1-19-3640/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-3640 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2020 määrus Reigo Jürgensteini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Reigo Jürgensteini (ik 38804102760) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Karl Saavo vandeadvokaat Karl Saavo poolt Reigo Jürgensteinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 92,40 eurot (sh käibemaks 15,40eurot).
6. Mõista Reigo Jürgensteinilt riigituludesse menetluskuluna välja 92,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Reigo Jürgensteinil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 27.05.2019 otsusega tunnistati R. Jürgenstein süüdi KarS § 418 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Mõistetud vangistust suurendati Tartu Maakohtu 08.02.2016 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta võrra ja R. Jürgensteinile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistused arvati maha Tartu Maakohtu 08.02.2016 otsuse alusel kantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 15.01.2019 otsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning R. Jürgensteinile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.01.2019 ja lõpeb 14.07.
10. Tartu Vangla esitas 08.10.2019 maakohtule materjalid R. Jürgensteini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 28.01.2020 määrusega jäeti R. Jürgenstein vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R. Jürgenstein on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust). Tartu Maakohtu 08.02.2016 otsusega mõisteti R. Jürgensteinile mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati üks aasta. Kriminaalhooldusametnik esitas juba 13.06.2016 kohtule erakorralise ettekande, kuna R. Jürgenstein rikkus üldkasuliku töö tegemise kohustust, kohustust mitte tarvitada alkoholi, registreerimiskohustust ja kohustust saada eelnev kriminaalhooldusametniku luba Eesti riigist lahkumiseks. Kohus oli sunnitud R. Jürgensteini tagaotsitavaks kuulutama, kuna viimane ei ilmunud kohtuistungile. Tartu Maakohtu 26.09.2016 määrusega pöörati R. Jürgensteinile mõistetud karistus täitmisele. Märkimisväärne on seegi, et Tartu Maakohtu 14.03.2017 määrusega vabastati R. Jürgenstein vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid viimane ei olnud suuteline täitma temale kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi. Nimelt rikkus R. Jürgenstein registreerimiskohustust, lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt, omamata selleks kriminaalhooldusametniku luba, rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei pöördunud alkoholismiravi vajaduse väljaselgitamiseks erialaspetsialisti poole ja ei alustanud osalemist sotsiaalprogrammis. R. Jürgensteini kandmata karistus pöörati Tartu Maakohtu 07.09.2017 määrusega täitmisele. Taaskord tuli R. Jürgenstein tagaotsitavaks kuulutada, kuna viimane ei ilmunud kohtuistungile. Lisaks jätkas R. Jürgenstein ka pärast karistuse kandmist kuritegude toimepanemist (Tartu Maakohtu 15.01.2019 otsusega KarS § 424 järgi). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et R. Jürgenstein oleks selgi korral suuteline oma käitumist muutma, alluma nõuetekohaselt kriminaalhooldustingimustele ja tegelema enda alkoholiprobleemiga.
12. Kinnipidamiskohas on R. Jürgenstein läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, täitnud „Viha ja kriitika“ töövihiku ja osalenud majandustöödel. Samuti on R. Jürgensteiniga läbi viidud vabanemiseelne nõustamine ja alates 27.08.2019 viibib R. Jürgenstein avavanglas. Vabanemise korral on R. Jürgensteinil olemas kindel elu – ja töökoht. Maakohus on seisukohal, et R. Jürgensteini puhul soodustab uute kuritegude toimepanemist tema alkoholitarvitamise harjumus. On küll positiivne, et R. Jürgenstein soovib alkoholist täielikult loobuda. Sellele vaatamata ei ole maakohus veendunud, et R. Jürgenstein on alkoholiprobleemi enda jaoks täiel määral teadvustanud ja saanud aru selle tõsidusest (mida kinnitavad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised, ravi ebaõnnestumine ja järjepidevad kuriteod). Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Jürgensteini kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega 2 vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohtu seisukohad ei ole piisavalt põhjendatud ja argumenteeritud.
14. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus hinnanud R. Jürgensteini käitumist kinnipidamiskohas ja tema poolt individuaalse täitmiskava läbimist. Maakohus küll loetles R. Jürgensteini poolt individuaalse täitmiskava raames läbitud resotsialiseerivad tegevused, kuid ei ole hinnanud, kuidas need on R. Jürgensteini mõjutanud. Maakohtu hinnangul on R. Jürgensteini puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks tema alkoholitarvitamise harjumus. Samas on R. Jürgenstein läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis on suunatud sõltlastele. R. Jürgenstein oli programmis aktiivne, avaldus arvamust ja tõi enda elust näiteid. Samuti tunnistas R. Jürgenstein seoseid alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel, on valmis muutusteks ja soovib alkoholist täielikult loobuda. Seega on R. Jürgensteinil olemas visioon, kuidas tulevikus toime tulla ja kuidas vabaduses elu jätkata, kuid enda sõnul ei oska n-ö „kuskilt pihta hakata“. Samuti R. Jürgensteini suhtes saaks kohaldada KarS § 75 lg 2 p-s 8 toodud meetmeid.
15. R. Jürgenstein paigutati alates 26.07.2019 avavanglasse, millest saab järeldada, et vangla ei ole R. Jürgensteini ohtlikkust ja kuriteoriske kõrgeks hinnanud. Avavanglasse paigutamine näitab, et isik on distsiplineeritud ja ei vaja kinnise vangla rangeid isolatsioonimeetmeid. Tartu Vangla toetab R. Jürgensteini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Samuti tuleb KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnata kogumis, kuid maakohus on piirdunud üksnes R. Jürgensteini elu – ja töökoha ära märkimisega.
17. Kaitsja nõustub maakohtuga, et varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ei sisenda kindlust, lootmaks, et seegi kriminaalhooldus kulgeks rikkumisteta. Siiski on Riigikohus oma lahendites korduvalt märkinud, et isiku edasist õiguskuulekat käitumist saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nagu eeltoodust nähtub, on need kriteeriumid R. Jürgensteini puhul täidetud.
18. Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 27.02.2020 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotluseid, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et R. Jürgenstein ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
21. Ei saa eitada, et R. Jürgensteini iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – viimane läbis kinnipidamiskohas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning täitis „Viha ja kriitika“ töövihiku, temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine, osaleb majandustöödel, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja isik viibib kinnipidamiskohas avavangla sektoris. Oluline on seegi, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. 3
22. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle R. Jürgensteinist lähtuvat äärmiselt suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nimelt omab R. Jürgenstein karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Oluline on, et kuna R. Jürgenstein on korduvalt vangistuses viibinud, on ta suure tõenäosusega kinnipidamiskohas rehabiliteerivaid tegevusi juba korduvalt läbinud. Samas on ta aga pärast varasemaid kinnipidamiskohas viibimisi vabaduses siiski jätkanud kuritegelikku eluviisi, mistõttu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et seegi vangistus on R. Jürgensteini puhul oma eesmärki täitnud. Teisisõnu ei saa individuaalse täitmiskava läbimisest teha tõsikindlaid järeldusi sellest, et R. Jürgensteini hoiakutes on aset leidnud kardinaalsed muudatused õiguskuulekuse suunas.
23. Mööda ei saa vaadata ka R. Jürgensteini alkoholitarvitamise harjumusest, kuna eeltoodu on otseses seoses tema poolt toime pandavate kuritegudega. R. Jürgenstein on küll avaldanud, et tulevikus tuleks alkoholist täielikult loobuda, kuid ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes R. Jürgensteini suusõnalise lubadusega, mida ta vabaduses täita ei suudaks. Nimelt ei ole kuidagi võimalik tähelepanuta jätta, et R. Jürgensteinil on varasemalt võimaldatud mõistetud vangistust kanda tingimisi vabaduses (vangistus asendati üldkasuliku tööga), samuti on isikut juba varasemalt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid mõlemal korral ei suutnud R. Jürgenstein kinni pidada kohtu poolt määratud alkoholikeelust. Kokkuvõtvalt viitab R. Jürgensteini varasem elukäik, et kriminaalhooldusele allutamisest ja seeläbi määratavatest kohustustest ei oleks viimase puhul midagi sellist, mis aitaksid täie kindlusega tagada tema õiguskuulekust (vt käesoleva määruse p 3). Samuti saab eeltoodu põhjal öelda, et ka vangistus kui karistusliik ei ole midagi sellist, mis ilmtingimata mõjutaks R. Jürgensteini hoiakuid positiivses suunas (isik oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid hirm vanglasse tagasi sattumise ees ei pannud teda kohustustest kinni pidama). Nimelt puudub R. Jürgensteinil suure tõenäosusega sisemine motivatsioon ka tegelikkuses alkoholist loobuda ja tahe täita temale määratavaid kohustusi. Seega, arvestades R. Jürgensteini isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mida ei oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada.
24. Mis puudutab aga kaitsja poolt toodud võimalust kohustada R. Jürgensteini andma igakuiselt vereanalüüse, kontrollimaks tema alkoholikeelust kinnipidamist, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et vereanalüüsist võib küll kasu olla, aga samas, kui R. Jürgenstein peaks hetkeajendil alkoholi tarbima ja selle tulemusena enesekontrolli kaotama, mis päädiks kuriteo toimepanemisega, ei oleks edasisest kriminaalhooldusametnikule vereanalüüsi tulemuse esitamisest enam mingisugust kasu. Teisisõnu ei ole vereanalüüsi määramise kohustus piisavaks vahendiks, mis ilmtingimata tagaks R. Jürgensteini poolt alkoholikeelust kinnipidamise ja tema edasise õiguskuulekuse.
25. Kokkuvõtvalt ei ole R. Jürgensteini puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud, mistõttu tuleb viimane jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28.01.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
27. Kaitsja vandeadvokaat K. Saavo taotleb materjalidega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 92,40 eurot (sealhulgas käibemaks 15,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 92,40 eurot R. Jürgensteini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4