Obsah (6)

§ 372§ 2§ 88§ 654§ 371§ 70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-101952 Tsivii

§ 372lg 1 ja 3).

Korteriomandi müügilepingust nähtub, et kostjal on välisriigi pass 64 nr XXXXXXXX ja tema elukoht on: XXXXXXXX linn, Venemaa Föderatsioon. Seega on tuvastatud, et võlgnik on Venemaa kodanik ja tal puudub elukoht Eestis. Järelikult kuulub kohtualluvuse määramisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). Kohus edastas 24. septembril 2018 Justiitsministeeriumile õigusabitaotluse, et Vene kohus annaks kostjale üle dokumendid ja kuulaks ta ära saamaks teada, kas puudutatud isik on nõus tsiviilasja arutamisega Eesti kohtus. Käesoleva ajani ei ole ministeerium kostja seisukohta kohtualluvuse osas maakohtule esitanud. Ka hageja ei ole kohtule esitanud õigusabilepingu art 21 lg 2 kostja kirjalikku nõusolekut. Maakohus märkis, et kohus peab lahendama hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul (

§ 2). Kohus leidis, et kuna alates hagi kohtule esitamisest 9.

aprillil 2018 on kohtumenetlus kestnud rohkem kui 22 kuud ja selle aja jooksul ei ole õnnestunud kostja seisukohta kohtualluvuse osas välja selgitada, on mõistlik aeg juba ületatud. Kohus on teinud kõik endast võimaliku, et saada teada kostja seisukoht kohtualluvuse osas. Hagejal tuleb pöörduda oma nõudega Vene Föderatsiooni kohtu poole. Kohus möönas, et majandamiskulude nõude esitamine Vene kohtusse võib olla võlausaldaja jaoks koormav. See ei anna aga alust õigusabilepingu kohaldamata jätmiseks. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et Eesti kohus ei ole pädev asja menetlema. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse. 2 Hageja leiab, et maakohus on pädev läbi vaatama korteriühistu esitatud hagiavaldust. Asja materjalidest ei selgu, kas ja millal on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud. Maakohus tuvastas kostja kodakondsuse 22 kuud tagasi, s.o ajal kui hagi esitati, kuid maakohus ei pidanud seda menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Tuleb arvestada kulusid, mida hageja on juba kandnud ja kohtukulud, mida hageja on sunnitud kandma Vene kohtusse pöördumisel. Seega võib kohus vaadata hagi läbi kostja vara asukoha järgi (

§ 88

). Kuna kostja täpset asukohta pole tuvastatud, ei saa ka väita, et menetlusdokumentide kättetoimetamine avalikul viisil võiks olla tulemusteta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

6. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 1 alusel, põhjusel, et kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht ning ta ei ole andnud nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Õigusabilepingu art 1 lg 1 järgi on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldub õigusabileping juhul, kui mõnel menetlusosalisel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kuivõrd kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, on maakohus kohaldanud õigesti õigusabilepingut. 7. Ebaõige on kostja viide

§-le 88. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse

§ 70

lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh

) suhtes. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt, kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohtualluvus võib tuleneda ka õigusabilepingu art 21 lg-st 2, mille esimese lause kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek.

1. Maakohus tuvastas, et kostja kohta pole rahvastikuregistris andmeid, kostjal on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning kostja elukoht ei ole Eestis. Maakohus viitas korteriomandi müügilepingule, mille järgi on kostja elukohaks märgitud XXXXXXXX linn, Vene Föderatsioon. Ka maksekäsu kiirmenetluses teatas korteri varasem omanik, et uus omanik elab Venemaal. Seetõttu on maakohus põhjendatult tuvastanud, et kostja elukoht ei ole Eestis. Järelikult ainus võimalus asja Eesti kohtus lahendamiseks on kostja nõusoleku alusel. Maakohus saatis kostjale postiga
2. juunil 2018 taotluse, milles maakohus palus kostja seisukohta asja lahendamise võimalikkuse kohta Eesti kohtus (tl 55). Viru Maakohus edastas
3. septembril 2018 Justiitsministeeriumile õigusabitaotluse, et Vene Föderatsiooni kompetentne kohus annaks 3 dokumendid üle kostjale ja kuulaks ta ära (tl 57). Justiitsministeerium edastas õigusabitaotluse
4. oktoobril
5. Vaidlustatud maakohtu määruse tegemise ajaks
6. jaanuaril 2020, ei olnud maakohtule kostjalt ega Vene kohtult vastust tulnud. Seega ei ole maakohtul senini kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus.
7. Asjaolu, et maakohus tuvastas hageja väitel kostja kodakondsuse juba hagi esitamisel, ei tähenda, et maakohtul oleks seetõttu alust hagi menetlemiseks. Õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi oli maakohtul võimalik välja selgitada, kas kostja on nõus asja menetlemisega Eesti kohtus, mida maakohus ka teha püüdis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest, kuna kostja elukoht ei ole Eestis ning puudub kostja nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus.
8. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas Justiitsministeeriumi poolt edastatud kohtu taotlus on kostjale ka Venemaal kätte toimetatud. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et kui kohus küsiks Venemaal elava kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus Ametlike Teadaannete kaudu, et kostja selle kätte saaks ja nõusoleku annaks.
9. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4