) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1260 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 7 tundi tunnihinnaga 150 eurot käibemaksuga. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1260 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Hageja taotles käesoleva tsiviilasja menetluse raames menetlusabi. 04.12.2019 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 euro tasumisest.
lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuivõrd kohus käesoleva tagaseljaotsusega rahuldab hagi ja hageja vabastati riigilõivu tasumisest, mõistab kohus
2
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama sätte lõike 5 järgi, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus leiab, et summa tuleb hüvitada 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfot sisaldav dokument on lisatud käesolevale otsusele. Kohus juhib kostja tähelepanu makseinfos sisalduvale unikaalsele viitenumbrile, mis tuleb riigilõivu tasumisel kindlasti ära märkida. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.