KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-102716

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuid menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt summas 180 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulude nõuet ei põhjendanud, vaid märkis üksnes, et VÕS § 113¹ lg 1 on sätestatud, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 07.05.

1. a määrusega jättis kohus HSF Ekspedeerimine OÜ hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat võla sissenõudmiskulude nõuet põhjendama ning esitama kahju tekkimise olemasolu ja suurust kinnitavad tõendid. Kohus selgitas hagejale, et selleks, et võlgnikult kahju (võla sissenõudmiskulude) hüvitamist nõuda, peab hageja kahju tekkimise ja kujunemise aluseks olevaid asjaolusid ka hagiavalduses esile tooma ja kahju tekkimist tõendama. 10.05.
2. a esitas hageja kohtule seisukoha võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude asjas. Hageja kahju tekkimise ja kujunemise aluseks olevaid asjaolusid esile ei toonud ega tõendeid kahju tekkimise kohta ei esitanud, vaid leidis, et 2