← Eesti

1-16-8389/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8389 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vadim Pankovi (Pankov, isikukood 37812310254) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga Vadim Pankovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 43 eurot ja 20 senti (sealhulgas käibemaks 7 eurot ja 20 senti).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vadim Pankovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 43 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtu
  10. detsembri
  11. a otsusega tunnistati V. Pankov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse, võrra. V. Pankovile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
  14. jaanuaril 2017 ja lõpeb
  15. jaanuaril
  17. Tartu Maakohtu
  18. jaanuari
  19. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  20. Maakohtu määruse kohaselt on V. Pankovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. V. Pankov kannab liitkaristust röövimise ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. V. Pankovi varasemast elukäigust järeldub, et tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Viimati anti V. Pankovile võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu
  21. jaanuari
  22. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-
  23. Viidatud otsusega mõisteti V. Pankovile röövimise eest karistuseks 3 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Ülejäänud osa vangistusest ei pööratud KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga täitmisele. Sellele vaatamata jätkas V. Pankov katseajal uute kuritegude toimepanemist, s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist.
  24. Arvestades V. Pankovi varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ja tema isikut, ei ole kohus veendunud, et V. Pankovi poolt senini ära kantud karistus on avaldanud talle piisavat mõju ning ta on suuteline vabaduses lõpetama narkootiliste ainete tarvitamise ja kuritegeliku käitumise. Vangistuse jooksul on V. Pankov keeldunud pakutavatest sotsiaalprogrammidest ja töötamisest majandustöödel. V. Pankovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tööst keeldumisega.
  25. Kohtu hinnangul on V. Pankovi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumused (fentanüül). Kohus peab positiivseks, et V. Pankov on väljendanud soovi narkootikumide tarvitamisest loobumiseks ja vabanemise korral soovib läbida ravi- ja rehabilitatsiooni (SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses). Sellele vaatamata peab kohus oluliseks, et V. Pankov on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alustas 19-aastaselt), kes on pikka aega olnud ka metadoonravil (alates aastast
  26. a, kuid periooditi paralleelselt vabaduses ka tarvitanud narkootikume). Ka käesoleval ajal on V. Pankov jätkuvalt metadoonravil. Vangistuse ajal on V. Pankov keeldunud osalemast sõltuvusrehabilitatsioonis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et V. Pankov on reaalselt aru saanud narkootiliste ainetega seotud probleemist ja selle tagajärgedest ning on vabaduses suuteline sellega edukalt tegelema. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul maksimaalselt maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid.
  27. Vabanemise korral soovib V. Pankov elama asuda oma vanemate juurde. V. Pankov on registreeritud ka SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda. V. Pankovil kindel töökoht puudub. Tartu Vangla andmetel on tal tasumata nõudeid 8739,51 eurot (
  28. septembri
  29. a seisuga) ja vabanemisfondis 1620 eurot. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et V. Pankovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et V. Pankovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. MÄÄRUSKAEBUS
  30. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Pankovi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja V. Pankovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  31. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et igal süüdimõistetul on karistuse kandmise ajal õigus eeldada, et hea käitumise korral saab ta pärast karistuse osalist ärakandmist enne tähtaega vabaneda. Iga kinnipeetav vajab peale vabanemist tuge. Vabastades kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt, on võimalik teostada kogu katseaja vältel isiku üle kriminaalhooldaja kontrolli. 2 Kui isik vabastatakse pärast karistuse ärakandmist, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse üle kontrolli teostada.
  32. Äärmiselt positiivseks saab hinnata asjaolu, et V. Pankov on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda. V. Pankov põhjendas kohtuistungil, miks ta on vanglas tööst keeldunud. Kohtu etteheited selles vallas ei ole asjakohased.
  33. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et uute kuritegude toimepanemise riskid pole maandatud. Uue kuriteo toimepanemise riski ei saa kunagi maandada sajaprotsendiliselt, ka mitte siis kui süüdimõistetu on ära kandnud kogu karistuse vangistuse näol. Riigikohus on oma
  34. märtsi
  35. a lahendis kohtuasjas nr 1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Sama seisukohta on Riigikohus rõhutanud ka oma
  36. aprilli
  37. a lahendis nr 3-1-1-12-17, märkides, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult V. Pankovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  39. Kuna maakohtu määruses viidatud V. Pankovi distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest on kustunud, muudab kolleegium vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus võtab arvesse, et V. Pankovi ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Eeltoodu ei too siiski kaasa V. Pankovi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei eksinud V. Pankovi vabastamisega kaasnevate riskide hindamisel ning leidis põhjendatult, et V. Pankovi iseloomustavad asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Maakohus märkis õigesti, et V. Pankovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks pikaajaline sõltuvus narkootikumidest. Ta kannab liitkaristust narkootikumide ebaseadusliku käitlemise ja röövimise eest ning on kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt pikaajaline kangete narkootikumide tarvitaja. V. Pankovi on kaks korda kriminaalkorras karistatud ja ta pani viimase kuriteo toime katseajal.
  40. Kaitsja leiab, et V. Pankov on vanglas hästi käitunud ning suudab vabaduses ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse toel narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu, kuna kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatu viitab vastupidisele. Sealt nähtub, et V. Pankovil on tekkinud pikaajalisest narkootikumide kuritarvitamisest psüühika- ja käitumishäired, ta on impulsiivne ega suuda probleeme teadvustada ega lahendada. Samuti on tal välja kujunenud kriminaalsed hoiakud. V. Pankov on saanud vangistuse jooksul metadooni asendusravi, kuid on keeldunud osalemast vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, mis aitaksid sõltuvusprobleemiga toime tulla. 3
  41. See, et V. Pankov ei ole soovinud vanglas sõltuvusrehabilitatsiooniga tegeleda, näitab, et ta võib vabaduses taas narkootikume tarvitama hakata. Eeltoodu viib suure tõenäosusega uute narkokuritegude toimepanemiseni. Seega ei ole V. Pankovi uute kuritegude toimepanemise riskid piisavalt maandatud. Määruskaebuses ei ole ühtegi väidet, mis annaks alust jõuda vastupidisele seisukohale. Vaid süüdimõistetu lubadus minna vabaduses SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse tagasilanguse riski piisavalt ei maanda. V. Pankovil tuleks sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamiseks ja seniste hoiakute muutmiseks osaleda vangla poolt pakutavates programmides ja tegevustes.
  42. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  43. V. Pankovi kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 40 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti).
  44. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  45. juuli
  46. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel V. Pankovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.