1-16-11535/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11535 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Roman Bunjašin (isikukood 37810280232), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati Roman Bunjašin süüdi KarS § 113 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks R. Bunjašini kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o
9. oktoober
10. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
11. oktoobril
13. Maakohtu määruse kohaselt kannab R. Bunjašin kannab karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. R. Bunjašinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid tal on üks kehtiv karistus. R. Bunjašin kannab karistust tapmise eest ja viibib vanglas esmakordselt. Kohus leiab, et R. Bunjašini poolt toimepandud kuritegu on äärmiselt raske. Lisaks sellele, et R. Bunjašin on toime pannud kõige raskema, s.o eluvastase kuriteo, on ta teinud seda oma elukaaslase suhtes. Arvestades R. Bunjašini selgitusi kohtuistungil ja kohtuotsusest nähtuvaid asjaolusid, ei ole kohus veendunud, et R. Bunjašin on täiel määral teadvustanud toimepandud kuritegu. R. Bunjašini soovib enda teguviisi jätkuvalt õigustada või süüd vähendada. Kuigi selline teguviis ei ole R. Bunjašinile mingil juhul etteheidetav, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse. Üksnes seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid. R. Bunjašini selgitusi arvestades puudub kohtul veendumus, et R. Bunjašin on täielikult aru saanud toimepandud teost ja selle tagajärgedest. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et R. Bunjašinile mõistetud karistus on oma eesmärke täitnud ja ta hoidub uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest.
14. Vangistuse jooksul on R. Bunjašin läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“. Samuti on ta osalenud sõltuvusteemalisel loengutsüklis ja vangla tööhõives. Lisaks on R. Bunjašin omandanud riigikeelt (A1, A2, B1 tasemel) ja alates
15. septembrist
16. a omandab keevitaja eriala. R. Bunjašinil puuduvad distsiplinaarkaristused.
17. Kohtu hinnangul on R. Bunjašini puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumused. R. Bunjašin on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kes on varasemalt üritanud ka tarvitamisest loobuda, sealhulgas metadoonravi läbides, kuid edutult. R. Bunjašini selgitustest nähtub, et ta ei ole ilmselgelt senini aru saanud ja teadvustanud narkootiliste ainete tarvitamisega kaasnevaid probleeme ning selle tagajärgi. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et R. Bunjašin on tõepoolest motiveeritud ja suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult iseseisvalt loobuma. Lisaks peab kohus oluliseks, et R. Bunjašin ei ole senise karistuse kandmise ajal veel läbinud aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile.
18. Vabanemise korral soovib R. Bunjašin elama asuda aadressile XXX. Nimetatud elukoht kuulub R. Bunjašini isale. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on elektroonilise valve nõuded täidetud. Lisaks loodab R. Bunjašin asuda tööle oma vanasse töökohta, kuid vastavat garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et R. Bunjašini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et R. Bunjašini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Bunjašin, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
20. Kohus on põhjendamatult märkinud, et R. Bunjašin ei ole endale toimepandud kuritegu ja narkootiliste ainetega seotud probleeme teadvustanud. Istungi protokollist ei saanud seda järeldada. R. Bunjašin viibib vangistuses esmakordselt. Ta saaks jätkata karistuse kandmist elektroonilise valve all ja naasta vanale töökohale. Vabaduses on võimalik läbida narkootikumidest hoidumiseks sotsiaalprogramme, mis on põhjalikumad kui vanglas pakutavad. Vangla ei ole suutnud kolme aasta jooksul R. Bunjašinile ühtegi programmi pakkuda. Määruskaebuse kohaselt on ebatõenäoline, et R. Bunjašin vabaduses uue samalaadse kuriteo toime paneks. Kirjalik seisukoht
21. R. Bunjašin märgib ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas, et ta põeb kroonilist viiruslikku C-hepatiiti ja tema seisund on pärast maakohtu määruse tegemist halvenenud. Haigus võib tekitada maksatsirroosi. R. Bunjašin palub oma tervisliku seisundiga arvestada. Ta on vanglas ravijärjekorras, kuid puudub kindlus, et raviga õigeaegselt alustatakse.
22. R. Bunjašini kirjalikule seisukohale on lisatud haigusjuhtude loetelu. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult R. Bunjašini tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuid kolleegium peab vajalikuks muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
24. Maakohus märkis, et R. Bunjašinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuna R. Bunjašinil on karistusregistris vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi ning võtab arvesse seda, et R. Bunjašinit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Eeltoodu ei too siiski kaasa R. Bunjašini ennetähtaegset vabastamist, kuna ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et R. Bunjašin suudab edaspidi õiguskuulekalt elada.
25. R. Bunjašin kannab karistust tapmise eest. Harju Maakohtu
26. veebruari
27. a otsusest nähtub, et R. Bunjašin peksis oma elukaaslase surnuks. Ta lõi
28. oktoobril 2016 kannatanut korduvalt pähe ja kehasse selliselt, et kannatanu paiskus saadud löökidest vastu põrandat ja seinu. R. Bunjašin tekitas kannatanule peksmisega põrutushaavu, marrastusi ja lahtise veritseva haava otsmikule. Ta jätkas kannatanu peksmist käte ja jalgadega ka ööl vastu
29. oktoobrit
30. Viimased löögid sooritas R. Bunjašin korteri esikus põrandal lamanud kannatanule pähe, lüües teda näkku sellise jõu ja intensiivsusega, et ülahuule piirkonda tekkinud haavast pritsinud veri kattis pritsmetena kannatanu näo ja esiku põranda, ulatudes seinani. Peksmise järel jäi kannatanu esiku põrandale vigastatuna lamama ja suri saadud vigastustesse. Peksmine oli nii intensiivne, et R. Bunjašini püksid oli selle tulemusena paksult kaetud verega. R. Bunjašini ütluste kohaselt tekkis neil kannatanuga tüli seetõttu, et viimane tõi koju kanepi müügist vähem raha, kui sellise koguse eest oleks pidanud saama.
31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole uute vägivallakuritegude toimepanemise riskid piisavalt maandatud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et eelkirjeldatud raske kuriteo toimepanemiseni viis R. Bunjašinit narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine, riskiv ja hoolimatu elustiil ning agressiivsus. Kuigi R. Bunjašin on osalenud sotsiaalprogrammis „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, tuleks tal sõltuvusprobleemidega vanglas edasi tegeleda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R. Bunjašin on ka varem sõltuvusravil käinud, kuid tal ei õnnestunud sellegipoolest narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Seega ei saa vaid kahe lühiajalise programmi läbimist pidada tagasilanguse riski maandamiseks piisavaks. Lisaks on R. Bunjašinil veel läbimata „Viha juhtimise“ programm, mis on vajalik uute vägivallakuritegude toimepanemise ohu maandamiseks.
32. Maakohus märkis õigesti, et R. Bunjašini kohtuistungil antud selgitustest saab järeldada, et ta ei ole toimepandut endale teadvustanud. R. Bunjašin viitas Tartu Maakohtu
33. jaanuari
34. a istungil sellele, et kannatanu võis olla ise oma surmas süüdi, avaldades peksmise kohta järgmist: „Sellises joomaseisundis polnudki aru saada, kas see oli kaklus või oli ta ise süüdi, kuna kukkus.“ Kuigi R. Bunjašin väitis ka seda, et ta toimepandut kahetseb, näitab kohtuistungil avaldatu, et R. Bunjašin õigustab toimepandut ega mõista, et kannatanu surma põhjustas tahtlik vägivald, mitte kukkumine. Ringkonnakohus nõustub eeltoodule tuginedes maakohtu seisukohaga, et R. Bunjašin ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna ta võib vabaduses vägivallakuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatust ja R. Bunjašin avaldustest ei saa teha järeldust, et karistuse eripreventiivsed eesmärgiks oleksid juba täidetud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele ka seda, et R. Bunjašini tervislik seisund (C-hepatiit) ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetule on vanglas arstiabi tagatud vangistusseaduses ettenähtud korras samal tasemel nagu vabaduses viibivatele isikutele.
35. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4