Obsah (8)

§ 65§ 655§ 111§ 637§ 638§ 116§ 188§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. november 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9116 Hagi

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX suulise töövõtulepingu, mille kohaselt asus hageja restaureerima kostja kinnistul asuvat elamut. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale üldehitustööde eest 155 251 eurot ja eritööde (sh elektripaigaldis, nõrkvoolupaigaldis, veevarustus ja kanalisatsioon, hoonesisesed kütteja ventilatsioonitorustikud) tegemise eest 30 036 eurot, s.o kokku 185 287 eurot, millele võib lisanduda täiendavate tööde hind. Samuti leppisid pooled kokku, et hageja tasub töö eest kostja esitatud arvete alusel osadena. Hageja maksis 12 tööetapi eest, kuid jättis tasumata

1. etapi arve 10 548 eurot 88 senti. Hageja vähendas kostja soovil nõuet 342 euro 20 sendi võrra, kuid viimane ei tasunud sellele vaatamata arvet. Kostja võttis
2. novembril 2014 hagejalt objekti võtmed ära ja sulges objekti, taganedes sellega töövõtulepingust või öeldes selle üles, mistõttu ta peab hüvitama hagejale üleantu väärtuse. Hageja andis
3. aprillil 2015 kostjale täiendava tähtaja töö vastuvõtmiseks ja tasumata arve maksmiseks. Kostja keeldus sellest. Töövõtulepingu pooleks (tellijaks) oli kostja. Kostja soovis, et hageja esitaks arved kostja äriühingule Trendnails OÜ-le, kes ka arved tasus. Isegi kui eeldada, et töövõtulepingu pooleks on ka äriühing, on kostja ja äriühing solidaarvõlgnikud ning hageja võib hagi esitada üksnes kostja vastu. Kuigi kostja ütles hagejale lepingu üles või taganes sellest, peab ta hagejale töö ja materjalide hinna hüvitama.
4. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei sõlminud töövõtulepingut kostjaga, vaid Trendnails OÜ-ga. Hageja esitas arved äriühingule, kes need hagejale ka tasus. Kostja on arvetel märgitud üksnes kontaktisikuna. Poolte enne kohtumenetlust peetud suhtlus kinnitab hageja algset arusaama, et tellijaks on ja tasu maksmise kohustus on Trendnails OÜ-l, mitte kostjal, ning viimane tegutses tellija esindajana. Äriühing täitis hagejale enda, mitte kostja kohustust. Hageja nõuab kostjalt tasu tööde eest, mis hageja koostatud eelarves ei sisaldunud. Hagejal ei ole õigust nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. Hageja
5. oktoobri
6. a hinnapakkumise järgi oli töö eelarve (sh eriosade maksumus) 154 406 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on töö eest makstud kokku 147 981 eurot 6 senti (ilma käibemaksuta). Koos haginõudega taotleb hageja 2165 eurot 63 senti (ilma käibemaksuta) rohkem, kui ta eelarves ette nägi. Lisaks on hageja jätnud tegemata tööd, mille hind on kokku 23 651 eurot (ilma käibemaksuta), samuti jättis ta osa töid pooleli. Hageja väidetud lisa- ja muudatustöödes, millega ta põhjendab eelarve ületamist, ei ole pooled kokku leppinud ja hageja ei ole kostjat nendest teavitanud. Kostjale on tekkinud kahju, kuna hageja töö on puudustega, mille kõrvaldamise maksumus on 27 606 eurot. Alternatiivse vastuväitena palub kostja hagi rahuldamise korral oma kahju hüvitamise nõude hageja tasunõudega tasaarvestada. KOHTU SEISUKOHT 2/8
7. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostja oli hagejaga sõlmitud töövõtulepingu pooleks, st kas kostjal saab üldse hageja ees olla lepingust tulenevaid kohustusi. Samas ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et töövõtuleping kostjale kuuluval kinnisasjal asuva elamu renoveerimiseks sõlmiti. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingus tellijaks oli kostja isiklikult või Trendnails OÜ, mille esindajaks oli kostja juhatuse liikmena. Kohus leiab, et iseenesest peab asjaolu, et kostja oli lepingupooleks, kui hageja nõude aluseks olevat asjaolu, tõendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi hageja. Samas ei vaidle pooled selle üle, et isikuks, kes hagejaga lepingu sõlmimisel suhtles oli kostja (kostja on nimetatud asjaolu kinnitanud ka
8. juuni
9. a kohtuistungil (IV kd, tl 98), st kostja on nimetatud asjaolu omaks võtnud). Küsimus on üksnes selles, kas kostja sõlmis lepingu enda nimel või Trendnails OÜ nimel. Seda, kelle nimel isik konkreetse lepingu sõlmib, tuleb hinnata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 järgi. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. Kostja peab tõendama, et ta ei sõlminud lepingut ise, vaid esindas teist isikut (vt Riigikohtu
10. oktoobri
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 11).
12. Kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et ta hagejat lepingu sõlmimisel teavitas asjaolust, et ta sõlmib lepingu Trendnails OÜ nimel või et hageja oleks pidanud seda aru saama lepingu sõlmimise asjaoludest. Kohtule esitatud tõendid viitavad pigem sellele, et algselt lepingut sõlmides said pooled aru, et kostja sõlmib lepingu enda nimel. Kuivõrd pooled ei ole sõlminud kirjalikku lepingut, ei ole olemas selget kirjalikku dokumenti, milles lepingupooled oleks määratletud. Samas nähtub kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, et lepingu sõlmimise ajale lähedasel ajal (
13. a) käsitlesid pooled tellijana kostjat. Nii on kostja tellijana märgitud nii
14. aprillil
15. a kui ka
16. oktoobri
17. a hoone rekonstrueerimise kalkulatsioonides (I kd, tl 11 ja 13). Poolte
18. aprilli
19. a e-kirjavahetuses (I kd, tl 100) on samuti viidatud tellijana kostjale, kusjuures kirjavahetusest nähtub, et pooled on eristanud füüsilist isikut juriidilisest isikust, nimelt Taavi Koha kirjas nähtub, et töövõtjaks on tema ettevõte, samuti on kostja oma e-kirjas palunud võimalust teha arve enda firma nimele, et säästa käibemaksu, millest võib järeldada, et ka kostja käsitles ennast kui füüsilist isikut tellijana ning oma firmale viitas seoses käibemaksu tasumise kohustusega. Ka
20. septembri
21. a hinnapakkumises on tellijaks märgitud kostja. Trendnails OÜ ilmus tellijana dokumentidesse alles hiljem lepingu täitmise käigus. Esimest korda on Trendnails OÜ nimi välja toodud
22. juuli
23. a arvel, kuid ka seal arve saajana, mitte tellijana. Seejuures on kohtule esitatud esimesel
24. aprilli
25. a arvel (IV kd, tl 111) arve saajaks märgitud kostja. Tellijana on Trendnails OÜ-d kohtule esitatud dokumentides käsitletud alles
26. a-l. Kuivõrd nagu eelnevalt mainitud, peab tehingu tegemine esindatava nimel nähtuma tehingu tegemise ajal, siis viitab asjaolu, et lepingu sõlmimise ajaliselt lähemal olevates dokumentides on tellijana käsitletud kostjat, asjaolule, et kostja oligi tellijaks. Teistsugusele järeldusele ei anna alust jõuda ka asjaolu, et mõne kostja e-kirja signatuuris oli välja toodud, et ta on Trendanils OÜ juhatuse liiga (IV kd, tl 103 ja 104). Tegemist ei ole e-kirjadega, kus oleks lepingu sõlmimises või tingimustes kokku lepitud, kirjade sisust ei nähtu, et kostja oleks need kirjutanud äriühingu nimel ning ülejäänud e-kirjades, sh
27. aprilli e-kirjas, mis sisaldab kõige rohkem poolte seisukohti lepingu kohta, ei ole kostja juhatuse liikmeks olekut märgitud. Samuti ei annaalust teistsuguseks järelduseks tunnistaja E. Maltsi ütlused. 3/8 Esiteks märgib kohus, et kostja elukaaslasena on tunnistaja ilmselt huvitatud vaidluse tulemusest, mis võib mõjutada tema ütluste objektiivsust. Samuti nähtus tunnistaja esialgsetest kohtule antud vastustest, et ta järeldas asjaolu, et lepingupooleks oli Trendnails OÜ, sellest, et hoonesse pidi tulema ilusalong. Alles kostja täpsustavatele küsimustele vastates tunnistaja kinnitas, et pooled arutasid küsimuse lepingut sõlmides läbi, kuid kohus peab arvestades esitatud kirjalikke tõendeid ja kostja küsimuste suunavat iseloomu, tunnistaja algseid ütlusi usaldusväärsemaks. Kohtu hinnangul ei saa ka lepingu sõlmimise asjaoludest järeldada, et lepingupooleks oli Trendnails OÜ. Kohtu hinnangul nähtub esitatud dokumentaalsetest tõenditest (hageja
28. juuli
29. a e-kiri (II kd, tl 27, 35), hageja
30. mai
31. a e-kiri (III kd, tl 185) küll asjaolu, et hagejale oli teada, et hoonesse olid planeeritud teenindusruumid. Samas on aga hoone, kui kinnisasja olulise osa omanikuks hageja. Sellises olukorras, ei saa lepingu sõlmimisel eeldada, et lepingut ei sõlmi hoone omanik enda nimel. Kohus märgib, et järeldust, et töövõtulepingus oli tellijaks kostja, kinnitavad ka kostja enda kohtumenetluses esitatud seisukohad. Nimelt on kostja olnud menetluse kestel vastuolulistel seisukohtadel selle osas, kes oli lepingus tellijaks. Algses vastuses hagile on kostja välja toonud, et tema ja Trendnails OÜ olid mõlemad lepingus tellijaks. Kohtumenetluse käigus muutis kostja hiljem enda seisukohta, tuginedes sellele, et tellijaks oli üksnes Trendnails OÜ. Seega on ka kostja ise algselt olnud seisukohal, et tema oli tellijaks. Asjaolu, et kostja väitel oli koos temaga tellijaks ka Trendnails OÜ, ei ole oluline, kuivõrd

§ 65

lg 4 kohaselt olid isegi selle väite tõelevastavuse korral kostja ja Trendnails OÜ hageja suhtes eelduslikult solidaarvõlgnikud. Kostja on küll oma algses positsioonis tuginenud sellele, et tegemist oli osavõlgnikega, kuid seda ei kinnita ükski tõend. Ainuüksi asjaolust, et osaliselt on tasu hagejale maksnud kostja ja osaliselt Trendnails OÜ ei saa järeldada, et kokku oli lepitud osavõlgnevuses. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et algselt sõlmis kostja lepingu enda nimel. Lepingu täitmise käigus kaasati kostja kohustuste täitmisele Trendnails OÜ (tõenäoliselt maksude optimeerimiseks), kuid pooled ei ole välja toonud ega ükski tõend ei viita sellele, et tegemist oli kohustuse või lepingu ülevõtmisega või muul viisil olukorraga, kus kostjal enam lepingulisi kohustusi ei olnud. Kohus märgib, et asjaolu, et Trendnails OÜ (osaliselt) hagejale töövõtulepingujärgset tasu maksis seda ei näita, kuivõrd kohustuse võib täita tellija asemel kolmas isik, samuti on võimalik kohustusega ühinemine. Igal juhul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks lepingut sõlmides hagejale avaldanud või et lepingu sõlmimise asjaoludest oleks tulenenud, et ta sõlmis lepingu Trendnails OÜ esindajana. Seega leiab kohus, et kostja vastuväide, et tema ei ole lepingupooleks, ei ole põhjendatud. 5. Hageja nõuab kostjalt 3. novembri 2014. kuupäeva kandval arvel toodud tasu maksmist. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja töövõtulepingu alusel hoone renoveerimistöid ei lõpetanud, tuleb hinnata kas ja millisel alusel poolte lepingulised suhted lõppesid ning milline võib sellises olukorras olla hageja nõude õiguslik alus. Hageja ise tugineb oma viimastes menetlusdokumentides tuginenud sellele, et kostja ütles lepingu

§ 655

lg 1 mõttes üles sellega, et kostja võttis töölistelt ära objekti võtmed ja sulges objekti.

§ 655

lg 1 alusel võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Sel juhul on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu maksmist. Samas on

§ 655

lg 2 kohaselt lg 1 kohaldamine välistatud, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohus leiab, et tunnistajate M. Sirmi ja Ü. Palmi ütlustega on tõendatud, et 4/8 kostja nõudis objektil töötanud Ü. Palmilt hoone võtmed. Sellist käitumist saab kohtu hinnangul pidada konkludentseks tahteavalduseks lepingu lõpetamiseks. Samas jääb ebaselgeks, millal täpselt kostja selle tahteavalduse tegi. Kohtuhinnangul ei saanud see olla hageja väidetud

1. novembril 2014, kuivõrd tunnistaja L. Reinsoo ütlustest nähtuvalt poolte objektil toimunud kohtumise järgselt jäi töömees objektile edasi ning lepingu lõpetamisest juttu ei olnud. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kohtumine toimus
2. novembril 2014 (poolte
3. ja XX.XX.XXXX e-kirjad (III kd, tl 192)). Samuti ei nähtu nimetatud kirjavahetusest, et XX.XX.XXXX seisuga oleks kostja lepingu lõpetamiseks tahet avaldanud. Seega pidi see toimuma pärast hageja XX.XX.XXXX e-kirja saatmist. Seda, kas kostja tahteavaldust saab pidada lepingu ülesütlemiseks või lepingust taganemiseks tuleb hinnata vastavalt tahteavalduse tegemise aluseks olnud asjaoludele. Juhul, kui hageja on lepingut oluliselt rikkunud, saab pidada kostjat lepingust taganenuks, vastasel juhul on tegemist lepingu ülesütlemisega

§ 655lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 21.

septembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13). Nii eespool viidatud hageja XX.XX.XXXX kirjast kui ka hageja varasemast
2. novembri
3. a kirjast (III kd, tl 183) võib järeldada, et hageja keeldus oma kohustuste täitmisest, kuni kostja poolt vaidlusaluse arve tasumiseni. Nimetatud asjaolu nähtub ka tunnistaja L. Reinsoo ütlustest. Seda, kas hageja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumist, saab pidada hagejapoolseks oluliseks lepingurikkumiseks, mis võiks olla aluseks lepingust taganemiseks, oleneb sellest, kas hagejal oli õigus enda kohustuste täitmisest keeldumiseks.

§ 111

lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on lepingupoolel, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, õigus keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Nimetatud sätetest tuleneb koostoimes, et hagejal sai olla õigus keelduda ehitustegevuse jätkamisest juhul, kui kostja pidi vaidlusaluse arve tasumise kohustuse hagejale täitma enne kui hageja oma kohustuse ehitustööde jätkata, st sisuliselt pidi olema vaidlusaluses arves toodud nõue ehitamise jätkamisest keeldumise ajaks sissenõutav. Kui hageja tasu saamise nõue ei olnud sissenõutav, oleks kohustuse täitmisest keeldumine lubatav üksnes

§ 111lg-s 4 toodud asjaoludel, millele hageja ei ole tuginenud (vt ka Riigikohtu 19.

detsembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-165-12, p 50). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töövõtulepingu järgseks tasuks oli kokku lepitud
2. oktoobri
3. a hoone rekonstrueerimise kalkulatsioonides märgitud hind 154 406 eurot (185 287 eurot koos käibemaksuga). Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija on

§ 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui 5/8 tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingujärgsed tööd valmis ei olnud, siis hageja tasunõue tervikuna

§ 637lg 3 järgi sissenõutav ei saanud olla.

Hageja on sisuliselt tuginenud sellele, et pooled olid kokku leppinud tehtud tööde eest osade kaupa tasumises. Kostja sellele iseenesest vastu ei ole vaielnud ning seda asjaolu kinnitab ka poolte praktika tööde eest tasumisel. Samas on kostja esitanud vastuväite, et ta oli vaidlusaluse arve esitamise ajaks tasunud hagejale rohkem, kui tehtud tööde eest oli kokku lepitud. Seda, millised tööd ja millises ulatuses olid valmis, peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Üksnes juhul, kui kostja oli tööd vastu võtnud, saab eeldada, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kuivõrd praeguses asjas ei ole kohtule esitatud ühtegi poolte allkirjastatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti ega muid väiteid või tõendeid tööde vastuvõtmise kohta, on seega tehtud tööde mahu tõendamiskoormus hagejal. Kohus leiab, et juhul, kui tellija vaidlustab kogu tehtud tööde mahu, tuleb töövõtjal seda ka tervikuna tõendada ning tema tõendamiskoormis ei piirdu üksnes vaidlusalusel arvel märgitud töödega, kuivõrd isegi juhul, kui pooled on kokku leppinud töö eest tasumise osade kaupa vastavalt tehtud tööde mahule, ei saa juhul, kui tellija on juba eelnevalt liiga palju maksnud, talt nõuda täiendavat tasu enne, kui tehtud tööde maht ületab tasutud summat. Kohus märgib, et üksnes asjaolu, et kostja on varasemad arved tasunud, ei tõenda seda, et arvetel nimetatud tööd olid tehtud ja nende tööde eest tuli ka arvetel märgitud tasu maksta. Praeguses asjas ei ole hageja aga esitanud sisuliselt ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, millised tööd ja millises osas tasukokkuleppe aluseks olevast kalkulatsioonist olid tehtud. Sisuliselt ainsaks dokumendiks, millest nähtub, millised tööd ja millise hinnaga olid kokku tehtud, on kostja esitatud allkirjastamata teostatud tööde aktid (II kd, tl 71-87). Hageja nende aktide õigsust eitab, aga endapoolseid tõendeid ei ole esitanud. Samas ei ole võimalik ka nimetatud aktidest teha järeldusi, millises osas olid tööd tehtud ja millises osas tegemata, kuivõrd aktides toodud tööde kirjeldused ei lange kokku tasuarvestuse aluseks oleva kalkulatsiooniga. Ka tunnistaja L. Reinsoo ütlustest nähtub, et pooltevahelise vaidluse põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei olnud tehtud töid arusaadavalt dokumenteerinud. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras, kus tehtud töid ei olnud ka osaliselt vastu võetud ning samuti ei olnud töövõtja koostatud dokumentatsioonist selgelt aru saada, millises ulatuses tööd on tehtud ja millises ulatuses tegemata, pidada hageja tasunõuet vaidlusaluse arve osas sissenõutavaks muutunuks. Sellest tulenevalt ei olnud ka hagejal õigust

§ 111lg 1 alusel endapoolsest edasisest lepingu täitmisest keelduda.

Seega rikkus hageja edasisest tööde tegemisest keeldudes enda töövõtulepingust tulenevat kohustust töö valmis teha. Arvestades asjaolu, et ka poolte

1. novembri
2. a kohtumine poolte vaidluse lahendamiseks tulemusi ei andnud ning hageja pärast kohtumist jätkuvalt tööde tegemisest keeldus, võis kostja hageja käitumisest kohtu hinnangul aru saada, et hageja ka edaspidi oma kohustusi ei täida, mistõttu võis kostja lepingust

§ 116lg 2 p 4 alusel taganeda.

Seega leiab kohus, et kostja taganes pärast XX.XX.XXXX hageja ekirja saamist töövõtulepingust seeläbi, et nõudis hageja töötajatelt objekti vabastamist ja võttis neilt võtmed. Kuivõrd hageja oli lepingut rikkunud ei ole alust kohaldada

§ 655lg-t 1.

6. Tulenevalt

§ 188

lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 189

lg 1 6/8 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise võimatuse korral saab

§ 189lg 2 järgi nõuda üleantu väärtuse hüvitamist.

Juhul kui üleantu hind on lepingus määratud, tuleb see

§ 189lg 3 alusel lugeda sama paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.

Seega lepingust taganemise tulemusena tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt tagasi lepingu alusel makstud tasu ja hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud tööde väärtuse hüvitamist. Kohtu hinnangul saab hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes olukorras, kus pooltel on lepingust taganemisest tulenevad vastastikkused raha maksmise kohustused, mis tuleb täita samal ajal, esitada rahalise nõude üksnes osas, milles ühe poole nõue teise nõuet ületab, st rahalised kohustused tuleks nö saldeerida (sarnaselt on Riigikohus nt käsitlenud liisingulepingu ülesütlemisel tekkivaid vastastikkuseid rahalisi nõudeid vt nt Riigikohtu 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 35). Seega tuleb hageja nõude lahendamiseks tuvastada, kui suur oli hageja tehtud tööde väärtus ja kui palju oli kostja hagejale tehtud tööde eest tasunud. Tehtud tööde väärtuseks saab

§ 189lg 3 mõttes pidada kokkulepitud tööde hinda 154 406 eurot.

Samas kuivõrd tööd olid lepingust taganemise ajaks valmis vaid osaliselt, tuleks sellest summast maha arvata tegemata tööde hind. Nagu eelnevalt märgitud ei ole aga hageja esitanud tõendeid, mille põhjal saaks tuvastada millised tööd olid täpselt tehtud, millised tegemata ja milline oli nende hind. Seega ei ole võimalik tuvastada hageja tehtud tööde väärtust, mistõttu ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada. Kohus märgib täiendavalt, et pigem nähtub poolte menetluse kestel esitatud seisukohtadest ja esitatud tõenditest, et kostja oli hagejale maksnud töövõtulepingujärgse tasuna suurema summa kui oli hageja tehtud tööde väärtus

§ 189lg 3 mõttes.

Nimelt nähtub eelviidatud allkirjastamata teostatud tööde aktidest, et hageja on nõudnud kostjalt tasu ilma käibemaksuta kokku 144 780,07 euro ulatuses. Hageja on väitnud, et kostja on jätnud tasumata üksnes viimase etapi eest, mille tasumist hageja hagis nõuab. Seega võib järeldada, et kostja on käibemaksuta tasunud 136 189,5 eurot. Kuigi hageja väidab, et tasutud on üksnes 111 886,42 eurot koos käibemaksuga, viitab ka hageja kostjale esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projekt (III kd, tl 181) sellele, et tegelikult tasutud summa oli suurem, kuivõrd hageja on selles nimetanud tehtud tööde maksumuseks 172 284,08 eurot koos käibemaksuga, st 143 570,07 eurot ilma käibemaksuta, mis sisuliselt kattub kostja esitatud allkirjastamata aktides toodud summaga. Samas on kostja välja toonud, et tasukokkuleppe aluseks olevast kalkulatsioonis toodud töödest on täielikult jäänud tegemata real nr 15 märgitud monoliitse varikatuse ja betoonastmetega välitrepi ehitus maksumusega 4742 eurot, real nr 17 märgitud keldrikorruse lagede tööd maksumusega 1575 eurot, real nr 26 märgitud sisetrepid maksumusega 6600 eurot, real nr 28 märgitud võrkaia ehitus maksumusega 1197 eurot, real nr 29 märgitud haljastus summas 9 537 eurot. Nimetatud tööde tegemise kohta hageja tõendeid ei ole esitanud. Pigem nähtub tunnistajate L. Reinsoo, Ü. Palmi ja M. Sirmi ütlustest, et need tööd olid tegemata. Nimetatud tegemata tööde kogusmaksumus on 23 651 eurot (ilma käibemaksuta). Kui liita see summa kostja makstud 136 189,5 eurole, on kostja makstud tasu ja tegemata tööde hinna summa suurem kui poolte kokkulepitud hageja kogu tasu 154 406 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole vajalik täiendavalt käsitleda kostja tasaarvestuse vastuväidet.

1. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad
2. juulil 2015,
3. 7/8 juunil 2016 ja
4. novembril
5. Nende menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 12 090,3 eurot. Menetluskulude nimekirjade ja neile lisatud arvete kohaselt koosnevad kostja menetluskulud esindajakulust ja kohtule esitatud äriregistri väljavõtete kulust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu
6. mai
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Praegune tsiviilasi on olnud küll ajaliselt kestuselt pikk ja tulenevalt asjaolust, et poolte suhted ei olnud selgelt kirjalikult fikseeritud, ka tõenduslikult keeruline, kuid kohtu hinnangul ei ole sellele vaatamata põhjendatud menetluskulu tsiviilasja hinda ületavas osas. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks kulutada kohtus vaidlemisele suurem summa, kui menetlusega saadav võimalik kasu. Samas on kohtu hinnangul tsiviilasja hinna ulatuses esindajakulu põhjendatud. Esindaja tunnitasu on olnud määras 100 ja 115 eurot ilma käibemaksuta, mida ei saa pidada ülemääraselt suureks advokaadi tunnitasuks. Samuti on selles ulatuse põhjendatud menetluses osalemise ajakulu, arvestades asja ajalist kestust, mitmeid toimunud kohtuistungeid ning esitatud menetlusdokumentide arvu ja mahtu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 11 460 eurot 1 sent. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 8/8