TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-248 Määruse kuupäev 25.02.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – X.X.

) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse Viru Vanglale. Taotlejale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 10.02.2020 kohtunõue Viru Vanglale (ühel leheküljel), 11.02.2020 e-kirjavahetus kohtu ja Viru Vangla vahel (ühel leheküljel) ning Viru Vangla 21.02.2020 vastus kohtunõudele (kokku kahel leheküljel). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv X.X. esitas 06.02.2020 Tartu Halduskohtule avalduse, milles ta heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla ei ole lahendanud tema probleemi seoses sellega, et tema ravimipinalisse ei olnud 04.02.2020 pandud antiretroviiruse ravimeid, mistõttu ei saa ta alates sellest ajast neid ravimeid. X.X. sõnul on ta proovinud saada seoses selle probleemiga medõe vastuvõtule (mis toimub neljapäeviti), kuid ta ei saanud vastuvõtule hoolimata sellest, et registreeris end sellele valvuri kaudu hommikusel loendusel. Avalduse kohaselt halveneb X.X. tervis nende ravimiteta iga päevaga. X.X. ei saa Viru Vangla personali tegevusest aru ning palub kohtul viivitamatult sekkuda ja kohustada Viru Vanglat pöörama tema probleemidele tähelepanu. Taotleja väitel on olukord väga tõsine ja ohustab reaalselt tema tervist ja elu. 3-20-248
2. Halduskohus palus 10.02.2020 kohtunõudes (tl 5) Viru Vanglal teatada, kas X.X. on esitanud Viru Vanglale samas küsimuses vaide või muid avaldusi, ning esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.
3. Halduskohus jättis 10.02.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotlejale riigilõivu tasumiseks või riigilõivust vabastamise taotluse esitamiseks tähtaja kolm päeva määruse kättetoimetamisest.
4. Viru Vangla teavitas 11.02.2020 kohut, et alates 10.02.2020 on taotleja ravimipinalis kõnealused ravimid olemas (tl 8).
5. Viru Vangla palus 21.02.2020 kohtunõudele esitatud vastuses (tl 11) jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla möönab, et alates 04.02.2020 või 05.02.2020 kuni 09.02.2020 ei saanud taotleja kõnealuseid ravimeid. Kinnipeetavate ravimipinalisse jagab ravimeid tervishoiutöötaja ning valvuritel puudub täpne teave, millised ravimid pinalis on või olema peavad. Valvur saab teavitada meditsiiniosakonda, kui kinnipeetav annab ravimite jagamisel valvurile teada, et ravimitega on probleem. Käesoleval juhul teavitaski valvur meditsiiniosakonda. Kuna taotleja raviskeemi muudeti ning talle manustatavate ravimite seast eemaldati teisi ravimeid, tekkis edastatud infos lünk. Kõnealused ravimid pandi tagasi taotleja ravimipinalisse 10.02.
6. Vangla korraldas taotlejale erakorralise infektsionisti vastuvõtu, kontrollimaks, kas ravimi puudumine mõnel päeval võis tekitada täiendavaid tervisprobleeme. Infektsionist dr Juta Kogani poolt taotleja tervisekaarti tehtud kande järgi puuduvad ravimi saamata jäämisel negatiivsed tagajärjed. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ravi jätkub ning negatiivne tagajärg tema tervisele puudub. Vanglale teadaolevalt ei ole taotleja esitanud ka vaiet, mistõttu ei oleks taotlus

§ 249lg 2 järgi lubatav.

KOHTU SEISUKOHT

1. Taotleja on esitanud kohtule avalduse, milles palub kohtul viivitamatult sekkuda ja kohustada Viru Vanglat pöörama tähelepanu tema probleemidele seoses sellega, et ta ei saanud alates 04.02.2020 talle välja kirjutatud ravimeid, mida ta peab manustama iga päev ja terve elu.
2. Kohus leiab, et tegemist on kohtult kiiret sekkumist eeldanud esialgse õiguskaitse taotlusega, mille võib esitada ka ilma kaebust esitamata kohtueelse menetluse ajal (

§ 249lg 2).

Taotleja avaldusest ei nähtu, et tegu oleks kohustamiskaebusega, millega kaitstavate õiguste tagamiseks paluks ta kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset. Avaldusest saab tervikuna järeldada seda, et taotleja soovib tema tervise kahjustumise vältimiseks kohtu viivitamatut sekkumist ja vangla kohustamist tema probleemi lahendama. 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3 teine lause).

9. Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kõnealused ravimid on pandud 10.02.2020 tagasi taotleja ravimipinalisse. Sellest tulenevalt on taotleja avalduses kirjeldatud probleem käesoleva määruse tegemise ajaks vangla poolt lahendatud. Seetõttu on ära langenud ka taotlejal esinenud esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta

§ 249lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata.

10. Esialgse õiguskaitse taotlust ei oleks võimalik sisuliselt läbi vaadata ka põhjustel, et esialgse õiguskaitsega seotud küsimuses ei olnud enne kohtusse pöördumist algatatud 2 3-20-248 vaidemenetlust (

§ 249

lg 5) ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ei ole tasutud seaduses ette nähtud riigilõivu (15 eurot, riigilõivuseaduse § 60 lg 6).

§ 249

lg-st 5 tulenevalt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Vangla on kohtule kinnitanud, et temale teadaolevalt ei olnud taotleja esitanud samas küsimuses vaiet. Nagu kohus eespool selgitas, pole põhjendatud tõlgendada taotleja avaldust ka kaebusena. Kohus andis 10.02.2020 määrusega taotlejale esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks või riigilõivust vabastamise taotluse esitamiseks tähtaja kolm päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Samas määruses selgitas kohus taotlejale, et kohtu nõudmise täitmata jätmise korral jääb taotlus läbi vaatamata. Taotleja on saanud nimetatud määruse ja selle tõlke vene keelde kätte 12.02.2020. Seega kohustus taotleja tasuma riigilõivu või esitama kohtule riigilõivust vabastamise taotluse hiljemalt 17.02.2020. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole taotleja riigilõivu tasunud ega esitanud kohtule riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. 11. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus vaatamata. 12. Tulenevalt

§ 77lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja tervikuna kinniseks kuulutamine on praegusel juhul taotleja eraelu kaitseks vajalik, sest haldusasja materjalid sisaldavad läbivalt viiteid tema terviseseisundile. Samuti puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. 13.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3