Obsah (5)

§ 2§ 29§ 30§ 171§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-15126 Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviila

) § 29 lõikele 1. Samuti tugines kohus

§ 2

teisele lausele, § 171 lõikele 11 ja § 176 lõikele 2 ning Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, milles on selgitatud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 37 000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub sissetulek. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Võlgniku võlgnevus on kujunenud peamiselt õigusvastase tegevuse tulemusena ja kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik vabaneda vaid ca 1% koguvõlgnevusest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest ning kohus leidis, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleb keelduda. Määruskaebus ja selle põhjendused

1. Võlgnik esitas 20.12.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks. 2
2. Määruskaebuse esitaja oli seisukohal, et käesoleval juhul pole tegemist Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-92-15 märgitud olukorraga. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel vaid võlgniku praegusest olukorrast ning ei ole hinnanud kõiki asjaolusid kogumis. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et võlgnikku on võimalik vabastada vaid 1% kohustuste täitmise osas. Edasine menetluse käik
3. Ajutine pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu.
4. 22.01.2019 esitas võlgnik maakohtule taotluse vabastada teda määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest.
5. Maakohus jättis 07.03.2019 määrusega võlgniku taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata.
6. 20.03.2019 esitas võlgnik maakohtu 07.03.2019 määruse peale määruskaebuse.
7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.11.2019 määrusega maakohtu 07.03.2019 määruse ja vabastas võlgniku määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest.
8. Maakohus jättis 03.12.2019 määrusega võlgniku 20.12.2018 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. määruskaebuse Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 07.12.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 16.

§ 29

lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus menetlust raugemise tõttu lõpetada enne, kui on andnud võimaluse tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti kohtu määratud rahasumma.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Vastavalt

§ 30

lg 2 teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole. Maakohus on 07.12.2018 määruses avaldanud, et kohus määras 22.11.2018 kohtumäärusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti maksmise võimaluse. Ringkonnakohus märgib, et 22.11.2018 istungil on maakohus küll sedastanud, et võlausaldajatele tuleb anda võimalus hiljemalt 03.12.2018 tasuda pankrotimenetluse 3 kulude katteks deposiiti. Samas ei nähtu tsiviilasjast, et maakohus oleks määranud kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja teatanud väljaandes Ametlikud Teadaanded deposiidi tasumise võimalusest. Seega ei ole maakohus täitnud

§ 30

lõikes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, mis on üheks eelduseks menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. 17.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks koos pankrotiavaldusega. 18.

§ 171

lg 2 sätestab alused, millal kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

§ 171

lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamiseks peab maakohus neid tingimusi kontrollima. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud

§ 171lõikes 2 sätestatud eeldusi.

19. Maakohus on viidanud

§ 176

lõikele 2, mille kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, ning märkinud, et praegusel juhul on võlgniku võlgnevus kujunenud peamiselt võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusena ja võlgnikul oleks võimalik vabaneda vaid ca 1% koguvõlgnevusest, mistõttu kohustusest vabastamise menetlus ei täidaks oma eesmärki. Samas ei selgu määrusest, kuidas maakohus on sellisele järeldusele jõudnud. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks võlgniku kohustuste struktuuri sisuliselt analüüsinud ning oma seisukohta põhjendanud.

1. Kuna maakohus ei ole andnud võimalust tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, ning on oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatud kohtumääruse põhjendamiskohustust, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4