lg 2 p 2,3, § 415 lg 11 p 3,4, § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Oleg Ermolenkot süüdistatakse
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o suures koguses lõhkeaine ebaseaduslikus valdamises, hoidmises, ümbertöötlemises ja valmistamises, millega ta põhjustas ohu paljude inimeste elule ja tervisele. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 8 kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali, sellest viivitamata teavitama Häirekeskust ning võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. Oleg Ermolenko, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba, sai oma ebaseaduslikku valdusesse kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates, kuid mitte hiljem kui 13.06.2019, suures koguses, s.o mitte vähem kui kokku 217 kg, erinevaid lõhkeaineid ja lõhkeaine segusid. Nimelt täpsemalt Oleg Ermolenko otsis ja leidis Harjumaalt erinevatest kohtadest, sealhulgas xxxx metsast ja polügoonilt erinevaid lõhkeaineid ning toimetas hiljem täpselt tuvastamata viisil leitud lõhkeained enda elukohta xxxx. Oma elukohas Oleg Ermolenko valdas ja hoidis ebaseaduslikult lõhkeaineid kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 13.06.2019 Kaitsepolitseiameti poolt toimetatud läbiotsimiseni. Oma elukohas töötles Oleg Ermolenko ebaseaduslikult lõhkeaineid. Nimelt eemaldas ta leitud lahingumoonast lõhkeainet, sulatas ja valas ümber trotüüli, valmistas tööstuslikult toodetud lõhkeainetest omavalmistatud lõhkeainesegusid ning omavalmistatud lõhkeainelaenguid, mis sisaldasid erinevaid tööstuslikult toodetud brisantlõhkeaineid. Oleg Ermolenko kogumina valdas, hoidis ja töötles ümber ebaseaduslikult suures koguses lõhkeaineid, s.o kokku vähemalt 103,4 kg erinevaid brisantseid lõhkeaineid ja kogumassiga vähemalt 10 kg brisantsetest lõhkeainetest isevalmistatud lõhkeainelaenguid, samuti vähemalt 104 kg (põhiainena nitrotselluloosi sisaldavat paiskelõhkeainet) suitsuta püssirohtu ja musta püssirohtu, alljärgnevalt: Kasutuskõlblikud brisantlõhkeaineid ja nende segud kogumassiga 103,4 kg (103 402,1 g): 1) isevalatud trotüüli 7240 g (7,24 kg); 2) trotüüli massiga 65821,9 g (65,8 kg), sh ainepulber, ainetükid, 4 trotüüliklotsi (massidega 301 g, 299 g, 297 g, 206 g), lõhkeainelaeng massiga 701 g, ainepuru; 3) pikriinhapet 11 188,3 g (11,1 kg); 4) trotüüli, alumiiniumpulbri ja magneesiumisoola segu 16 g; 5) trotüüli ja dinitrobenseeni segu 1381 g 6) trotüüli ja heksogeeni segu 3069 g; 7) trotüüli ja pikriinhappe segu 166 g; 8) trotüüli ja pentriidi segu 147 g; 9) lõhkeaine ammooniumperkloraat ja oksüdeerija 1189 g; 10) kileteibi sees ainete segu, mis sisaldab ammooniumnitraati ja trotüüli ja pikriinhapet massiga 62 g; 11) ainete segu, mis sisaldab trotüüli, pikriinhapet, ammooniumnitraati 807 g; 12) heksogeeni ja trotüüli segu 1275 g; 13) heksogeen 3050,9 g; 14) ammooniumnitraadi, trotüüli, pikriinhappe ja alumiiniumpulbri segu 2173 g; 15) 1,3-dinitrobenseen ja trotüüli segu 1734 g; 16) pentriidi ja heksogeeni segu 594 g; 17) pentriit 909 g; 18) pentriidi ja trotüüli segu 406 g; 19) ammooniumnitraadi, trotüüli, pikriinhappe ja alumiiniumpulbrit segu 2173 g; Isevalmistatud kasutuskõlblikud lõhkeainelaengud kogumassiga 10 kg (10008,5g) alljärgnevalt: 1) risttahukakujuline, erinevatesse kiledesse mässitud lõhkeainelaeng massiga 279 g, mis sisaldab kihtidena trotüüli ja trotüüli ning pikriinhappe segu; 2) risttahukakujuline erinevatesse kiledesse mässitud lõhkeainelaeng, massiga 257 g, mis sisaldab kihtidena pikriinhappe ja trotüüli segu; 3) teibiga ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng pappsilindris massiga 119 g, mis sisaldab heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu; 4) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 190 g, mis sisaldab heksogeeni ja trotüüli segu, pikriinhapet ja pentriiti ning suitsuta püssirohu osakesi; 5) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 166 g, mis sisaldab heksogeeni ja trotüüli segu, pikriinhapet ja pentriiti ja suitsuta püssirohu osakesi; 6) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 153 g, mis sisaldab heksogeeni ja trotüüli segu; 7) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 138 g, mis sisaldab peamiselt pikriinhappe, trotüüli ja heksogeeni segu; 8) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 181 g, mis sisaldab pikriinhappe ja trotüüli segu koos suitsuta püssirohu osakestega, 9) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 214 g, mis sisaldab heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu ning suitsuta püssirohu osakesi; 2 10) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 148 g, mis sisaldab heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu; 11) risttahukakujuline, teibi ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng massiga 146 g, mis sisaldab heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu; 12) teibiga ja fooliumiga kaetud lõhkeainelaeng pappsilindris massiga 179 g, mis sisaldab heksogeeni, trotüüli, pentiriidi segu; 13) kileteibi ja fooliumiga kaetud metallpurgis lõhkeainelaeng massiga 360 g, mille sees kahe kihina ained trotüül, pentriiti ning pikriinhappe ja trotüüli segu; 14) paberteibi ja fooliumiga kaetud metallpurgis lõhkeainelaeng massiga 381 g, mille sees kahe kihina trotüüli ja pentriidi segu ning pikriinhappe ja trotüüli segu; 15) teibi ja fooliumiga kaetud metallpurgis lõhkeainelaeng massiga 634, milles sees trotüüli, heksogeeni, tetrüüli ja pentriidi segu; 16) teibi ja fooliumiga kaetud metalltopsis lõhkeainelaeng massiga 56,5, sisaldab heksogeen; 17) kile- ja paberteipidega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 246 g, milles 2 fooliumpakendit pikriinhappe ja trotüüli seguga ja 1 fooliumpakend trotüüliga; 18) kile- ja paberteipidega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 242 g, milles fooliumpakendid pikriinhappe ja trotüüli seguga; 19) kile- ja paberteipidega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 288 g, milles fooliumpakendid pikriinhappe ja trotüüli seguga; 20) kile- ja paberteipidega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 302 g, milles heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu; 21) kileteibi ja kilega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng masiga 211 g, milles 3 fooliumpakendit ja mis sisaldab pikriinhappe ja trotüüli, alumiiniumpulbri segu; 22) kileteibi ja kilega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 202g, milles 3 fooliumpakendit ja mis sisaldab pikriinhappe ja trotüüli segusid ja suitsuta püssirohu osakesi; 23) kileteibi ja kilega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 275 g, milles paberteibis fooliumpakend ja mis sisaldab pikriinhapet, trotüüli ja alumiiniumpulbrit; 24) kileteibi ja kilega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 163 g, milles 2 väikest fooliumpakendit ja mis sisaldab trotüüli, pikriinhapet ja alumiiniumpulbrit; 25) kileteibi ja kilega kaetud risttahukas lõhkeainelaeng massiga 196 g, milles fooliumpakend pikriinhappe ja trotüüli seguga; 26) kileteibiga kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 187 g, milles fooliumis pikriinhappe ja trotüüli segu alumiiniumpulbriga ja äärtes pikriinhappe ja trotüüli segu; 27) kileteibiga kaetud risttahukas massiga 210 g, milles 2 väikest fooliumpakendit, milles pikriinhappe ja trotüüli segu uitsuta püssirohu osakestega ja 1 suur fooliumpakend, milles pikriinhappe ja trotüüli segu; 28) teipide ja fooliumiga kaetud risttahukujuline lõhkeainelaeng massiga 170 g, mille äärtes on pikriinhappe ja trotüüli segu, keskel pikriinhappe ja trotüüli segu alumiiniumpulbriga; 29) kile- ja paberteipidega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 167 g, milles fooliumpakend pikriinhappe ja trotüüli seguga; 30) kileteibiga kaetud risttahukujuline lõhkeainelaeng massiga 174 g, milles on fooliumpakend, mis sisaldab äärtes trotüüli suitsuta püssirohu osakestega ja keskel pikriinhappe ja trotüüli segu; 31) kileteibi ja kilega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 292 g, milles fooliumpakend heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli seguga ja kanalis trotüül, pikriinhape ja heksogeen; 32) paberteibi ja fooliumiga kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 371 g, 3 milles pikriinhappe ja trotüüli segu; 33) kile- ja paberteipidega ja fooliumiga kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 163 g, milles pikriinhappe ja trotüüli segu; 34) teibiga kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 162 g, mille äärtes on pikriinhappe ja trotüüli segu fooliumpakendis ja keskel aine, mis sisaldab alumiiniumpulbrit; 35) kile- ja paberteipidega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 255 g, milles 3 fooliumpakendit pikriinhappe ja trotüüli seguga; 36) kile- ja paberteipidega kaetud risttahukakujuline lõhkeainelaeng massiga 233 g, milles fooliumpakend, mille kahel küljel trotüül ja suitsuta püssirohu osakesed ja keskel pikriinhappe ja trotüüli segu; 37) lõhkeainelaeng pappkestast silindris massiga 170 g, mis sisaldab trotüüli, alumiiniumpulbrit ja magneesiumi; 38) paberteibiga kaetud silindrikujuline lõhkeainelaeng massiga 199 g, mis sisaldab heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu; 39) paberteibiga kaetud silindrikujuline lõhkeainelaeng massiga 165 g, mille sees heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu; 40) lõhkeainelaeng massiga 585 g, mis koosneb paberteibi ja fooliumiga kaetud ilma tiputa koonuse kujulisest plasttopsist, milles peenemas otsas kanalis trotüül, kanali ümber pikriinhappe ja trotüüli segu alumiiniumpulbriga ja laiemas otsas pikriinhappe ja trotüüli segu alumiiniumpulbriga. 41) kileteibiga kaetud koonusekujuline lõhkeainelaeng massiga 327 g, mille väiksemas otsas trotüül ja laiemas otsas pikriinhappe ja trotüüli segu. 42) kumulatiivlõhkeainelaeng, milles 41 g heksogeeni ja 411 g heksogeeni, pikriinhappe ja trotüüli segu. Kasutuskõlblikud paiskelõhkeaineid suitsuta püssirohi ja must püssirohtu kogumassiga: 104 kg (104040,2 g): 1) suitsuta püssirohtu erineval kujul 101307, 2 g (101,3 kg) 2) ise jahvatatud suitsuta püssirohupulber 706 g 3) must püssirohi 13 g 4) suitsuta püssorohuklotsid, mis on saadud aine lahustamisel ja kuivaks aurutamisel 1808 g (1,8 kg) 5) omavalmistatud segu suitsuta püssirohu baasil 206 g Selliselt on Oleg Ermolenko, aadressil xxxx, eelnimetatud lõhkeainete ebaseadusliku valdamise, hoidmise ja töötlemisega seadnud ohtu xxxx asuva xxxx-korruselise kortermaja xxxx korteri elanike ja seal viibivate teiste isikute ning samuti ka kortermaja läheduses viibivate isikute elu ja tervise. Seega on Oleg Ermolenko ebaseaduslikult käidelnud, s.o vallanud, hoidnud, ümbertöödelnud ja valmistanud suures koguses lõhkeainet ning põhjustanud sellega ohu paljude inimeste elule ja tervisele, mis on
Samuti süüdistatakse Oleg Ermolenkot
§ § 415 lg 1¹ p 3, 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o suures koguses lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade ja lõhkeseadeldiste oluliste osade ebaseaduslikus valdamises, hoidmises ja lõhkeseadeldiste oluliste osade ümbertöötlemises ja valmistamises, millega põhjustas ohu paljude inimeste elule ja tervisele. RelvS § 83-3 lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. 4 RelvaS § 83-2 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 83-50 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83-33 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 83-51 lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit. RelvS § 83-52 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83-33 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 8 lg kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali, sellest viivitamata teavitama Häirekeskust ning võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. LMS § 2 lg 3 järgi seisneb lõhmematerjali kätilemine selle omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises, hävitamises. Lõhkeseadeldiseks loetakse
Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Oleg Ermolenko, omamata relvaseaduses sätestatud tegevusluba lahingumoona käitlemiseks ja samuti omamata lõhkematerjali seaduses sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, sai oma ebaseaduslikku valdusesse kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates, kuid mitte hiljem kui 13.06.2019, suures koguses, s.o mitte vähem kui 161 erinevat lahingumoona ja mitte vähem kui 247 lahingumoona olulist osa ning mitte vähem kui 195 lõhkeseadeldise olulist osa. Suurema osas lahingumoona, lahingumoona olulisetest osadest ja lõhkeseadeldise olulistest osadest sai Oleg Ermolenko leidmise teel oma ebaseaduslikku valdusesse Harjumaalt erinevatest kohtadest, sealhulgas xxxx metsast ja polügoonilt. Leitud lõhkeseadeldiste olulised osad, lahingumoona ja lahingumoona olulised osad toimetas ta kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata viisil oma elukohta aadressile xxxx ning valdas neid kuni 13.06.2019 Kaitsepolitseiameti poolt toimetatud läbiotsimiseni oma elukohas. Samuti valdas ja hoidis Oleg Ermolenko vähemalt 2 mürsku kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 14.06.2019 xxxx asuvas peidikus, mida plaanis hiljem oma elukohta toimetada. Xxxx asuvas korteris töötles Oleg Ermolenko ebaseaduslikult kapseldetonaatoreid ja valmistas ise väikelaenguid ja süütepulki, s.o lõhkeseadeldise olulisi osasid. Oleg Ermolenko kogumina valdas, hoidis ja töötles ümber ebaseaduslikult suures koguses lahingumoona ja lahingumoona olulisi osasid ning lõheseadeldise olulisi osasid alljärgnevalt: 161 erinevat kasutuskõlblikku lahingumoona: 5 1) 1 sütikuta mürsk (105 mm); 2) 99 sütikuta mürsku (20 mm); 3) 2 sütikuta mürsku (23 mm); 4) 1 sütikuta mürsk 75 mm ; 5) 22 mürsku 20 mm; 6) 1 mürsk 40 mm; 7) 2 mürsk 45 mm; 8) üks lasukomplekt 25 mm; 9) 7 erineva kaliibriga unitaarlasukomplekti; 10) 5 mürsku; 11) 1 sütikuta käsigranaat RGD-33; 12) 1 püssirohuga 45 mm kaliibrilise unitaarlasuhülss; 13) 2 püssirohuga 20 mm isemodifitseeritud unitaarlasu hülssi; 14) 1 kildmürsk 23 mm; 15) 1 sütikuta miinipildujamiin 81 mm; 16) 4 Vene unitaarlasukomplekti 30 mm; 17) 1 Saksa unitaarlasukomplekt 37 mm; 18) 1 mürsk 88 mm; 19) 1 püssigranaat; 20) 1 sütikuta Saksa miinipildujamiin 80 mm; 21) 1 miinipildujamiin 8 cm; 22) 1 mürsk 75 mm; 23) 1 sütikuta mürsk 45 mm; 24) 1 sütikuta mürsk 37 mm; 25) 1 Saksa 75 mm mürsk; 26) 1 soomustläbistav mürsk 105 mm; 247 kasutuskõlblikku lahingumoona olulist osa: 1) 29 mürsu vahedetonaatorit; 2) 7 mürsu sütikute detonaatorit; 3) 1 vahedetonaator; 4) 2 detonaatoriga mürsu sütikut; 5) 1 prantsuse sütiku detonaator; 6) mürsu päisosa lõhkeainega; 7) mürsu põhi lõhkeainega; 8) 2 mürsusütikute vahelaengut; 9) 198 mürsudetonaatorit; 10) miinipilduja deformeerunud osa; 11) 4 RGD-33 granaadidetonaatorit; 195 kasutuskõlblikku lõhkeseadeldise olulist osa: 1) 103 kapseldetonaatorit 3) 5 elektridetonaatorit 2) 2 elektrisüüturit 2) 1 sütiku detonaator 3) 1 detonaatori ots 4) 1 süütel 5) 68 padrunikestast omavalmistatud väikelaengut 6) 3 omavalmistatud väikelaeng 7) 6 omavalmistatud süütlitaolist väikelaengut 8) 6 omavalmistatud süütepulka 6 Selliselt on Oleg Ermolenko, aadressil xxxx, eelnimetatud lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade ning lõhkeseadeldiste oluliste osade ebaseadusliku valdamise, hoidmise ja töötlemisega seadnud ohtu xxxx asuva xxxx-korruselise kortermaja xxxx korteri elanike ja seal viibivate teiste isikute ning samuti ka kortermaja läheduses viibivate isikute elu ja tervise. Seega on Oleg Ermolenko ebaseaduslikult suures koguses vallanud, hoidnud ja ümbertöödelnud ning valmistanud lahingumoona ja lahingumoona ja lõhkeseadeldiste olulisi osasid ja põhjustanud sellega ohu paljude inimeste elule ja tervisele, mis on
Samuti süüdistatakse Oleg Ermolenkot
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisneb tulirelva laskemoona ja tulirelva oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises s. o ebaseaduslikus valdamises ja hoidmises ning tulirelva oluliste osade ebaseaduslikus ümbertegemises. Oleg Ermolenko, omamata relvaseaduses (edaspidi RelvS) § 34 lg 2 sätestatud vastavat relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks ja samuti RelvS 32 lg 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks ja omamata ka RelvS § 26 lg 1 sätestatud kollektsioneerimisluba, valdas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid mitte hiljem kui 13.06.2019.a ebaseaduslikult RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud tulirelva laskemoonas. s.o vähemalt 860 laskekõlblikku tulirelva padrunit ja 4 RelvS § 21 lg 1, 1¹ mõistest tulirelva olulist osas. s.o 4 tulirelva relvarauda, millest 3 relvarauda on Oleg Ermolenko, omamata RelvS § 42 lg 1 p 1 sätestatud Politsei- ja Piirivalveameti eelnevat luba relva ümbertegemiseks, käsitöönduslikult ümber teinud. Oleg Ermolenko, omamata RelvS § 42 lg 1 p 1 sätestatud Politsei- ja Piirivalveameti eelnevat luba relva ümbertegemiseks, töötles oma elukohas aadressil xxxx ebaseaduslikult käsitöönduslikult ümber tulirelva osasid. Oleg Ermolenko valdas ja hoidis ebaseaduslikult kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 13.06.2019 läbiotsimiseni oma elukohas xxxx tulirelva padruneid ja tulirelva olulisi osasid alljärgnevalt: 860 laskekõlblikku tulirelvapadrunit: 1) 458 laskekõlblikku ääratulepadrunit .22 LR; 2) 2 püstolipadrunit 4,6x30 mm; 3) 5 vintpüssipadrunit 5,45x39 mm; 4) 101 vintpüssipadrunit 5,56x45 mm; 5) 3 vintpüssipadrunit .223 Rem; 6) 2 püstolipadrunit 7,62x25 Tokarev; 7) 3 vintpüssipadrunit 7,62x51; 8) 2 vintpüssipadrunit .303 British; 9) 1 vintpüssipadrun 7,62x39; 10) 91 vintpüssipadrunit 7,62x54R; 11) 3 püstolipadrunit 9 mm Browning Short, 12) 5 püstolpadrunit 9 mm Makarov; 13) 178 püstolipadrunit kaliiber 9x19; 14) 4 sileraudse püssi padrun kaliiber 12; 15) 2 püstolipadrunit; 7 4 tulirelva olulist osa, millest 3 on käsitöönduslikult ümber ehitatud: 1) tööstuslikult valmistatud pneumopüssi Baikal MP 512 relvaraud nr xxxx kaliiber 4,5, mille relvaraua õõne tagaosa on käsitöönduslikult suuremaks puuritud nii, et sinna on võimalik asetada tulirelva laskemoona hulka kuuluv .22 LR kaliibriline ääretulepadrun; 2) tööstuslikult valmistatud pneumopüssi relvaraud kaliiber 4,5mm, mille relvaraua õõne tagaosa on käsitöönduslikult suuremaks puuritud nii, et sinna on võimalik asetada tulirelva laskemoona hulka kuuluv .22 LR kaliibriline ääretulepadrun; 3) tööstuslikult valmistatud pneumopüssi Baikal relvaraud nr xxxx kaliibriga 5,5 mm, mille relvaraua õõne tagaosa on käsitöönduslikult suuremaks puuritud ja mida on valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega võimalik töödelda, ümber ehitada või kohandada tulirelva osaks, 4) tööstuslikult valmistatud pneumopüssi relvaraud kaliibriga 5,5 mm, mida on valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega võimalik töödelda, ümber ehitada või kohandada tulirelva osaks. RelvS § 21 lg 1¹ järgi käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada RelvS § 21 lõikes 1 nimetatud osaks. RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osadeks relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 42 lg 1 kohaselt peab relva ümbertegemiseks olema Politsei- ja Piirivalveameti eelnev luba ning relva ümbertegemisest tingitud muudatused relvaandmetes tuleb vormistada Politsei- ja Piirivalveameti. RelvS § 42 lg 3 alusel väljastab Politsei- Ja Piirivalveamet relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse tehtud vastavate kannete alusel uue relvaloa. Seega on Oleg Ermolenko ebaseaduslikult käidelnud, s.o ebaseaduslikult vallanud ja hoidnud tulirelva olulisi osasid, mis on
Samuti süüdistatakse Oleg Ermolenkot
¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseaduslikus valdamises ja hoidmises. RelvS § 20 lg 1 p 6 tulenevalt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. RelvS § 20 lg 4 p 2 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud soomustläbistav laskemoon. Oleg Ermolenko sai kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 13.06.2019.a oma valdusesse Harjumaalt leidmise teel ühe tulirelva ehk vintpüssi TOZ mudel 8M kaliiber 22LR, millelt on eemaldatud seerianumbrid nende üle freesimise teel ja 47 suurekaliibrilist tulirelva padrunit. Vintpüssi TOZ, mis on kõlblik laskude sooritamiseks ja laskekõlblikke suurekaliibrilisi soomustläbistavaid tulirelvapadruneid, hoidis Oleg Ermolenko oma elukohas aadressil xxxx kuni 13.06.2019.a, misjärel need sealt Kaitsepolitseiameti poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 47 soomustläbistavat tulirelva padrunid: 1) 1 Vene kaliiber 14,5 mm padrun; 2) 2 suurekaliibrilist padrunit 12,7 mm; 3) 3 suurekaliibrilist padrunit NATO 12,7 mm; 4) 41 suurekaliibrilist padrunit; 8 Seega on Oleg Ermolenko ebaseaduslikult vallanud ja hoidnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud laskemoona, mis on
Samuti süüdistatakse Oleg Ermolenkot
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisneb tulirelva lasersihiku ebaseaduslikus käitlemises, s.o valdamises ja hoidmises. Oleg Ermolenko omamata relvaseaduses (edaspidi RelvaS) § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks ning samuti RelvaS 32 lg 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata viisil, kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 13.06.2019.a ebaseaduslikult tööstuslikult valmistatud lasersihiku, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxx, misjärel see sealt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. RelvS § 20¹ lg 2 järgi on lasersihik tulirelva lisaseade, mida RelvS § 20¹ lg 2 kohaselt võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil. Seega on Oleg Ermolenko ebaseaduslikult käidelnud, s.o vallanud ja hoidnud tulirelva lasersihikut, mis on
MS § 245 sätetest on prokurör Eneli Laurits, süüdistatav Oleg Ermolenko ja tema kaitsja Aleksei Smelov käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Oleg Ermolenkole karistuseks 8 aastat vangistust;
lg 11 p 3,4 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust;
Vastavalt
lg 1 alusel moodustada liitkaristus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 13.06.2019.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Oleg Ermolenko temale
lg 2 p 2,3, § 415 lg 11 p 3,4, § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Oleg Ermolenkolt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1460 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Oleg Ermolenkol tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Oleg Ermolenkolt tuleb välja mõista ekspertiisitasud kokku summas 40 894 eurot. 9 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Oleg Ermolenkolt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud Margus Viirale, s.o. kokku summas 240,00 (120 + 120) eurot. Kokkuleppel kaitsja kaitsjatasud jätta Oleg Ermolenko enda kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 42 594 eurot tuleb Oleg Ermolenkol tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 3549,50 eurot. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Kaitsepolitseiametis hoiul olevad detonaatorijuhtmed (pakendist nr 5L050128/5L050127), üks vintpüss, neli relvarauda, üks lasersihik, 1597 padrunit, 100 padrunikesta ja padrunikesta fragmenti ning 10 kuuli vastavalt
MS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kui väärtusetud esemed. EKEI-s vastutaval hoiul olevad esemed (punktid 1-12) vastavalt
MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI-le õppeotstarbel kasutamiseks. 1. 6 padrunit (pakendist 5L101762/5L101761) 2. Saksa päritolu sütikuta ja lõhkeaineta Eihandgranate 1917 tüüpi käsigranaadi korpus, (pakend 5L101768) 3. 5 sütikuta ja lõhkeaineta käsigranaadi korpust (pakendist 5L101636/5L101635), 4. 41 Vene päritolu kaliiber 14,5×114 mm B-32 tüüpi soomustläbistava süütekuuliga padrunit (pakendist 5L101744/5L101743) 5. Vene päritolu elektriseade liinitester ehk takistuse mõõtja (pakendist 5L063160/5L063159), 6. 24 omavalmistatud lõhkeaineta granaaditaolist pappkorpust (pakend 0017391), 7. Kapseldetonaatorite lõhkeaineteta alumiiniumkorpuste fragmendid (pakendist nr 5L101777) 8. Saksa päritolu detonaatorita mürsusütik ZZS/60 (pakendist 5L05588/5L05587), 9. 2 plekkkestas trotüüli laengut (pakendist 5L050176/5L050175) 10. Saksa päritolu kaliiber 88 mm kildmürsu lõhkeainelaeng 8,8 cm Spgr L/4,5 (pakendist 5L05590/5L05589) 11. Vene päritolu ühe elavhõbedalülitiga mehhanismiosa (pakendist 5L05596/5L05595) 12. Vene päritolu kahe elavhõbedalülitiga mehhanismiosa (pakendist 5L05598/5L05597) Hoiul Kaitsepolitseiametis 1. 86 paukpadrunit (28 padrunit kaliibriga 12,7 mm ja 58 padrunit kaliibriga 7,62x51
MS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kui väärtusetud esemed. EKEI-s vastutaval hoiul
MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI-le õppeotstarbel kasutamiseks. Ekspertiisiobjektid - lõhkeaineekspertiisi 19E-AL0008 käigus kõikidest uuritud ja osadest uurimata objektidest võetud võrdlusproovid kogumassiga 959,8 g jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võrdlusainena EKEI keemiaosakonda. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Oleg Ermolenko
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 8 aastat vangistust;
lg 11 p 3,4 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeimaga karistusega ja liitkaristuseks Oleg Ermolenko mõista 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata Oleg Ermolenko eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda Oleg Ermolenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 13.06.2019.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Oleg Ermolenkolt 1460 eurot sundraha, ekspertiisitasu 40 894 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot riigi tuludesse. Kokkuleppel kaitsja kaitsjatasud jätta Oleg Ermolenko enda kanda. Menetluskulud kokku summas 42 594 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 3549,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Oleg Ermolenkole e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Kaitsepolitseiametis hoiul olevad detonaatorijuhtmed (pakendist nr 5L050128/5L050127), üks vintpüss, neli relvarauda, üks lasersihik, 1597 padrunit, 100 padrunikesta ja padrunikesta fragmenti ning 10 kuuli vastavalt
MS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kui väärtusetud esemed. Hoiul Kaitsepolitseiametis 1. 86 paukpadrunit (28 padrunit kaliibriga 12,7 mm ja 58 padrunit kaliibriga 7,62x51
MS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kui väärtusetud esemed. EKEI-s vastutaval hoiul
MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI-le õppeotstarbel kasutamiseks. Ekspertiisiobjektid - lõhkeaineekspertiisi 19E-AL0008 käigus kõikidest uuritud ja osadest uurimata objektidest võetud võrdlusproovid kogumassiga 959,8 g jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võrdlusainena EKEI keemiaosakonda. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.