2-19-3473/28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3473 Tsiviilasi YY ja OO hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik BB apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind YY hagi osas 2430 eurot OO hagi osas 2430 eurot I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende Hageja esindajad ringkonnakohtu Hageja II: OO (isikukood XXXXXXXXXX) menetluses hagejate seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja: BB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Istungi toimumise aeg
3. veebruar 2020 RESOLUTSIOON:
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. septembri 2019 otsus BB-lt YY kasuks väljamõistetud elatise maksmise alguse kuupäeva, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega muuta YY kasuks väljamõistetud elatise maksmise alguse kuupäev ja jaotada menetluskulud teisiti. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
8. YY hagi rahuldada osaliselt. 3.
9. Välja mõista BB-lt poja YY kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 14.04.2019 kuni YY täisealiseks saamiseni (s.o kuni 01.06.2029) miinimummääras, s.o summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 3.
10. OO hagi rahuldada. 3.4.Välja mõista BB-lt poja OO kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 06.03.2019 kuni OO täisealiseks saamiseni (s.o kuni 25.03.2034) miinimummääras, s.o summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 3.
11. Elatis tuleb tasuda iga elatise maksmise kuu eest hiljemalt sama kuu 5.kuupäevaks CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Y ja O elatis“. Menetluskulude jaotus 3.
12. Jätta hageja YY hagi menetlemise kulud maa- ja ringkonnakohtus 10% ulatuses YY kanda ja 90% ulatuses kostja BB kanda. 3.7.Jätta hageja OO hagi menetlemise kulud maa- ja ringkonnakohtus kostja BB kanda. 3.8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
13. YY ja OO esitasid 06.03.2019 Harju Maakohtule hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni, kandes elatise üle iga kuu
14. kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
15. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Ta ei ela hagejatega koos ja ei täida nende ülalpidamiskohustust. KOSTJA VASTUVÄITED 2
16. Kostja oli nõus maksma kummalegi hagejale elatist suurusega 150 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
17. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist nõutud määras. Esinevad alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.
18. Kostja töötab täistööajaga ehitajana. Tema ainus sissetulek on igakuine töötasu - keskmiselt 750 eurot. Kostjale kuulub XXX, Tallinnas asuv korteriomand, mida ta kasutab oma elukohana. Kostjale kuulub sõiduauto Volvo V70 2003, turuhinnaga umbes 1000 eurot. Sõiduk on vajalik kostja töökohustuste täitmiseks.
19. Kostjal on terviseprobleemid. Mais 2019 otsustab arstlik komisjon tema töövõime kaotuse.
20. Hagejate ema on töötu, tal puudub sissetulek ja ei ole eluliselt usutav, et tal kulub kolmele lapsele kokku 1620 eurot kuus. Hagejatel tuleb esitada nende tegelike kulude loetelu. Hagejate emal ei ole ka oma elukohta, ta elab oma vanematega. Hagejate ema ei ole tõendanud oma sissetulekute suurust. MAAKOHTU OTSUS
21. Maakohus rahuldas hagid ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 06.03.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kuu viiendaks kuupäevaks hagejate ema arvelduskontole. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480,66 eurot (käibemaksuga), samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis tuleb tasuda hagejate ema arvelduskontole.
22. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud alammääras, ei pea nad oma vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed ja neil on õigus saada temalt elatist. Seaduses sätestatud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, see ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvi saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
23. Hagejad elavad koos emaga. Hagejate ema töötab ja saab peretoetust. Tal ei ole kinnisvara. Puudub põhjus arvata, et ema ei täida oma ülalpidamiskohustust. Põhjendatud ei ole nõuda hagejate emalt kõikide pangakontode väljavõtete esitamist. Hagejate nõue ei sõltu hagejatega koos elava vanema ülalpidamisvõimest.
24. Kostja sissetulekuks on töötasu suurusega keskmiselt 775,23 eurot kuus, lisaks nähtuvad kostja konto väljavõttelt sularaha sissemaksed. Kostjale kuulub elukohaks olev korteriomand Tallinnas ning sõidukid Suzuki GSX-R 750, Yamaha XV920 ja Volvo V
25. Kostja ülalpidamisvõime on keskmiselt 193,81 eurot kuus (775,23÷4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks ½ sissetulekust, kuna laste ülalpidamiskohustus on ka teisel vanemal.
26. Tõendatud on, et kostja on seni tasunud hageja I hokitreeningute ja võistlusreisidega seotud kulud ning ta tasus enne vanemate eraldi elama asumist hageja II lasteaia eest. Tõendamata on vanemate kokkulepe selles, et need kulud loetakse elatise maksmiseks. Trennikulud ja reisikulud ei ole ka eluliste esmavajaduste kulud. Neid on võimalik arvestada elatise hulka vanemate kokkuleppel, eriti siis, kui vanem soovib maksta elatist vähem kui miinimummääras. 3
27. Kostjal on majanduslikult võimalik lastele ülalpidamist anda. Puudub põhjus vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ja seetõttu ei ole põhjendatud ka peretoetuse arvesse võtmine. Tõendamata on kostja väited, et tal on terviseprobleemid ja võimalik on eeldada töövõimetuse tuvastamist. Arvesse tuleb võtta kostja võimalused sissetulekut saada. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2019.a II kvartalis 1419 eurot ja töötuse määr 5,1%. Kostjal tuleb laste ülalpidamiseks rohkem pingutada. Kostja on töövõimeline. Ta ei ole veenvalt tõendanud, et tal oleks olulisi takistusi teenida sissetulekut vähemalt keskmise brutopalga ulatuses, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras nii, et kostja ise ei jääks ebasoodsamasse olukorda. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et lapsed viibiksid tema juures olulise osa ajast. APELLATSIOONKAEBUS
28. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks elatisena välja 150 eurot kuus. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
29. Vaidlus puudub selles, et kostja on hagejate isa, hagejate vanemad läksid lahku jaanuaris 2019 ja lapsed elavad alates sellest ajast emaga.
30. Maakohus pidi arvestama asja lahendamisel poolte huve võimalikult suures ulatuses ja viisil, mis koormab pooli kõige vähem. Kohus seda ei teinud.
31. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et puudub alus kahelda selles, et hagejate ema on hagejate suhtes ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras täitnud. Kohus pidi arvesse võtma ka hagejate tegelikud vajadused ja nendega koos elava vanema majandusliku olukorra. Asjas ei ole tõendatud, et ema täidaks ülalpidamiskohustust miinimummääras. Kostja tõi esile argumendid, mis tõendavad vastupidist. Kohus kostja taotlusi ema sissetulekute ja laste kulude kindlakstegemiseks ei rahuldanud.
32. Maakohus tuvastas, et kostja kannab juba pikemat aega hageja I hokitrenni kulud. Need tuli lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustuse vähemalt osaliseks täitmiseks. Kostja selgitas, et teeb mõned ostud (suvelaager, sporditreeningud, spordivõistlused välismaal, reisid Venemaale jne), mis olid varem plaanitud ning laste ja nende emaga kokku lepitud. Maakohtu otsuse kohaselt oleks kostja pidanud trenni eest tasumise peatama ja tasuma selle summa elatisena hagejate emale. Selline käitumine ei oleks lubatav. Laps, kes tegeleb aktiivselt spordiga, on meeskonna liige ja temalt ei tohi seda võimalust ära võtta. Kostja ei soovi, et laps lõpetaks trennis käimise.
33. Õige ei ole maakohtu järeldus, et tõendamata on vanemate kokkulepe selle kohta, et trennija reisikulude kandmine loetakse elatise maksmiseks ning et trennikulud ja reisikulud ei ole eluliste esmavajaduste kulud. Maakohus jättis arvestamata kostja esitatud tõendid ja seletused. Kostja juhtis tähelepanu perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-s 1 ja § 102 lg-s 1 sätestatule. Kostja tõendas oma sissetuleku suuruse ja selle, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagejatele nõutud elatist tasuda ja selleks on mõjuv põhjus. Maakohus jättis arvestamata kostja palve arvestada otsuse tegemisel tema majandusliku seisundiga, mis on halvenenud. Maakohus tuvastas ka ise, et kostja ülalpidamisvõime on keskmiselt 193,81 eurot kuus, kuid jättis sellega arvestamata. Koostoimes muude asjaoludega pidi kohus arvestamata sellega, et hagejate ema saab ka peretoetust.
34. Maakohus ei ole asja lahendamisel tõendeid õigesti hinnanud ja jõudis ebaõigetele järeldustele. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusnorme. Kuna maakohtu otsus ei ole põhjendatud, ei ole seda ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. 4 VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
35. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hageja I kasuks väljamõistetud elatise maksmise alguse kuupäeva osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega muudab elatise maksmise alguse kuupäeva ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
37. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed, lapsed elavad emaga ja kostja on kohustatud maksma nende ülalpidamiseks elatist. Vaidlus on elatise suuruse üle. Hagejad nõudsid kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja oli nõus tasuma elatist kummalegi lapsele 150 eurot kuus.
38. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras ja selle vähendamiseks puudub alus. Kostja väited tema terviseprobleemide ja halva majandusliku seisundi kohta ei leidnud maakohtus tõendamist.
39. Maakohus tuvastas ja seda ei ole vaidlustatud, et kostja töötasu on keskmiselt 775,23 eurot kuus. Kuigi maakohus märkis otsuses, et kostja konto väljavõttelt nähtuvad ka sularaha kontole sissemaksed, ei teinud ta nende suurust kindlaks ja lähtus kostja maksevõime kindlakstegemisel ebaõigesti üksnes töötasu suurusest.
40. Kostja pangakonto väljavõttega, mis kajastab andmeid ajavahemiku kohta 01.09.2018 kuni 04.04.2019, on tõendatud, et alates 19.10.2018 kuni 04.04.2019 on ta teinud oma kontole sularaha sissemakseid kogusummas 2820 eurot (tlk 37-52). Seega on kostja kandnud oma kontole sularaha keskmiselt 513 eurot kuus. Kostja selgitas maakohtu istungil, et ta teeb lisatööd ja töötab ka nädalavahetustel (tlk 62 pöördel). Ringkonnakohtu istungil ta kinnitas, et tema poolt kontole makstud summad on tasud lisatööde eest ja lisaks ka emalt saadud raha. Arvestades töötasu ja sularahas kontole makstud summasid, on kostja keskmine sissetulek 1288,23 eurot kuus. Lähtudes seaduses ettenähtud elatise miinimummäärast tuli kostjal seega tasuda kahe lapse ülalpidamiseks 2019.a elatist 540 eurot kuus ja kostjale jäi oma kulutuste katmiseks 748,23 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja võimeline andma lastele ülalpidamist hagetud suuruses ilma, et tema enese tavaline ülalpidamine saaks kahjustatud. Kostja ei toonud maakohtu menetluses välja asjaolusid, sh oma kulutuste suurust, mis võimaldaks teha teistsugust järeldust.
41. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited, et maakohus oleks pidanud välja selgitama laste tegelikud vajadused, laste ema majandusliku olukorra ja selle, kas laste ema on täitnud laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras.
42. Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-118651, p 14 ja selles viidatud lahendeid). Lapse vajadusi tuleb hinnata 5 juhul, kui kohtu ette on toodud asjaolud ja esitatud tõendid mõjuvate põhjuste kohta, mis võimaldavad kohtul kaaluda miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmist PKS § 102 kolmanda ja neljanda lause järgi. Käesolevas asjas esile toodud asjaolude ja tõendite alusel ei olnud maakohtul alust kaaluda hagetud elatiste suuruse vähendamist alla miinimummäära.
43. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses esitatud väidetest ei selgu, millist tähtsust omab asja lahendamisel hagejate ema majandusliku olukorra väljaselgitamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud maakohus seda tegema. Elatisehagi lahendamisel tuleb arvestada sellega, millised on laste vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Maakohus leidis õigesti, et puudub põhjus arvata, et ema ei täida laste ülalpidamiskohustust temale langevas osas.
44. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud arvestama kostja halvenenud majandusliku seisundiga. Kostja ei ole selle väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. See väide on vastuolus tema poolt ringkonnakohtu istungil avaldatuga, et ta maksis ainuüksi 2019.a suvel Y hokilaagrite eest kokku 1680 eurot, hokiriietuse eest 300 eurot, poksikinnaste eest 30 eurot ning tasub hoki-ja poksitreeningute tasu igas kuus 100 eurot, mistõttu see on ka ebausutav.
45. Maakohus ei pidanud otsuse tegemisel arvestama ka asjaoluga, et hagejate ema saab peretoetust. Riigikohus on korduvalt leidnud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nagu vanema halb varaline seisund või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-11905, p 19). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole kostja tõendanud oma halba varalist seisundit. Kostja ei ole ka tõendanud, et laste vajadused oleks miinimummäärast väiksemad.
46. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu kuuluks elatise arvel katmisele üksnes laste eluliste esmavajaduste kulud. Maakohus ei põhjendanud, mida ta selliste kulude all silmas peab. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning tema kasvatamise kulutusi. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohtus, et sellisteks vajalikeks kulutuseks on ka kulutused, mis tagavad lapse füüsilist arengut. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja I on käinud hokitrennis juba aastaid. Seega on spordi tegemine ka tema tavalise elulaadi osa. Eeltoodu tõttu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja I trennikulud ja nendega seonduvad treeninglaagrite ja varustuse ostmise kulud ei ole sellised kulud, mida peaks elatisehagi lahendamisel arvesse võtma.
47. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad ja kostja ei ela koos alates 26.01.2019, mil hagejad lahkusid koos emaga perekonna ühisest elukohast elama teise kohta (tlk-d 33 pöördel, 78 pöördel). Kostja konto väljavõttega on tõendatud, et pärast hagi esitamist on ta ajavahemikul 08.03.2019-19.03.2019 kandnud hageja I hokitreeningutega seonduvaid kulusid 345 euro suuruses summas. Kostja tugines hagivastuses sellele, et tal oli hagejate emaga kokkulepe, et ta kannab varem plaanitud sellekohased kulud (tlk 34). Hagejate ema sellele vastu ei vaielnud. Suuremate kulude kandmist ei ole kostja tõendanud.
48. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist vanemate kokkuleppega PKS § 100 lg 3 tähenduses selle kohta, et varem plaanitud hageja I hokitreeningutega seonduvad kulud kannab kostja. 6 Arvestades hageja I õigustatud huve, on selliste kulude kandmine piisavalt kaalukas asjaolu, mis annab alust kohtuotsuse tühistamiseks hageja I kasuks välja mõistetud elatise maksmise algusaja osas. 2019.a oli elatise miinimumsuurus 270 eurot kuus. Arvestades kokkuleppel kantud kulutuste suurust 345 eurot, tuleb seega hageja I kasuks välja mõistetud elatise maksmise algusajaks määrata 1 kuu ja 8 päeva hilisem aeg, st elatis tuleb hageja I kasuks välja mõista alates 14.04.
50. Otsuse tegemisel tuleb arvestada hagejate ema selgitusega selle kohta, et ta soovib kanda hageja I kõik kulud, sh hokitreeningutega seonduvad kulud kostja poolt makstava elatise arvel. Sellest, et hagejate ema kannab nimetatud kulud elatise arvel ise, ei saa teha järeldust, et hageja I kaotab edaspidi trennis käimise võimaluse, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
51. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning YY hagi rahuldatakse ringkonnakohtu otsusega osaliselt, jäävad maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 10% ulatuses YY ja 90% ulatuses kostja kanda.
52. OO hagi osas jääb maakohtu otsus muutmata, sh menetluskulude jaotuse osas ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud selles osas TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
53. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 7