Obsah (5)

§ 16§ 19§ 24§ 33§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19

) § 16 lg-d 1-3) ja põhikirjaga (seltsi põhikirja p-d 8.2 ja 4.11). Lisaks sellele on väljaarvamise põhjused alusetud.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on jagatud 20 jahtkonnaks. Vastavalt kinnitatud päevakorrale tuli Vaivara jahtkonna jahimeeste koosolekul arutamisele hagejate väljaarvamine seltsist. Hagejale I esitatud pretensioonid on seotud vale info edastamise, kollektiivi siseselt tüli tekitamise, umbusaldamise ja seltsi maine kahjustamisega. Hagejale II esitatud pretensioonid on seotud umbusaldamise, jahikollektiivis jahimeeste vahel tüli tekitamise, vale info esitamise ning jahimeeste solvamise ja mõjutamisega. Hageja II viibis koosolekul, kuid pärast hääletamist ja otsuse väljakuulutamist lahkus koosolekult. 2 MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas
3. oktoobri 2019 otsusega hagi ja tuvastas seltsi Vaivara jahtkonna jahimeeste
4. novembril 2018 koosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati hagejate jahtkonnast välja heita, kehtetuse. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis välja kostjalt kummagi hageja kasuks menetluskulud 740 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt peavad seltsi liikmeks olevad isikud kuuluma vähemalt ühte seltsi jahtkonda (seltsi põhikirja p 4.2). Samas on hagejate õiguslik staatus seltsis ebakindel. Maakohus suhtus kriitiliselt kostja väitesse, et seltsi juhatus on Vaivara jahtkonna jahimeeste koosoleku otsuse teadmiseks võtnud ning, et hagejad on endiselt seltsi liikmed. Seltsi
5. aasta nimekirjast nähtub, et nr 453 all nimekirja kantud hageja I andmed on teist tooni kirjaga kui ülejäänud jahimeeste nimed ja andmed, samuti on tema sünniaeg ja isikukood vale. Number 562 all nimekirja kantud hageja II andmed on teist tooni kirjaga kui ülejäänud jahimeeste kanded. Maakohus viitas

§ 16lg-le 1 ja § 24 lg-le 1.

Seltsi põhikirja p-s 4.11 on sätestatud alused liikme väljaarvamiseks (maine kahjustamine, süüline tegevus ja kahju tekitamine jm). Jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevus on sätestatud seltsi põhikirja p-s 8.2 ning sellest ei nähtu, et jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses oleks seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamise küsimuse otsustamine. Seega on jahtkonna jahimeeste koosolek ületanud pädevust ning vastuvõetud otsus on seaduse ja põhikirjaga vastuolus. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus osaliselt ja lõpetada menetlus hageja II nõude osas. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on ebaõige kohtu järeldus, et Vaivara jahtkonna jahimeeste koosolekul ei olnud pädevust lahendada seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamise küsimust. Seltsi põhikirja p-s 8.2 toodud loetelu ei ole ammendav. Maakohus ei ole arvestanud jahtkonna õiguslikku seisundit (seltsi põhikirja p 1.6) ning on seetõttu jätnud põhjendamatult kohaldamata

sätted üldkoosoleku kohta (eelkõige

§ 19lg 1 p 8).

Seltsi põhikirjaga ei ole määratletud, millise seltsi organi pädevusse kuulub seltsi liikme jahtkonna kuulumise otsustamine. Seltsi põhikirjaga on määratud kaheastmeline seltsi liikmeks saamise kord (põhikirja p-d 4.3.1 ja 4.3.2 ning 4.5). Seltsi põhikirja p 8.2.3 järgi kinnitab jahtkonna jahimeeste koosolek noorele jahimehele katseaja. Sellest tuleneb, et jahimehe jahtkonda kuuluvuse küsimuse peab otsustama just seltsi jahtkonna jahimeeste koosolek. Kostja võib taotleda uue otsuse tegemist, kuigi maakohus ei ole võtnud seisukoha hagejate väljaarvamise aluste õiguspärasuse osas. Hagejad taotlesid otsuse kehtetuks tunnistamisest põhjusel, et otsus on vastuolus seaduse ja seltsi põhikirjaga, mitte aga seetõttu, et neile etteheidetud kohustuste rikkumised on alusetud. Lisaks sellele ei saa hageja II nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja II osales koosolekul ega esitanud vastuväidet (

§ 24lg 3 teine lause).

1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja hagi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Hagejad on esitanud hagi kostja vastu Vaivara jahtkonna jahimeeste
4. novembri 2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus on hagi rahuldanud, leides, et jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses ei ole seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamise küsimuse otsustamine.
5. Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas hageja II saab nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Asja materjalide kohaselt on selts on jagatud jahtkondadeks (põhikirja p 1.6), mis on mittetulundusühingu seaduse mõttes käsitletav osakonnana (

§ 33lg 1 esimene lause).

Osakonna organid ja nende pädevus nähakse ette mittetulundusühingu põhikirjas. Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele

§-des 18–22, 24–26, 28–30 ja 32 sätestatut (

§ 33lg 2).

Kuna praegusel juhul on jahtkonnal oma üldkoosolek (jahtkonna jahimeeste koosolek; põhikirja p 8.1) ja juhatus (põhikirja p 8.3), kohalduvad nendele

§ 33

lg-s 2 viidatud sätted, mh

§ 22(üldkoosoleku otsus) ja § 24 (üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine).

9.

§ 24

lg 3 teine lause sätestab, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele seltsi liikmetele teada, et isik ei nõustu otsusega ja kavatseb otsuse hiljem vaidlustada. Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, mistõttu ei ole oluline, et maakohtu menetluses ei ole kostja hageja II poolt koosolekul vastuväite esitamata jätmisele tuginenud. 10.

§ 24lg-st 3 tulenevalt peab kindlaks tegema, kas hageja II osales otsuse tegemisel.

Jahtkonna jahimeeste koosoleku osalejate nimekirjast (I kd, tl 65; tõlge I kd, tl 96) nähtuvalt osales hageja II koosolekul. Koosoleku protokolli p-st 4.2 (I kd, tl 68; tõlge I kd, tl 99) nähtub, et hageja II lahkus koosolekult pärast seda, kui otsustati tema seltsist väljaarvamine. 11. Koosolekul osalemine ei tähenda aga seda, et hageja II sai osaleda ka otsuse tegemisel. Praegusel juhul puudutas otsus hageja II väljaarvamist jahtkonnast. Mittetulundusühingu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist (

§ 22lg 4 teine lause).

Ka seltsi põhikirja p 6.17.4 kohaselt ei saa seltsi liige võtta osa hääletamisest tema seltsist väljaarvamisel. Kuigi see punkt puudutab seltsi liikme hääletamist üldkoosolekul ja tema seltsist väljaarvamise otsustamist, saab seda analoogia korras kohaldada ka siis, kui jahtkonna jahimeeste koosolekul otsustatakse seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamine. Arvestades

§ 22

lg 4 teises lauses ja seltsi põhikirja p-s 6.17.4 sätestatut, saab asuda seisukohale, et hageja II ei osalenud otsuse tegemisel. Seega ei ole tema otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise eelduseks see, et ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 12. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses on seltsi liikmete (hagejate) jahtkonnast väljaarvamise otsustamine. Eelnevalt on ringkonnakohus leidnud, et kuna praegusel juhul on jahtkonnal oma üldkoosolek (jahtkonna jahimeeste koosolek; põhikirja p 8.1) ja juhatus (põhikirja p 8.3), kohaldatakse nendele

§-des 18–22, 24–26, 28–30 ja 32 sätestatut (lähemalt vt otsuse p 8). 13. Seega kohaldub jahtkonna jahimeeste koosolekule

§-s 19 üldkoosoleku pädevuse kohta sätestatu. Üldkoosoleku pädevusse kuulub ka muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse 4 või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse (

§ 19lg 1 p 8).

Seltsi põhikirja p-s 4.11 on sätestatud need juhud, kui seltsi liige arvatakse juhatuse otsusega seltsist välja ilma tema kirjaliku avalduseta. See punkt käsitleb aga isiku seltsist, mitte jahtkonnast, väljaarvamist. Põhikirjaga ei ole seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamist teise organi pädevusse antud. Eelneva tõttu on jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamine ning maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagi põhjusel, et jahtkonna jahimeeste koosolekul sellist pädevust ei olnud.

1. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi ja tunnistas jahtkonna jahimeeste koosoleku otsuse kehtetuks põhjusel, et jahtkonna jahimeeste koosolekul ei olnud sellise küsimuse otsustamiseks pädevust, ei analüüsinud maakohus hagejate jahtkonnast väljaarvamise põhjust. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks käsitleda seda küsimust esmakordselt apellatsioonimenetluses. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda sellest, et jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses on seltsi liikmete (hagejate) jahtkonnast väljaarvamise otsustamine, ning analüüsida, kas hagejate jahtkonnast väljaarvamine oli sisuliselt põhjendatud.
2. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nii maa- kui ka ringkonnakohtus on tsiviilasja hind arvutatud ebaõigesti. Tegemist on kahe erineva hagiga kostja vastu jahtkonna jahimeeste koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega on kummalgi hagejal kostja vastu iseseisev nõue. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui lõikes 1¹ ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 4 p 8 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Seetõttu on hageja I hagi hinnaks 3500 eurot ja hageja II hagi hinnaks 3500 eurot. Kumbki hageja pidi tasuma riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 300 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad maakohtus tasunud kokku 300 eurot, seega ettenähtust 300 eurot vähem. Kostja pidi tasuma riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest 600 eurot. Kostja on tasunud 300 eurot ehk ettenähtust 300 eurot vähem. Maakohtul tuleb eeltooduga lõpplahendi tegemisel arvestada ja vajadusel ettenähtust vähem tasutud riigilõivud menetlusosalistelt riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 5