1-18-5813 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5813 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 169järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 11.

jaanuari

1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatava kaitsja advokaat Vahur Krinal Aarne Pruus 29.01.2020 avalikul kohtuistungil Tallinnas Olev Valk Isikukood: 35803090343; elukoht XXX; EV kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX, XXX; Pärnu Maakohtu 17.01.
2. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 169järgi ja karistatud kuue kuulise vangistusega tingimisi ühe aastase katseajaga.

Tõkendit ei ole kohaldatud. Süüdistatav Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON

2. Tühistada Pärnu Maakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsus Olev Valgule karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Olev Valgule

§ 169

järgi karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 17.01.2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu, võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 5 ja § 69 ning asendada Olev Valgule mõistetud vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Olev Valku üldkasuliku töö perioodil järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 3.

2. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Olev Valku üldkasuliku töö perioodil

§ 75lg 2 p 6 alusel täitma oma alaealise poja XX ülalpidamiskohustust.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Määrata Rüütli Advokaadibüroole (reg. number 10796135) seoses vandeadvokaat Vahur Krinali poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks ja hüvitatavaks kuluks kokku 186,96 eurot (sh käibemaks). Jätta tekkinud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2019. a otsusega mõisteti Olev Valk süüdi

§ 169

järgi ning karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 17.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati karistuse kandmisele asumisest. KrMS § 175 lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti O. Valgult riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu 450 eurot (120 + 300 + 30) ja sundraha 810 eurot, kokku 1260 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti määratud kaitsja sõidukulud 313,20 eurot riigi kanda.
2. O. Valk anti kohtu alla selles, et tema hoiab alates
3. novembrist
4. a ning jätkuvalt pärast Pärnu Maakohtu
5. jaanuari
6. a süüdimõistvat otsust teadvalt kõrvale oma alaealise poja XX kasuks välja mõistetud elatisraha maksmisest. Pärnu Maakohtu
7. mai
8. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
9. detsembri
10. a otsusega mõisteti O. Valgult välja igakuine elatisraha 500 eurot XX ülalpidamiseks alates
11. aprillist
12. a kuni
13. maini
14. a ning, kuni lapse täisealiseks saamiseni, igakuine elatisraha 347 eurot. O. Valgu poolt toimepandud kuritegu seisneb selles, et tema alates
15. novembrist
16. a kuni
17. juulini
18. a on OÜ Y kaudu saanud isiklikke sissetulekuid 12 355 eurot. OÜ O arvele on O. Valk kandnud sularahas 760 eurot, millest 717,19 eurot kasutas isiklikuks otstarbeks ning 16,02 eurot tasus elatiseks. Ajavahemikul
19. mai kuni
20. oktoober
21. a on O. Valk OÜ O kaudu saanud isiklike sissetulekuid 7525 eurot, nimetatud perioodil on ta tasunud elatist 19 eurot. O. Valk on oma sissetulekuid varjanud, mis on käsitletav elatise maksmisest kõrvalehoidumisena. Samuti O. Valk, 2

§ 169järgi kvalifitseeritavas kuriteos on O.

Valk juba süüdi mõistetud elatisraha maksmisest kõrvale hoidumise eest kuni

1. jaanuarini
2. a. ESITATUD APELLATSIOON
3. Apellatsioonkaebuse esitas süüdistatava kaitsja advokaat Vahur Krinal, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et O. Valk pole toime pannud kuritegu elatusraha maksmisest kõrvalehoidmise teel alates
4. jaanuarist
5. a. Kaitsja leiab, et tegemist ei saa olla uue kuriteoga tingimustes, kus O. Valk on süüdi mõistetud eelneva perioodi eest elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise eest. Kohtu käsitluse järgi saaks elatusraha võlglasi iga aasta kaks korda kriminaalkorras süüdi mõista ja karistada. O. Valk ei ole teadvalt kõrvale hoidnud elatisraha maksmisest ja on teinud mõistlikke jõupingutusi tasuva töö leidmisel. Samas ongi takistuseks täitemenetlused, mis võtavad ära motivatsiooni töölepinguga töötamiseks. Täitemenetluse käigus on arestitud ja suunatud enampakkumisele O. Valgule kuuluv osaühing O. Selle ettevõtte majandustegevus toimubki peamiselt sularaha arvelduste kaudu. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et täitemenetluse kaudu võlgniku vara realiseerimisest saadud vahendeid ei saa käsitleda elatusraha maksmisena. Aastal 2018 on O. Valgu vara realiseerimisest saadud vahendeid üle 2000 euro ning asjaolu, et osa neist on võetud täitekulude katteks, ei saa olla võlgniku poolt kohustuse mittetäitmine. O. Valk on peaaegu 61-aastane isik, kellel pole lihtne leida kaasaegsel tööjõuturul piisavalt tasustavat tööd. Takistuseks on ka elukoht maal, mistõttu on vajalik transpordivahendite olemasolu. See aga tekitab täiendavat lisakulu ja muudab teatud töökohad mitteatraktiivseks. Seoses antud kohtuasja ja logistiliste probleemidega, on lõpetatud leping ka D OÜ ja OÜ O vahel. Maakohus on meelevaldselt tõlgendanud talle esitatud tõendeid. Kohtuotsuse p 10 järgi on kohus jõudnud ekslikule järeldusele, et SS-le kuuluva OÜ Y arvelt on sularaha välja võtnud Olev Valk, kuna tema elab Kohila piirkonnas ja SS Tartus. Järeldus on sügavalt ekslik, sest kuni
6. septembrini 2018 elas SS Rapla vallas W külas. O. Valk on elatusraha maksmise kohustust täitnud temale jõukohasel viisil ega ole sellest pahatahtlikult kõrvale hoidnud. Alternatiivselt taotleb apellant süüdimõistva kohtuotsuse korral asendada süüdistatavale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. KOHTUISTUNG
7. Kohtuistungil jäi süüdistatava kaitsja oma apellatsiooni juurde ning palus see rahuldada. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör ja kannatanu seaduslik esindaja vaidlesid apellatsioonile vastu ning palusid jätta maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kannatanu esindaja selgitas, et tema huviks on see, et lapsele oleks elatis makstud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3

§-s 169 sätestatud koosseisuga kaitstav õigushüve on lapse õigus saada elatist põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse alusel. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-2-1-119-07, p 13;
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohtu hinnangul ei saa ka lühemat kui ühe aasta pikkust igakuise elatise maksmata jätmist pidada ebaoluliseks hilinemiseks. Vastupidi, tegemist on kõnealuse kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve ja lapse igapäevaseid vajadusi silmas pidades ebamõistlikult pika ajaga. Kuna

§ 169

järgi on karistatav kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidumine, võib kolleegiumi arvates elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisena olla käsitatav juba see, kui isik teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu. Seega tuleb igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on (või võiks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab oma kohustuse teadvalt vähemalt ühe kuu kestel täitmata. Lisaks võib elatise maksmisest kõrvalehoidumisena olla käsitatav elatise maksmise kohustuse süstemaatiline rikkumine ehk teisisõnu olukord, mil kohustatud isik elatist maksab, kuid teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega.

1. Praeguses kohtuasjas uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatav on jaanuarist 2018 kuni oktoobrini 2018 maksnud kohtutäituri vahendusel elatist ühel korral 4,62 eurot ja üheksal korral 3,80 eurot. Täitemenetluse käigus on arestitud O. Valgu pangakontod, raha kontodele laekunud ei ole. Ametlikku töökohta ega sissetulekut, millest oleks võimalik elatist kinni pidada O. Valgul Maksuja Tolliameti ning Töötamise registri andmetel ei ole. OÜ-ga D lõpetas O. Valk töösuhte
2. a, sest kontole jäeti ainult 215 eurot ning ta ei saanud selle rahaga hakkama. Süüdistuse kohaselt heidetakse Olev Valgule ette, et tema alates
3. novembrist
4. a kuni
5. juulini
6. a on OÜ Y kaudu saanud isiklikke sissetulekuid 12 355 eurot, varjates oma sissetulekuid, mis on käsitletav elatise maksmisest kõrvalehoidumisena. Kaitsja vaidlustab maakohtu järeldust, et uuritud tõendite alusel on põhjendatud alus arvata, et sularaha summas ligikaudu 18 785 eurot on OÜ Y kontolt välja võtnud süüdistatav Olev Valk, kelle elukoht asub Rapla maakonnas, mitte tema Tartu Ülikoolis õppiv poeg SS. Kaitsja põhjendab oma argumenti sellega, et kuni
7. septembrini 2018 elas SS Rapla vallas W külas, seega viimane võis sularaha erinevatest pangaautomaatidest võtta just Rapla maakonnas. Y OÜ on registreeritud SS nimele. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning osundab, et maakohus on sularaha väljavõtmisega seonduvat analüüsinud ning kaitseversiooni ümber lükanud. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et asjaolu, et süüdistatav omab juurdepääsu Y OÜ arvelduskontole kinnitab 31.08.
8. a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 21.08.
9. a kella 17:24 ja 17:28 vahelisel ajal liigub Olev Valgu kasutuses olev sõiduk Renault reg. märgiga XXXXXX Circle K Eesti AS Urge teenindusjaama territooriumil ning teenindusjaama territooriumil asuvat sularaha automaati kasutab Olev Valgule sarnanev isik /tl 69, tl 108, tl 113-116/. Y OÜ arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtub, et eelnimetatud ajal võeti kontolt välja 4

§ 169ettenähtud kuriteo koosseisu.

10. Alternatiivse nõudena palus kaitsja süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni, millest ringkonnakohus teeb järelduse, et süüdistatav on nõus ÜKT tegemisega. Ringkonnakohtu istungil avaldas kannatanu seaduslik esindaja, et tema põhihuviks on lapsele elatise maksmine, mis võib aga tingida täiendavaid raskusi, kui süüdistatav viibib reaalses vangistuses. 5

§ 69

sätteid põhjusel, et maakohtu menetluses ei väljendanud süüdistatav nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Riigikohus on oma 13.12.2019 otsuses kriminaalasjas nr 1-18-7276 juhtinud tähelepanu, et

§ 69

lg 1 kolmanda lause järgi saab vangistuse asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdistatava nõusolekul. Seega on nõusoleku kindlakstegemine karistuse asendamise üks vältimatutest eeldustest. Juhul, kui kohus peab võimalikuks üldkasuliku töö kohaldamist, tuleb tal igal juhul süüdistatava seisukoht välja selgitada, sõltumata sellest, kes vangistuse asendamist on taotlenud. Isegi siis, kui üldkasuliku töö kohaldamist taotleb kohtumenetluse pool, peab kohus vajadusel ise veenduma süüdistatava nõusolekus. Kui kohtul tekib kahtlus süüdistatava nõusoleku olemasolus, tuleb tal tuvastada, kas see nõusolek on olemas või seda ei ole. (p 23) Kohtukolleegium leiab, et vangistuse ÜKT-ga asendamise osas süüdistatava menetluspositsiooni väljaselgitamata jätmisega rikkus maakohus kriminaalmenetlusõigust, mis tingis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhjendustega vangistuse mõistmise osas leiab kohtukolleegium, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest mõistetud vangistuse asendamisega ÜKT-ga

§ 74lg 5, § 69 kohaselt.

Kohtukolleegiumi veendumusel teeniks õiguskorra kaitsmise ning kannatanu huve ka süüdistatavale kohtu poolt määratud kohustus ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

1. Süüdistatav Olev Valgule õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 186,96 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine ning ajakuluks on näidatud 1 tund. Muudeks kuludeks on näidatud tasu ja sõidukulud. Ringkonnakohus leiab, kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kohtukolleegium teeb lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, seega jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.
2. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 11.01.
3. a otsuse Olev Valgule mõistetud vangistuse ÜKT-ga asendamata jätmise osas ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 6