1-19-153/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2020 1-19-153 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Aleksei Seltsenkov (isikukood 37212290231) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Aleksei Seltsenkov ja tema kaitsjad vandeadvokaat Margus Viira (määratud korras) ja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev kokkuleppel Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Viira&Partnerid Aleksei Seltsenkovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Seltsenkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Aleksei Seltsenkov kannab karistust Harju Maakohtu
10. jaanuari
11. a otsuse alusel. Ta tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 11 kuud. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 1,4 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu
12. augusti
13. a otsusega mõistetud liitkaristusega (5 aastat 6 kuud ja 28 päeva) vangistust. Lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõisteti A. Seltsenkovi liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust alates
14. aprillist
15. Tema karistuse lõpptähtaeg saabub seega
16. novembril
18. Vangla A. Seltsenkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ei toeta. Prokuratuur ennetähtaegsele vabastamisele vastu ei ole.
19. Viru Maakohtu
20. jaanuari
21. a määrusega jäeti A. Seltsenkov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Täitmata on tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused.
22. Kohus märkis, et kinnipeetava käitumisele kinnipidamisasutuses ei ole võimalik etteheiteid teha. Ka süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimused räägivad pigem A. Seltsenkovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Negatiivset mõju võib siiski osutada A. Seltsenkovi abikaasa, kellega ta tarvitas enne vangistust narkootikume. Ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed A. Seltsenkovi käesoleval ajal vabastada ei võimalda. Arvestades A. Seltsenkovi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid (mitu väljapressimist, kuritegelikku ühendusse kuulumine, tema positsioon kuritegeliku ühenduse hierarhias) ei olnud kohtul veendumust, et vabastamine on õigustatud. Kohus leidis, et süüdlane, keda on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes on juba korduvalt vangistust kandnud ning kes sellele vaatamata on toime pannud rasked I astme kuriteod, ei kujuta endast väikest riski. Seda kinnitab ka asjaolu, et A. Seltsenkov tarvitas ka ise enne kinnipidamist amfetamiini. Kohtupraktikat arvestades esineb varem narkootilisi aineid tarvitanud isikutel tihti tagasilangusi ning ka A. Seltsenkovi puhul ei saa seda vaatamata tema vangistusaegsele tublidusele välistada. A. Seltsenkov on ka varem vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi, kuid tarvitas enne käesolevat kinnipidamist narkootilisi aineid ja viimati
23. a alkoholi. Arvestades A. Seltsenkovi senist elukäiku ja kuriteo asjaolusid, ei näinud kohus asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et süüdlase hoiakud on vangistuse ajal sedavõrd muutunud, et uue kuriteo risk oleks oluliselt vähenenud. MÄÄRUSKAEBUSED
24. Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega A. Seltsenkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutades ta elektroonilisele valvele ja kohaldades käitumiskontrolli katseaja lõpuni. M. Viira kaebus
25. Kaitsja M. Viira ei nõustu kohtu argumentidega ja leiab, et A. Seltsenkovi positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles negatiivse. A. Seltsenkov on viibinud vanglas ligi 3 aastat ühtegi distsiplinaarrikkumist toime panemata. Tööhõives osalemisega on tekkinud tööharjumus ja -oskus. Vabanemisfondis on 767 eurot. Kohus ei ole vääriliselt hinnanud A. Seltsenkovi osalemist sotsiaalprogrammis, mis on motiveerinud teda end täielikult muutma. Vabanemisel on tal garanteeritud töökoht ja tugiisik. Kuigi A. Seltsenkov leiab, et tal ei ole riski seoses narkootikumide kuritarvitamisega, on ta nõus vastava keelu kohaldamisega käitumiskontrolli kehtestamise korral. Vangla küll ei toetanud vabastamist, ent arvamuses välja toodud riskiprotsendid ei ole millegagi põhjendatud. Prokuratuur toetas vabastamist, ent kohus jättis sellele positiivsele seisukohale hinnangu andmata.
26. A. Seltsenkovi vabastamine on põhjendatud ka ühiskonna huvidega. A. Seltsenkov on ära kandnud üle poole reaalsest vangistusest. Elektrooniline valve ja käitumiskontroll aitaksid 2 tal valutumalt ühiskonda sulanduda. A. Seltsenkovi vabanemine ilma igasuguse kontrolli ja kohustusteta ei oleks ühiskonnale kasulik. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks A. Seltsenkov asuda tööle ja tunnetada vastutust teades käitumiskontrolliga pandud ülesannetest. Kaitsja arvates on A. Seltsenkov võimeline katseaega läbima ega nõustu, et süüdlase väärtushinnangute muutmine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpunikandmisega. I. Gromtsevi kaebus
27. Kohus arutas A. Seltsenkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist 23.jaanuaril
28. Siis ei olnud veel avanenud võimalus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega, sest see saabus
29. veebruaril
30. Järelikult olid formaalsed eeldused taotluse läbivaatamiseks täitmata.
31. Taotlus saabus kohtusse
32. jaanuaril 2020,
33. jaanuaril määrati riigi õigusabi korras kaitsja, kes võttis kaitseülesanded täita
34. jaanuaril, ent juba
35. jaanuaril 2020 toimus istung Viru Vangla taotluse arutamiseks. Enne istungi algust ei teadnud A. Seltsenkov, kes on tema kaitsja, kuna riigi õigusabi korras kaitsja määramise määrus toimetati talle kätte alles
36. jaanuaril
37. Seega puudus A. Seltsenkovil reaalne võimalus taotluse läbivaatamiseks ette valmistuda ning läbi arutada.
38. Maakohus ei arvestanud piisavalt A. Seltsenkovi iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Menetluses tulnuks kohtul eelkõige prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Määruses ei ole selgelt välja toodud, et A. Seltsenkovi puhul oleks uute kuritegude toimepanemise risk suur. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole varem karistatud isikute puhul võimalik täielikult välistada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtul tuli hinnata, kas see risk on suur või väike.
39. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei pea kohus revideerima süüdimõistvat kohtuotsust ega isiku tegusid ning kohatu on viidata kuriteo raskusele. Hinnata tuleks, kas isik on oma käitumisest aru saanud. Samuti tuleb hinnata isiku võimalusi resotsialiseerumiseks (elu- ja töökoht, perekond). A. Seltsenkov mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses. Juba see menetlusliik näitab, et isik on oma vigadest aru saanud ja neid tunnistanud. Ta on ka vangistuses käitunud nõuetekohaselt. Veel paremini end näidata ei saa. A. Seltsenkovil on reaalsed võimalused elada vabaduses seaduskuulekat elu. Tal on toetav perekond, elukoht ja tugiisik, garanteeritud hea sissetulekuga töökoht, mis võimaldab isegi rahaliste kohustuste tasumise korral elada külluses.
40. Kuigi A. Seltsenkovi on karistatud kahe I astme kuriteo eest, on talle mõistetud miinimumilähedased karistused. Mõistes
41. a A. Seltsenkovi süüdi, pidas kohus talle nende kuritegude eest kohaseks karistuseks liitkaristuse 4 aastat 11 kuud vangistust, s.o just see karistusmäär kõikide kuritegude eest kokku sobiv selleks, et mõjutada A. Seltsenkovi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
42. Vaadates A. Seltsenkovi individuaalset täitmiskava, on programmi „Õige Hetk“ läbimine planeeritud
43. a, ent ei selgu, millises kvartalis (A. Seltsenkovi karistusaeg lõpeb
44. a novembris). Seega on tal võimalik individuaalne täitmiskava täita alles karistusaja lõpuks. Sama programmi oleks võimalik läbida ka kriminaalhooldusel olles.
45. Maakohus tõi välja A. Seltsenkovi narkosõltuvuse. Samas aga tunnistas süüdimõistetu narkoprobleemi, mis on esimene samm probleemi lahenduseks ja sõltuvusest 3 vabanemiseks. Ta on motiveeritud narkootikumidest vabanema, mida näitab ka programmi „Eluviisitreening“ läbimine. Tegevustes ei ole A. Seltsenkov olnud passiivne ning sotsiaalprogrammist ja vestlusest psühholoogiga oli kasu. Narkosõltuvusest vabanemist saab A. Seltsenkov jätkata ka vabanedes.
46. Kohus nägi ohtu ka A. Seltsenkovi elamaasumises endise abikaasa juurde, kellega nad panid toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tarvitasid amfetamiini. Harju Maakohtu otsustest nähtub, et J.D-S. i karistati tingimisi vangistusega. Puuduvad andmed, et ta 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Seega on piisavalt alust arvata, et ta vabanes narkosõltuvusest ega hakka abikaasale negatiivset mõju avaldama, vaid võib olla talle hoopis toeks. Arvestades, et A. Seltsenkov tarvitas abikaasast väiksemaid koguseid (paar korda nädalas), siis peaks tema sõltuvusest vabanemine olema kiirem ning ka vangistuses viibitud 2 aastat ja 10 kuud on piisav aeg võõrdumaks narkootikumidest. Lisakohustusena saab A. Seltsenkovile panna kohustuse läbida sotsiaalprogramme ja mitte tarvitada narkootikume.
47. Kohus väitis, et A. Seltsenkov suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Iseloomustusest ei nähtu, kellega, mistõttu ei saa sellele väitele vastuväiteid esitada.
48. A. Seltsenkov kuulus nn Kemerovo kuritegelikku ühendusse. Teised selle liikmed on vahi all ning otsust ei ole nende suhtes kuulutatud. Seega kuritegelik ühendus praegu ei toimi. Kuna A. Seltsenkov andis kannatanuna ütlusi ühe teise ühenduse suhtes selles osalevate isikute paljastamiseks, on tema kuulumine kuritegelikku ühendusse välistatud.
49. A. Seltsenkovi väited, mille kohaselt on vangla teda mõjutanud, riimuvad tema käitumisega vanglas. Tal ei ole distsiplinaarrikkumisi, ta oli vangistuse ajal hõivatud tööga (kui võrrelda tema käitumist viimase karistusega, mil ta kandis oma 8-aastase karistuse lõpuni ja keeldus tööst ning omas 16 kehtivat distsiplinaarkaristust), siis on tema käitumine muutunud. Ta ei keeldu tööst ega ole distsiplinaarkorras karistatud. Järelikult on karistus oma eesmärgi täitnud.
50. Kinnipeetava käitumist on kriminaalhooldusel kergem suunata, sest isikul on arusaam, et rikkumise korral pööratakse tema karistus täitmisele. Töötamine, osalemine sotsiaalprogrammides ja koostöö tugiisikuga vähendavad kinnipeetava vaba aega. See omakorda vähendab uute kuritegude riske. Elektrooniline järelevalve aga tähendab tugevamat distsipliini ja reeglite järgimise kohustust. Seega oleks käitumiskontrollile allutamine järelejäänud karistuse lõpunikandmisest tõhusam.
51. Maakohus omistas põhjendamatult suure tähenduse kuriteo toimepanemise asjaoludele ja endisele elukäigule. Kui asuda seisukohale, et teatud liiki kuritegude puhul on ennetähtaegne vabastamine välistatud, siis oleks see vastuolus seadusega ja teeks teatud liiki kuritegusid toime pannu isikute karistuse eesmärkide saavutamise kas võimatuks või oluliselt raskendatuks ning süüdimõistetul puuduks motivatsioon oma käitumist parandada.
52. A. Seltsenkovi vabastamise kasuks räägivad rohked asjaolud ning kohus ei ole põhjendanud, miks need kogumis ei kaalu üles isiku varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid ega tingi tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. A. Seltsenkovi kaebus 4
53. A. Seltsenkov palub määratud menetluskulud tühistada ja määrata kaitsjale õige summa.
54. A. Seltsenkov taotles õigusabi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbi arutamiseks ja kohtule materjalide koostamiseks. Määratud advokaat esitas kohtule taotluse summas 294 eurot, mille kohus ka rahuldas. A. Seltsenkov selle summaga ei nõustu. Advokaat ei ole temaga vestelnud ega läbi arutanud, kuidas saaks A. Seltsenkov ennast ette valmistada. Advokaati nägi ta alles kohtus. Kaitsja sõnul ei jõudnud ta materjale täielikult läbi vaadata. Kuna kõik toimus nii kiirelt, ei olnud A. Seltsenkovil seega võimalik end ette valmistada, maakohtule materjale saata ning enne kohtuistungit kaitsjaga kohtuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
55. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
56. Kaitsja arvates ei oleks kohus tohtinud arutada A. Seltsenkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist
57. veebruaril, sest formaalsed eeldused ei olnud täidetud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud vangla taotluse läbivaatamisel menetlusõigust. Vaidlus puudub selles, et maakohtu lahendi tegemise ajal (
58. jaanuaril 2020) oli täidetud formaalne eeldus (KarS § 76 lg 2 p-s 1) A. Seltsenkovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
59. Teiseks heidab kaitsja ette kaitseõiguse rikkumist, st arvestades riigi õigusabi taotluse saabumist kohtusse, riigi õigusabi määramist ja kaitsja menetlusse astumist ning istungi aega, ei olnud A. Seltsenkovil võimalik kaitsjaga läbi arutada tähtsust omavaid asjaolusid.
60. Ringkonnakohus leiab, et ehkki protsess kaitsja taotlusest kuni kohtuistungi toimumiseni ei olnud kuigi pikk, ei saa sellest järeldada kaitseõiguse rikkumist. Nimelt ei nähtu kohtuistungi protokollist, et A. Seltsenkov oleks taotlenud kaitsjaga asjade läbirääkimiseks lisaaega. Kaitseõiguse rikkumisele on A. Seltsenkov ja tema kaitsja tuginenud alles määruskaebuses. Protokollist nähtub, et kaitsja on asjakohaselt küsitlenud A. Seltsenkovi ning esitanud kohtule taotluse osas seisukoha. A. Seltsenkovil on küll määruskaebuses viidanud sellele, et tal ei olnud võimalik end ette valmistada ja maakohtule materjale saata, ent millistest materjalidest jutt käib, jääb selgusetuks. Nimelt ei ole A. Seltsenkov ka ringkonnakohtule materjale edastanud. Kohtuistungil kinnitas A. Seltsenkov, et on enda kohta koostatud iseloomustusega tutvunud ning sellega nõustunud kinnitades, et see vastab üldjoontes tõele (KoTo, tl 22 pöördel).
61. Nõustuda ei saa kaitsja I. Gromtsevi seisukohaga, nagu poleks määruses hinnatud, kas A Seltsenkovi puhul esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Maakohus on alapeatükis „vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed“ peatunud A. Seltsenkovi karistusregistri andmetel, hinnanud ohtu läbi isiku varasemate kuritegude ning sedastanud ühiskonnaohtlikkuse suurenemist. Samuti on alapeatükis hinnatud kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Neid andmeid koos kaaludes jõudis kohus arvamusele, et A. Seltsenkovi risk uute kuritegude toimepanemiseks ei ole väike.
62. Ka kuriteo asjaolud on üheks kaalutlusotsuse tegemise kriteeriumiks ning ehkki kuriteo raskus iseenesest ei määra isiku ennetähtaegset vabastamist, tuleb kuriteo asjaoludena mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid vms. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu kaalutlused ka selles osas arusaadavad: määruse p-s 5 26 analüüsis kohus A. Seltsenkovi vangistuse mõistmise aluseks oleva kuriteo asjaolusid. Süüdimõistva otsuse kohaselt kuulus A. Seltsenkov kuritegelikku ühendusse, käitles suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet ning tegeles kuritegeliku ühenduse huvides väljapressimistega ning panustas ühenduse ühiskassasse. Määrusest nähtuvalt pidas maakohus seega nii kuritegusid ennast, kui ka nende tehiolusid raskeks, samuti tõi kohus välja rünnatavate õigushüvede – rahvatervise ja avaliku rahu kahjustamise. Ka A. Seltsenkovi varasemat elukäiku iseloomustab eriliigiliste kuritegude, sh väljapressimine vabaduse võtmisega, narkootilise aine suures koguses käitlemine, vara omandamised, surma põhjustamine ettevaatamatusest ning tulirelva ebaseaduslik käitlemine. Asjaolu, et A. Seltsenkov sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe ning talle mõisteti miinimumilähedane karistus, ei vähenda kohtukolleegiumi hinnangul tema teosüüd ega tähenda ilmtingimata sedagi, et ta on oma vigadest aru saanud. Kui kokkuleppemenetlusega nõustumine tähendaks seda, et isik oma vigadest aru saab, poleks A. Seltsenkov loogiliselt võttes pidanud juba praegusi kuritegusid toime panema, sest kohtuinfosüsteemist nähtub, et teda on ka varem kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud (Harju Maakohtu
63. oktoobri 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4634). Ometi ei ole ta mitte ainult jätkanud uute kuritegude toimepanemist, vaid tema teod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Iseloomustuse kohaselt sarnaneb käitumine varasemaga, mitmed teod on toime pandud grupis ning kuritegude ettevalmistamise muster kordub (KoTo, tl 3). Kohtukolleegiumi arvates võib A. Seltsenkovilt arvestades tema varasemat elukäiku ning käesoleva vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo asjaolusid arvestades oodata muuhulgas vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu sellekohast arvamust ei muuda ka asjaolu, et väidetavalt on kuritegeliku ühenduse tegevus selle liikmete vahistamise tõttu lõppenud. A. Seltsenkov võib kuritegusid toime panna ka üksi, sest iseloomustuse kohaselt paneb A. Seltsenkov enamasti kuritegusid toime majandusliku kasu saamiseks ning tahtest elada paremini, kui ametlikud sissetulekud seda võimaldavad (KoTo, tl 3 pöördel). Võib arvata, et pikaajalise kriminaalse minevikuga kuritegusid grupis toime pannud isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Ka vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb A. Seltsenkov vaid õe abikaasaga Tartu Vanglast, ent kirjavahetuslehtede pinnalt on näha, et suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega on siiski laiaulatuslikum (KoTo, tl 3 pöördel).
64. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjatega selles, et maakohus jättis hindamata A. Seltsenkovi võimalused resotsialiseerumiseks (elu- ja töökoht, perekond) ning vangistuses nõuetekohase käitumise. Maakohus on määruse p-s 21 kokkuvõtvalt nentinud, et süüdimõistetu elamistingimused vabaduses räägivad pigem tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ainsana nägi maakohus ohtu selles, et A. Seltsenkov asuks elama abikaasa juurde, kellega koos olles on oht teineteise kallutamiseks narkootiliste ainete tarvitamisele. Ehkki kaitsja ei näe probleemi ei A. Seltsenkovi varasemas narkosõltuvuses ega elamaasumises J.D-S. i juurde, möönab kohtukolleegium siiski ka kohtupraktikat arvestades, et ka pikaajalise karistuse ärakandnud isikute puhul on tagasilanguse oht suur. Maakohus on siinkohal osutanud ka asjaolule, et ehkki A. Seltsenkov on olnud tubli ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei saa päris kindel olla selle tulemuslikkuses, sest süüdlane on ka varasemalt läbinud joovastisõltlastele mõeldud programmi „Sinu valik“, et tarvitas enne käesolevat kinnipidamist nii alkoholi kui narkootilist ainet.
65. Samuti ei nõustu apellatsioonikohus määruskaebuse esitajate etteheidetega maakohtule seoses A. Seltsenkovi käitumisega vangistuses. Maakohus on p-s 17 hinnanud A. Seltsenkovi pingutusi vanglas, mh töötamist, sotsiaalprogrammi läbimist ja muutusi mõtlemises. Kokkuvõtvalt ei olegi maakohus A. Seltsenkovi käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teinud. Muuhulgas on maakohus positiivse asjaoluna 6 arvestanud sedagi, et erinevalt varasemate vabadusekaotuslike karistuste kandmisest ei ole A. Seltsenkov sel korral keeldunud töö tegemisest.
66. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
67. aprilli
68. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
69. Kaitsjate arvates esineb maakohtu lahendis diskretsiooniviga, kuivõrd kohus jättis positiivselt iseloomustatavad asjaolud arvestamata.
70. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks isiku kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema isikust lähtuv ohuprognoos ei tekitanud maakohtus veendumust, et A. Seltsenkov ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Seltsenkovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Ehkki A. Seltsenkovi puhul esineb tõepoolest mitmeid positiivseid ja vabastamist toetavaid asjaolusid, mida I astme kohus põhjalikult ka käsitles, ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et A. Seltsenkovi vabanedes tagasilangus ei taba ning ta ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Sel põhjusel leiab ka ringkonnakohus, et praegusel ajal ei ole A. Seltsenkovi uue kuriteo riske võimalik vähendada kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamisega ning talle lisakohustuste panemisega.
71. A. Seltsenkov vaidlustab kaitsja M. Viirale välja mõistetud menetluskulusid ja palub maakohtu määruse selles osas tühistada. Ringkonnakohus selleks alust ei näe. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu A. Seltsenkov advokaadile määratud summaga, kuna advokaat ei ole temaga vestelnud ega läbi arutanud, kuidas saaks A. Seltsenkov ennast ette valmistada. Maakohtule esitatud taotlusest nähtuvalt tutvus M. Viira materjalidega ja valmistas ette 1 tunni (54 eurot) ning küsib istungil osalemise eest 20 minuti eest 27 eurot. Kaitsjal tekkis kulu seoses Tallinnast Narva sõidule kulutatud ajaga (35 eurot) ning sõidukuludena taotleb ta 430 km eest 129 eurot (Tallinn-Narva-Tallinn). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusabi- ja sõidukulud on põhjendatud ning nendeks kulutatud aeg usutav. Kaitsja on seega tasu küsinud ainult menetlustoiminguteks kulutatud aja ja sõidukulu eest. Arvestades kaitsja argumente maakohtus, ei kahtle ringkonnakohus, et kaitsja osutas riigi õigusabi vajaliku hoolega.
72. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja A. Seltsenkovi vabastamise, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
73. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks tundi. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Viira&Partnerid riigi õigusabi tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
74. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 7 lg-test 6 ning 10, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Seltsenkovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 8