sellel asuvate ehitistega kostja lahusvara ja hagejal nimetatu suhtes omandiõigust pole. Omandiõiguse küsimuses ei oma seega tähendust, kunas on ehitised vaidlusalusele kinnisasjale ehitatud.
16. Nagu kohus 20.01.2019 määruses selgitas, ei soovi hageja tema poolt kohtule esitatust järelduvalt mitte ühisvara jagamist, vaid väidetavalt ühisvara arvel tehtud kulutuste hüvitamist temale isiklikult. Kohus selgitas, et kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 34 ja ka kehtiva perekonnaseaduse § 34 kohaselt on ühisvara arvel lahusvara huvides tehtud kulutuste hüvitamist võimalik nõuda ainult ühisvarasse. Samuti seda, et alusetu rikastumise sätete alusel nõude esitamine on õiguslikult välistatud põhjusel, et hageja faktiväidete kohaselt tehti kostja kinnisasjale kulutusi ühisvara, mitte hageja lahusvara arvel. Kohus märkis ka, et hageja pole täpsustanud ühisvara arvel kulutuste tegemise asjaolusid (kunas, mida, kui palju ja milleks kulutati). Hageja ei muutnud oma nõuet ega esitanud põhjendusi ja tõendeid, vaatamata eelnimetatud selgitustele.
17. Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
18. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu summas 600 eurot esindaja 5 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot (dtl 70). Hageja pole kostja menetluskulude põhjendatusele vastu vaielnud. Kohtu hingul on kostja menetluskulu põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab taotletud summa 600 eurot hagejalt kostja kasuks välja.
19. Kostja taotluse (dtl 54) alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik