KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- märts 2020 1-19-2735 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Grant Mkrttšjan (isikukood 39109202739) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrus Grant Mkrttšjani kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maarja-Liisa Kõiv Grant Mkrttšjan RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
- Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Grant Mkrttšjanile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 121,90 eurot, sh käibemaks 21,90 eurot.
- Mõista Grant Mkrttšjanilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 121,90 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- juuni 2019 otsusega mõisteti Grant Mkrttšjan süüdi KarS §-de 209 lg 2 p-de 1,4 ja 213 lg 2 p-de 1, 4 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel. Teda karistati vangistusega 2 aastat. KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu
- detsembri 2017 otsusega mõistetud karistusega, s.o 5 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust. G. Mkrttšjani karistuse kandmise aja algust arvati alates
- veebruarist
- Tema karistusaja lõpp on
- novembril
- Vangla ei toeta, ent prokuratuur toetab G. Mkrttšjani vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti G. Mkrttšjan karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus märkis, et G. Mkrttšjani vabastamist ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.
- Positiivselt iseloomustab G. Mkrttšjani ja tema vabastamist toetab see, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, osaleb majandusabitöödel, omab kindlat elukohta ja võimalust asuda tööle OÜ-s RE Metal OÜ. Samuti on süüdimõistetul lähedaste toetus.
- Isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest ja karistusregistri teatisest nähtub ning Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtule teada, et G. Mkrttšjanil on käesoleval ajal neli kehtivat kriminaalkaristust. Kohtuotsuste sisust nähtuvalt on G. Mkrttšjan aastatel 2015 kuni 2017 toime pannud väga arvukaid kuritegusid - majandusalaseid, varavastaseid ja avaliku rahu vastaseid kuritegusid. G. Mkrttšjan kannab liitkaristust tubakatoodete käitlemise korra rikkumise (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete edasitoimetamise suures koguses), salakaubaveo (deklareeritava kauba toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes ja selle deklareerimata jättes, kui teo objektiks oli kaup suures koguses), grupis ja vägivalda kasutades toime pandud väljapressimise, kuritegelikku ühendusse kuulumise, grupis ja korduvalt toime pandud kelmuse ning grupis ja korduvalt toime pandud arvutikelmuse eest.
- Suurema osa kuriteoepisoodidest on G. Mkrttšjan toime pannud ajavahemikul 2016 suvest kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni
- veebruaril
- aastal toimepandu seisneb üheepisoodilises teos. Samas sellel ajal
(2015)kui ka järgnevate kuritegude toimepanemise ajal omas ta veel kehtivaid karistusi ka varasematel aastatel toimepandud kuritegude eest, mille eest G. Mkrttšjani karistati Tartu Maakohtu
- jaanuari 2010 ja
- aprilli 2012 otsustega. Sealjuures G. Mkrttšjan pani
- a uued kuriteod toime ajal, mil eelmise otsusega oli ta vangistusest tingimisi vabastatud ja allutatud ka käitumiskontrollile Kuigi karistusregistris puudub kanne selle kohta, on kohtule KIS andmetel teada, et Tartu Maakohtu
- aprilli 2012 otsusega kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, pöörati kandmata osas Tartu Maakohtu
- oktoobri 2014 määrusega täitmisele, kuna G. Mkrttšjan ei täitnud registreerimiskohustust ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Karistuse täitmise pööramise menetluse käigus tuli süüdimõistetu kuulutada tagaotsitavaks ja vahistada, kuna ta oli oma elukohast lahkunud. Täitmisele pöörati 3 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmise aja algust tuli arvati alates G. Mkrttšjani kinnipidamisest
- oktoobrist
- Et rikkumiste tõttu jäi osa üldkasulikku tööd tegemata ja vangistus pöörati täitmisele, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Seega kustusid 2010 ja 2012 mõistetud karistused KarRS §-st 24 lg 1 p 8 tulenevalt alles käesoleva aasta jaanuaris, kui möödus 5 aastat karistuse ära kandmisest. Peale eelmisel korral vanglast vabanemist möödus üksnes veidi enam kui pool aastat, kui G. Mkrttšjan pani toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu
- detsembri 2015 otsusega. Uued arvukad kuriteod ajavahemikul 2016 suvest kuni tema kahtlustatavana 2
(5)kinnipidamiseni
- veebruarinin 2017 pani G. Mkrttšjan toime Tartu Maakohtu
- detsembri 2015 otsusega mõistetud katseajal.
- G. Mkrttšjani varasema kuritegelikult väga aktiivse käitumise valguses tuleb suureks pidada ohtu, et ta võib uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi. Suurele uute kuritegude toimepanemise ohule on viidatud ka vangla iseloomustuses. Arvestades süüdimõistetu korduvat karistatust erinevate arvukate kuritegude eest (millest kaks karistust kustusid alles üsna hiljuti) saab kohtu arvates nõustuda vangla seisukohaga, et uute kuritegude toimepanemise oht G. Mkrttšjani puhul on märkimisväärselt suur. Suur uute kuritegude ohu olemasolu teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse.
- Kaaludes G. Mkrttšjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis ja tööhõives osalemine, kindla eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud käesoleval ajal üles veel negatiivseid. Kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus töötada olid G. Mkrttšjanil olemas ka varem, kuid need ei takistanud temal kuritegude toimepanemist.
- G. Mkrttšjan on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi üle 3 aasta. Arvestades G. Mkrttšjani varasemat kuritegelikku aktiivsust pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab G. Mkrttšjan uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. G. Mkrttšjani soov elada edaspidi õiguskuulekat on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et ta varem kriminaalkorras karistatud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Tegemist ei ole esmakordselt vanglakaristust kandva isikuga. Nagu kohus juba eespool tuvastas, on G. Mkrttšjan reaalset vangistust ( 3 kuud 10 päeva) kandnud ka varem ning viibinud 4 kuud 15 päeva eelvangistuses. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu vangistuses viibinud tunduvalt kauem kui varasemalt. Samas ei piirdunud ka varasemad vanglas viibitud ajavahemikud vaid mõne päeva või nädalaga. Kahel korral mitme kuu vältel vanglas viibimine ei täitnud G. Mkrttšjani puhul ühte karistuse eesmärkidest - ei mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Selle asjaolu valguses on alust kahelda, kas ka käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg on olnud piisav.
- Kohus ei olnud veendunud, et senise vangistuse kandmise ajal toimunud sekkumistega oleks kõik süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud. Toimepandud kuritegudest enamiku moodustavad varalise kasu saamisele suunatud teod. Et ta pani kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil, tunnistas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G. Mkrttšjanil
- novembri 2019 seisuga tasumata nõudeid summas 31 173,96 eurot, vabanemisfondis 426,50 eurot. Süüdimõistetu enda kinnitusel on lisandumas ka tsiviilhagisid 25 000 euro ulatuses. Seega on süüdimõistetu vastu olemas väga suures ulatuses rahalisi nõudeid. Kuigi vabanedes on G. Mkrttšjanil olemas töökoht, ei võimalda sealt saadav töötasu (vangla kinnitusel on tulevane tööandja kinnitanud miinimumpalga maksmist) ilmselgelt rahalisi nõudeid täita. Majanduslik kitsikus võib ajendada G. Mkrttšjani toime panema uusi kuritegusid. Ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski. Ka elektroonilise järelevalve all on võimalik panna toime teatud liiki kuritegusid (nt kelmusi). 3
(5)MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega G. Mkrttšjan tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
- Kaitsja märgib, et maakohus ei ole hinnanud kõiki G. Mkrttšjani puudutavaid positiivseid asjaolusid omistades kogumis neile vähemtähtsa rolli kui muudele asjaoludele. Tähelepanuta on jäetud ka prokuröri toetav arvamus G. Mkrttšjani ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör teab täpselt G. Mkrttšjani rolli ja tema osaluse kaalukust inkrimineeritud tegudes. Prokurör on jõudnud järeldusele, et positiivne kaalub üles negatiivse. Prokuröri arvamus on oluline ja ka seda tuleb kohtutel arvesse võtta lõpliku otsustuse tegemisel. Kaitsja ühineb prokuröri seisukohaga, et ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik näidata end seaduskuulekast küljest riigipoolse pika järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites.
- G. Mkrttšjanil on töö- ja elukoht päritoluperekonna juures. Perekond on valmis teda toetama, mis maandab riske. Olemas on nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks.
- Väga oluline on distsiplinaarkaristuste puudumine, mis viitab süüdimõistetu soovile ellusuhtumist ja elukäsitlust parandada. Ta on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Ta osales aktiivselt ning jõudis programmi lõpus adekvaatse hinnanuni oma tegudele. G. Mkrttšjan kinnitas, et ei suhtle enam sõpradega, kellega pani toime kuritegusid ning soovib alustada hagide tasumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Kaitsja arvates seisneb kaalutlusõiguse rikkumine selles, et kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud positiivseid asjaolusid ja prokuratuuri toetavat arvamust G. Mkrttšjani vabastamiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus G. Mkrttšjani ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii G. Mkrttšjani uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Asjaolu, et prokuratuuri arvates on võimalik G. Mkrttšjan vabastada, ei tee maakohtu kaalutlusi valedeks. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus luges negatiivsed asjaolud kaalukamateks. Ühtlasi nähtub määrusest, miks kohus ei pidanud isikut positiivselt 4
(5)iseloomustavaid asjaolusid tema ennetähtaegse vabastamise küsimusel määravaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus G. Mkrttšjani vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et G. Mkrttšjan suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks tund, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Sirje Must riigi õigusabi tasu suuruseks 121,90 eurot (sh käibemaks 21,90 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel G. Mkrttšjani kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 5
(5)