KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-261 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik, Sten Lind Kriminaalasi Ergo Nurga

§ 238lg 2 alusel vähendati E.

Nurgale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võeti E. Nurgalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Vastavalt LS § 127 on E. Nurk kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldati E. Nurga suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 12.01.2020. a.

§ 180lg 1 alusel mõisteti E.

Nurgalt välja riigituludesse sundraha 438 eurot ja menetluskulud 259,80 eurot (kaitsjatasu 205,20 eurot, sõiduki teisaldamise tasu 54,60 eurot)

§ 180

lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 58,15 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav E. Nurk, kes palub kohtul üle vaadata lisakaristus ning seda vähendada. Kaebaja selgitab, et ta töötab autojuhina ja peale vabanemist on tal vaja tasuda kohtukulud. Veel märgib kaebaja, et ta elab koos isaga, kes on pensionär ja pelgalt tema pensionist ei saa nad hakkama.
2. 27.02.
3. a saabus Tallinna Ringkonnakohtule E. Nurga poolt esitatud apellatsioon, milles ta selgitab, et kahetseb, et mitmendat korda niimoodi käitus. Ta on rääkinud oma isaga, kes jääb järjest kehvemaks ja süüdistatav peab hakkama tema eest hoolitsema, mistõttu palub ta vähendada talle määratud lisakaristuse pikkust kuue kuu võrra. Lisaks selgitab, et ta on olnud terve elu kutseline autojuht ja ta ei oska midagi muud teha ning isa on vaja arsti juurde viia. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu 2 otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellant palub talle määratud lisakaristust vähendada, kuna vastasel juhul ei saa ta asuda pärast vabanemist tööle autojuhina, et tasuda temalt väljamõistetud kohtukulud ning hoolitseda isa ees, kelle tervis jääb järjest kehvemaks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (RKKK nr 31-1-122-13, p-d 9 ja 11). KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. E. Nurk ei ole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on lisakaristuse mõistmisel arvestanud, et E. Nurga suhtes on varasemalt korduvalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud, kuid see ei ole andnud tulemusi. Seega on maakohus pidanud põhjendatuks võtta ära juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks E. Nurga taotlust vähendada lisakaristuse määra. E. Nurga väited autojuhina töötamise kohta ei anna alust maakohtu seisukoha muutmiseks, kuivõrd süüdistatav ise on avaldanud, et ta ei tööta ning nähtuvalt töötamise registrist lõppes tema viimane töösuhe 19.08.
6. Kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad üheselt E. Nurga hoolimatut suhtumist õiguskorda ja teiste inimeste turvalisusesse. Arvestades apellatsioonis esitatut, et juhtimisõiguse äravõtmisel selliseks ajaperioodiks on raskendatud kohtukulude tasumine, töö tegemine ja isa eest hoolitsemine, näitab joobeseisundis autot juhtima asumine, teades, et tema amet on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, tema majanduslik seisund on keeruline ja isa vajab tema tuge, süüdistatava enda hoolimatut ja vastutustundetut käitumist. Kõik need asjaolud olid E. Nurgale teada juba hetkel, kui ta alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asus, kuid need ei takistanud tal kuritegu toime panemast. Maakohus on lisakaristuse ja selle määra mõistmisel E. Nurga suhtumist arvestanud ning kohtukolleegiumi hinnangul on lisakaristusena mõistetud 1 aasta ja 6-kuuline mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhjendatud ja eesmärgipärane. Kuna E. Nurk ei taju joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisest tulenevat ohtu ja teda on varasemalt sama rikkumise eest korduvalt karistatud, õigustavad juhtimisõiguse äravõtmist ka eripreventiivsed kaalutlused.
7. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3