Obsah (4)

§ 153§ 59§ 3§ 150

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-831 Otsuse kuupäev 17.02.2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Dmitry Isakovi kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.03.2

§ 153(1) lg 1 alusel 18.02.2019.

Dmitry Isakov esitas 04.02.2019 OÜ Õigusbüroo Garant lepingulise esindaja Silvi Erro kaudu kontrollaktile vastuväited, millele maksuhaldur on vastanud maksuotsuse punktis

1. Maksuotsuse kohaselt tekkis Dmitry Isakovil avastatud ja käitlemiseks mittelubatud denatureerimata alkoholilt koguses 271,84 liitrit, alkoholiaktsiisi tasumise kohustus summas 6251,54 eurot.
2. Aktsiisimaksuga maksustamise aluseks olevad normid ei näe maksuhaldurile ette kaalutlusõigust. Seetõttu ei too vead haldusakti põhjendustes kaasa haldusakti tühistamist, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asja lahendamisel ei ole määrav ka see, kas maksuhaldur oleks pidanud selgitama asjaolusid täiendavalt välja või võis piirduda kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses kogutud tõenditele hinnangu andmisega.
3. ATKEAS 22 lg 1 p 4 kohaselt peab aktsiisi maksma isik, kes on rikkunud selle seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. ATKEAS § 24 lg 12 näeb ette, et vastav maksukohustus tekib rikkumise päeval või kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui eelnimetatud isikut pole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olevat aktsiisikaupa. AÕS § 32 ja § 33 lg 1 kohaselt tähendab asja valdus tegelikku võimu selle üle ning asja valdajaks loetakse isik, kelle tegeliku võimu all see on.

§ 59

lg 1 sätestatu kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. Aktsiisivabastuste rakendamist reguleerib ATKEAS, mille § 27 lg-s 1 on üles loetud need juhud, millistel on kaup aktsiisist vabastatud. Seejuures on küll muuhulgas ära määratud ka tingimused hävitatud kauba aktsiisist vabastamiseks, kuid need hõlmavad ainult peremehetut või ajutises aktsiisivabastuses olevat kaupa ning niisuguse isiku kaupa, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist kehtestatu ette ei näe. Kuna ATKEAS ei sisusta üksnes selle seaduse tarbeks kohalduva peremehetu kauba mõistet, kuulub kohaldamisele AÕS § 96 lg 3, mille kohaselt on asi peremehetu siis, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on lõpetanud valduse omandist loobumise tahtega. Antud maksuasja materjalide alusel ei ole mingit mõistlikku põhjust pidada kaupa peremehetuks. Antud juhul ei kinnita miski ka seda, et tegemist sai olla ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba või aktsiisiladu pidava isikuga. EÜ Nõukogu direktiiv 2008/118EÜ käsitleb aktsiisi üldist korda. On Lisaks väärib siinkohal tähelepanu ka see, et nimetatud direktiivi artikkel 7 punkti 2 alapunktide b, c ja d kohaselt saab aktsiis sissenõutavaks muutuda ka aktsiisikauba väljaspool aktsiisi peatamise korda valdamisel ning eeskirjade vastasel tootmisel ja impordil. Seda, et ebaseaduslikult imporditud kauba puhul tekib aktsiisi maksmise kohustus siis, kui see peetakse kinni peale esimesest ühenduse tolliterritooriumil asuvast tolliasutusest väljumist ja hävitatakse hiljem 5 maksuhalduri poolt, on Euroopa Kohus leidnud sõnaselgelt kohtulahendi C-220/08 punktis 86.10.

§ 3

lg 2 p 7 kohaselt on aktsiisid riiklikuks maksuks, milline määratakse ja nõutakse sisse maksumenetluses. Vaidlusalune maksuotsus lähtub alkoholile kohalduva aktsiisi kohta kehtestatud tingimustest ning on kooskõlas kõigi

§-s 46 maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud nõuetega. Selles ära toodud faktilised ja õiguslikud alused ning aktsiisivõla arvutamise metoodika kirjeldus alkoholi osas võimaldavad mõista otsustatu sisu ja seda kohtulikult kontrollida. Käsitletud on ka kaebaja vastuväiteid (vt maksuotsuse p 3).

§ 150

lg-s 1 ja 2 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja pole seda maksu - ega kohtumenetluses teinud. 18. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt peab kaebaja kandma menetluskulud. Kaebaja oli riigilõivu 187.54 eurot tasumise kohustusest vabastatud maksejõuetuse tõttu, seetõttu jätab halduskohus kantud riigilõivu Eesti Vabariigi kanda. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu puuduvad vastustajal käesolevas asjas jagamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ 6