KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-20412 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi PlusPlus Capital A

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda. 5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. EDASIKAEBAMISE KORD 1

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD 1. PlusPlus Capital AS esitas hagi I. J.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingud (nr xxx, xxx, jt) kliendinumbriga xxx, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenuseid. Kostjale väljastati arved, millest kostja jättis tasumata 01.04.2016 ja 01.05.2016 arved summas 322,87 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 322,87 eurot, võla sissenõudmise kulu 25 eurot ja viivis põhinõudelt 299,28 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise

§ 367

alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 17.12.2019) 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) palub hageja jätta kostja kanda

1. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja sai hagimaterjalid oma ema Inna J. kaudu kätte 22.01.
2. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367

. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 üldnormi kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib aga tulenevalt

§ 162

lg 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning hageja menetluskulu on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 545 eurot.

1. Kohus märgib, et -2019.a. märtsis esitas hageja sama kostja vastu samast kliendilepingust tulenevalt nõude 01.06.2016 arve alusel (tsiviilasi nr. 2-19-4633, lahendatud 16.05.2019 tagaseljaotsusega, jõustunud 27.06.2019), -2019.a. märtsis esitas hageja sama kostja vastu samast kliendilepingust tulenevalt nõude 01.03.2016 arve alusel (tsiviilasi nr. 2-19-4630, lahendatud 13.05.2019 tagaseljaotsusega, jõustunud 27.06.2019), - käesolevas tsiviilasjas on esitatud nõue 01.05.2016 ja 01.04.2016 arvete alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-4633 on hageja menetluskulu kokku 495 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 240 eurot), tsiviilasjas 2-19-4630 on hageja menetluskulud 595 (sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ning käesolevas tsiviilasjas on hageja menetluskulud kokku 545 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).
2. Kuigi kohus rahuldab käesolevas tsiviilasjas hageja võlanõude kostja vastu, ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jaotuse määramisel juhinduda

§ 162lg 1 sätestatust.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu iga tasumata arve osas eraldi hagi ilmselge eesmärgiga saada võimalikult suurt menetluskuluhüvitist, on hageja käitumine pahatahtlik ja hea usu põhimõttega vastuolus (vt TsÜS § 138). Kolme viidatud tsiviilasja hagihind kokku on 1260,93 eurot, millelt riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 järgi tuleks tasuda riigilõivu 225 eurot. Kolme eraldi esitatud nõudelt on hageja tasunud riigilõivu 325 eurot. Õigusabikulu hüvitist taotleb hageja esindaja kolme ühesuguse hagiavalduse eest 3 x 420 = 1 260 eurot, mis ilmselgelt on ebamõistlikult suur ega vasta trafaretse hagiavalduse koostamiseks vajaminevale ajakulule ega töömahule. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja menetluskulu tuleb jätta tema enda kanda. 10. Kohus viitab, et ka nt tsiviilasjas nr. 2-18-19334, 2-19-8796, 2-19-8817 on maakohus osundanud hagejapoolsele hea usu põhimõtte vastasele käitumisele. 3