) § 29 lõikele 1. Samuti tugines kohus
teisele lausele, § 171 lõikele 11 ja § 176 lõikele 2 ning Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, milles on selgitatud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 37 000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub sissetulek. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Võlgniku võlgnevus on kujunenud peamiselt õigusvastase tegevuse tulemusena ja kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik vabaneda vaid ca 1% koguvõlgnevusest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest ning kohus leidis, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleb keelduda. Määruskaebus ja selle põhjendused
lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus menetlust raugemise tõttu lõpetada enne, kui on andnud võimaluse tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti kohtu määratud rahasumma.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Vastavalt
lg 2 teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole. Maakohus on 07.12.2018 määruses avaldanud, et kohus määras 22.11.2018 kohtumäärusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti maksmise võimaluse. Ringkonnakohus märgib, et 22.11.2018 istungil on maakohus küll sedastanud, et võlausaldajatele tuleb anda võimalus hiljemalt 03.12.2018 tasuda pankrotimenetluse 3 kulude katteks deposiiti. Samas ei nähtu tsiviilasjast, et maakohus oleks määranud kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja teatanud väljaandes Ametlikud Teadaanded deposiidi tasumise võimalusest. Seega ei ole maakohus täitnud
lõikes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, mis on üheks eelduseks menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. 17.
lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks koos pankrotiavaldusega. 18.
lg 2 sätestab alused, millal kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamiseks peab maakohus neid tingimusi kontrollima. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud
19. Maakohus on viidanud
lõikele 2, mille kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, ning märkinud, et praegusel juhul on võlgniku võlgnevus kujunenud peamiselt võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusena ja võlgnikul oleks võimalik vabaneda vaid ca 1% koguvõlgnevusest, mistõttu kohustusest vabastamise menetlus ei täidaks oma eesmärki. Samas ei selgu määrusest, kuidas maakohus on sellisele järeldusele jõudnud. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks võlgniku kohustuste struktuuri sisuliselt analüüsinud ning oma seisukohta põhjendanud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.