1-17-11174/116

(12930000530)Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi Viru Vangla taotlus Aleksandr Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Šimatulski viibimiskoht Viru Vangla) Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.2020, videokohtuistung (isikukood 37012052234, RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Aleksandr Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vanglateenistusel edastada materjalid Aleksandr Šimatulski ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kohtule uuesti 01.07.

1. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Aleksandr Šimatulskilt menetluskuluna riigituludesse 229 eurot ja 92 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber
2. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1 1-17-11174
3. Viru Vangla esitas 03.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
4. Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Šimatulski süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 2 p 1) järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. Aleksandr Šimatulski tunnistati süüdi ka KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel (varasem karistus mõistetud 2015.a KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi) mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.06.
5. Karistusaja lõpp on 05.12.
7. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid nimetab teda kõrgohtlikuks. Oht seisneb rahvatervise kahjustamises läbi suures koguses narkootilise aine käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis tegeleb kriminaalse käitumisega, mis ohustab ühiskonda, ning tulirelva või laskemoona omamises/käitlemises. Oht avaldub kõige tõenäolisemalt, kui isik ei suuda korrigeerida enda elustiili, hoiakuid ning mõtlemist ja käitumist ja soovib saada kiirelt majanduslikku kasu. Oht avaldub väga tõenäoliselt ka, kui isik ei suuda korrigeerida enda majanduslikku mõtteviisi. Ohtlikkus suureneb, kui isik jätkab kriminaalkorras karistatud isikutega ja kuritegeliku ühenduse liikmetega suhtlemist. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 20%. Prokuratuur nõustub kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab ennetähtaegset vabastamist.
8. Süüdimõistetu A. Šimatulski ütles 18.02.2020 kohtuistungil, et soovib vabaneda. Töökoha kohta märkis, et on nõus tööd tegema vastavalt oma erialale või kuskil pakendamises, kuid talle võimaldatakse töötada ainult koristajana. Mis puudutab vabaduses viibimist, siis enda sõnul on tal kõik tingimused täidetud. Hariduselt on ta xxx, võib töötada xxx. Ta on kindel, et saab vabaduses olla ilma narkootiliste ainete tarvitamiseta, lisades, et enne vahistamist ei tarvitanud 3 aastat. A. Šimatulski väitis, et on aru saanud, mida enne vangi minekut valesti tegi ning nüüdseks on tal teised prioriteedid, ta on valmis ausalt ja rahulikult elama ning tööle asuma, soovib, et pere ja teiste isikutega oleksid head suhted. Lisaks on ta enda sõnul võimeline kinni pidama keelust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.
9. Kaitsja arvamusel on süüdimõistetu käitumine muutunud paremaks. Ta on sooritanud taseme eksami ning osaleb programmis "Õige hetk,“ mis lõpeb umbes märtsi alguses. Kaitsja arvab, et süüdimõistetu on teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks. Isikul on neli distsiplinaarkaristust. Kaitsja hinnangul ei välista karistuste olemasolu ennetähtaegset vabastamist, teod ei olnud suunatud isiku või avaliku korra vastu. Vabaduses on isikul kindel elukoht. Kinnipeetaval on ka poolõde, kellega ta suhtleb telefoni teel. Vabanemise korral puudub garanteeritud töökoht, kuid ta on valmis ennast registreerima Töötukassas. Süüdimõistetul on olemas ka vabanemisfond. Kinnipeetavale on mõistetud karistus 1.astme kuriteo eest, kuid kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vabastamist. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaks ennetähtaegset vabastamist ning esitatud materjalidest nähtub, et süüdimõistetul puudub narko- või alkoholisõltuvus. Kaitsja hinnnagul on süüdimõistetu teinud järeldusi oma tegevusest ja asunud paranemisteele ning palub A. Šimatulski tingimisi ennetähtaegselt vabastada allutades ta käitumiskontrollile kaheks aastaks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et A. Šimatulskit ei saa veel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
11. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid 2 1-17-11174 tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
14. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Šimatulskile on koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt on ta määratud tööle vangla majandustöödele koristaja ametikohale, kuid ei ole reaalselt tööd teinud ning keeldub tööst, mille eest on saanud ka distsiplinaarkorras karistada. Perioodil 04.05.2015 - 03.07.2015 ja 08.10.2015 - 08.12.2015 osales ta riigikeele A1-taseme kursusel. Esimesel korral ei osalenud eksamil ning kordas kursust ja sooritas eksami positiivsele tulemusele. Perioodil 05.01.2016 - 20.04.2016 osales riigikeele A2-taseme kursusel ning sooritas eksami positiivsele tulemusele. Perioodil 08.08.2016 - 29.11.2016 osales riigikeele B1-taseme kursusel, kuid ei sooritanud eksamit. Alates 04.12.2019 osales sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“, kuid käesolevaks hetkeks ei ole kinnipeetav veel programmi läbinud. Kinnipeetav on osalenud programmis ning senise tagasiside kohaselt on osades teemades jutukam ja valmis analüüsima, kuid osades teemades, näiteks toime pandud kuriteod, jääb pigem kaitsvale positsioonile ning ei ole valmis neid analüüsima. Perioodil 10.04.19 – 10.07.19 on läbinud vestlused probleemide lahendamise oskuste arendamiseks, oma endise elustiili analüüs ja suunamine õiguskuulekale käitumisele. Sekkumise läbiviija hinnangul teadvustab kinnipeetav oma probleeme ning oskab neile vajadusel lahendusi leida. Kinnipeetava kuritegu on seotud pigem tema kasvatuse ja hoiakutega. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Šimatulskil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.
15. Kohus tutvus A. Šimatulski isikliku toimikuga ja seal sisalduvate distsiplinaarkaristuste materjalidega. 20.05.2019 karistati teda distsiplinaarkorras kahe noomitusega selle eest, et ta viibis 18.04.2019 ja 23.04.2019 talle mitte ette nähtud elukambris. 10.09.2019 karistati teda 7ööpäevase kartseriga VangS § 67 p 1 järgi vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest, st ta ei asunud tööle. 16.10.2019 distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt tuvastati videosalvestise vaatlusel, et 13.09.2019 viibis kinnipeetav võõras kambris, mis oli keelatud, kusjuures teda oli enne seda kahes varasemas distsiplinaarmenetluses võõras kambris viibimise pärast noomitusega karistatud); teda ei karistatud, sest karistuse määramiseks antud 1-kuuline tähtaeg rikkumisest teadasaamiseks oli ületatud. 25.11.2019 karistati A. Šimatulskit distsiplinaarkorras elektriseadme kasutamise piiramisega selle eest, et 3 1-17-11174 ta viibis 26.10.2019 keelatud ajal päevaruumis, kui pidi olema kambris. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest. Eelnevast nähtuvalt on tal tõesti neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud. Isiku elutingimused
16. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Šimatulski plaanib enne tähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema M Š. Antud aadressil elab antud hetkel kinnipeetava ema üksi, kes on valmis andma elamispinda kinnipeetavale. Ka RR-andmetel on kinnipeetav sisse kirjutatud samale aadressile. Enne vangistust elas kahetoalises üürikorteris koos ema ja elukaaslasega aadressil xxx. A. Šimatulski lähivõrgustikku kuuluvad N linnas ema M Š ja poolõde T B . Pereliikmete vahelised suhted on toetavad ja head, suheldakse telefonitsi. Kinnipeetava isa on surnud. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Enne vangistust elasid ema ja elukaaslasega koos üürikorteris, kuid käesolevaks hetkeks on kinnipeetava ja elukaaslase vaheline suhe lõppenud. Kinnipeetav väitis, et suhtleb ainult oma lähedaste ja mõne naisterahvaga. Kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist eitab, kuid kinnipeetav kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Samuti on kinnipeetava käesolev kuritegu seotud narkootikumide käitlemisega, kuid ta mõistab osaliselt toime pandud kuriteo põhjusi ja tunnistab, et pani teo toime rahalise kasu saamise eesmärgil, kuid ei ole valmis analüüsima tekitatud kahju. Vangistuse jooksul ei ole mõjutatavust täheldatud. Kinnipeetava riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad tema toimepandud süüteod.
17. A. Šimatulski iseloomustus näitab, et ta on lõpetanud xxx kooli, edasi asus õppima xxx nim. K (viimasel vestlusel ütles, et tegemist oli xxx), kus omandas xxx kutse. Vanglas on ta omandanud riigikeele A2 taseme ning 08.08.2016 kuni 29.11.2016 osales B1-taseme riigikeele õppes, kuid ei sooritanud eksamit. Motivatsioon olemas, et omandada eriala. Eriala vangistuses õppima ei ole asunud, kuna on süstemaatiliselt keeldunud tööle asumast majandustöödele.
18. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et tingimisi enne tähtaegse vabanemise korral puudub A. Šimatulskil garanteeritud töökoht, kuid tal on võimalus ennast töötukassas arvele võtta. Kinnipeetav ütles vestlusel vanglaametnikuga, et on kunagi ammu töötanud ametlikult, kuid peamiselt on töötanud mitteametlikult ehitustöödel. Ka viimane aasta enne vangistust tegi peamiselt mitteametlikult ehitustöid. Lisaks oli tema sissetulekuks ka kriminaalsel teel saadud tulu. Seega puudusid Šimatulskil vabaduses ametlikud sissetulekud. Tal on olemas kutseharidus elektrigaasikeevitaja erialal, kuid väidetavalt ei ole sellealast tööd leidnud. K-Raha 21.01.2020 andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 11823,32 eurot ning vabanemisfondis on 839,89 eurot. Kinnipeetavat on toetatud rahaliselt isikud vabadusest. Toimetulek oli enda sõnul enne vangistust hea, ka elukaaslane käis tööl, sellest hoolimata tunnistab, et sooritas kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. On ka varem sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Šimatulski on materialistliku mõtteviisiga, hindab kõrgelt majanduslikku heaolu. Suhtub vangistuse ajal töötamisse negatiivselt, ei ole tööle asunud ning leiab, et ta ei pea vanglas majandustöid tegema, kuna tal on kutseharidus ning soovib saada erialast tööd.
19. Süüdimõistetu elutingimustel oleks vabanemise korral seega nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Šimatulski senine käitumine ei tekita siiski tõsiseltvõetavat usku, et ta kavatseb vabaduses ka päriselt tööle minna. Kohtuistungil ütles ta, et pole kunagi ametlikult töötanud, aga avaldas valmidust tööle minna, kui leiab erialast tööd – ehitusele, aga ka nt ekspediitorina. Vanglas töötamisest keeldumist selgitas sellega, et talle ei pakutud erialast 4 1-17-11174 tööd. Sellise argumendiga majandustööde tegemisest keeldumine osundab aga paraku sellele, et ka vabaduses erialast tööd leidmata keeldub Šimatulski tõenäoliselt üldse töötamast. See on suur ohumärk, arvestades süüdimõistetu suuri varalisi kohustusi ja seda, et senised kuriteod on toime pandud suuresti just majanduslikel põhjustel. Vabastamise võimalikud tagajärjed
20. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
21. Karistusregistri andmetel on A. Šimatulskil 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 väärteokaristust. Iseloomustusest tulenevalt viibib A. Šimatulski vangistuses neljandat korda. Käesolevat karistust kannab suures koguses narkootilise aine käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Tegutsenud enamasti grupis ning majandusliku kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine.
22. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et A. Šimatulski kannab karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest grupis. Lisaks on viimane väärteo karistus NPALS alusel määratud
23. aastal, kuid ei ole seotud tarvitamisega. Vanglavestlusel väitis Šimatulski, et on tarvitanud amfetamiini ning viimati tarvitas
24. aastal ning esimest korda proovis
25. aastal (tarvitas harva ja eitab süstimist). Pole karistatud vägivaldsete kuritegude eest ning eitab ka vägivaldset käitumist seoses narkootikumide tarvitamisega. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Eelnevast riskihindamisest tuleneb, et eelmise vangistuse ajal on kandnud karistust sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning karistuse lõpu lähenedes kadus huvi sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Samuti on märgitud, et varasemalt kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks on olnud ka narkootikumide tarbimine. Sellest tulenevalt jääb vangla arvates risk uue kuriteo toimepanemiseks püsima. Šimatulski väitis, et 1-2 aastat enne vangistust tarvitas alkoholi väga vähe või ei tarvitanud üldse. Kuritegude toimepanemisel on olnud kaine. Ka vanglal puuduvad andmed, et tal oleks probleeme alkoholi tarvitamisega. Šimatulski väitis, et tema tervislik seisund on hea ning ei kurda selle üle. Füüsilisi puudeid, kroonilisi haigusi, psühhiaatrilisi ja psühholoogilisi probleeme eitab. Pole saanud ka ravi ning eitab lapspõlve käitumisprobleeme. Kohanemisraskusi ei esine ning isiku üldine hoiak enda suhtes on adekvaatne.
26. Süüdimõistetu suhtlemisoskused on iseloomustuse kohaselt head. Teda pole vägivaldse käitumise eest karistatud ning samuti eitab ta asjaolu, et oleks vägivaldselt käitunud. Käitub enamasti läbimõeldult ning planeerib oma tegevusi. Lahendab probleeme kasutades kuritegelikke meetodeid, ei soovi näha alternatiivseid lahendusi. Korduvad samalaadsed kuriteod ning kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et ei ole õppust võtnud varasemast käitumisest. Enamus kuritegusid on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning käidelnud narkootikume, et saada kiirelt suuremat summat raha. Saab aru ja tunnistab, mis põhjusel pani toime kuriteo, kuid ei ole valmis analüüsima, mis sellega kaasnes. Eesmärkidest rääkides tõi välja perekonnaga heade suhete hoidmise ning töö leidmise. Süüdimõistetu eesmärgid on adekvaatsed ning teostatavad, leiab vangla.
27. Kõigest eelnevast nähtub, et mitmete probleemidega, mis on olnud varasemate kuritegude taga, on süüdimõistetu tegelenud või on need muul viisil maandatud. A. Šimatulskil ei ole sõltuvushäireid diagnoositud ja kuna ta on olnud nüüd ka pikki aastaid erinevatest sõltuvusainetest eemal, on see hea eeldus jätkata edasist elu nii, et narkootilisi aineid ei tarbi ega alkoholi kuritarvita. Juba ainuüksi narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumine vähendab riski, et isik hakkab ka nende käitlemisega tegeleda. Positiivne on ka see, et vabaduses on ootamas teatavad toetavad perekondlikud sidemed, elukoht ja ka xxx eriala. Ka see, et ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ ja probleemide lahendamise vestlustel ning parandanud ka oma riigikeele oskusi vangistuse ajal, on positiivne. 5 1-17-11174
28. Siiski pole kohtu hinnangul toimunud piisavat edasiminekut väga olulises aspektis, mis on just A. Šimatulski puhul keskse tähendusega, rääkides tema kuritegeliku käitumise põhjustest. See aspekt on tema hoiakud. Pole usaldusväärseid andmeid, mille pinnalt julgelt järeldada, et A. Šimatulski hoiakud, millele tuginedes ta pidas omal ajal õigeks kuritegusid toime panna, on sisuliselt muutunud, ja kui ta vabadusse satuks, ei jätkaks ta samaga. Vangla iseloomustuses tuuakse selle teema juures esile, et ta pani toime kuritegusid kuritegelikus ühenduses. Lisaks märgitakse: „Tema varasem karistatus ning ka käesoleva karistuse põhjuste analüüsimine näitab tema suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning osaleb ka sotsiaalprogrammides, kuid ei ole motiveeritud vanglas töötama koristusel, põhjendades, et soovib teha erialast tööd, mis viitab kinnipeetava subkultuurilistele hoiakutele. Väidetavalt on temal omad põhimõtted, millest tema lähtub.“ Võib öelda, et subkultuurilased hoiakud on vangla järeldus, kuid ohumärk on seegi, et kohtus kinnitas kinnipeetav, et tööst keeldumine vanglas on seotud sellega, et talle ei pakutud talle sobivat tööd. Jäi mulje, et mingil põhjusel ei pidanud A. Šimatulski xxx endavääriliseks. Muud põhjust keeldumiseks tuletada ei anna: terviseprobleeme tal materjalidest nähtuvalt pole ja kõigi eelduste kohaselt saab temasugune noor täies elujõus mees xx hakkama küll. Kohus nõustub igati individuaalses täitmiskavas töötamiskohustuse juures märgitud põhjendustega: „Kinnipeetaval säilib tööharjumus ning tasub täitmata võlanõudeid.“ Kohtu hinnangul on see pretensioonikus, millega süüdimõistetu on töötamisest keeldunud, üksjagu arusaamatu, arvestades, et oma sõnul pole süüdimõistetu kunagi ametlikult tööd teinud. Elu vabaduses tähendab seda, et alati ei saa teha unistuste tööd, ja sellega tuleb leppida. Ka praegu pole kohtule esitatud mingeid andmeid, mis veenaks, et A. Šimatulskit on vabaduses ootamas selline „unistuste töö“. Kohtul tekib tõsine kahtlus, et kui süüdimõistetu vabanedes ka ei leia endale „meeldivat“ tööd, mis teda täies mahus rahuldaks, siis hakkab ta endale elatist teenima kuritegevusega, langedes tagasi vanale rajale, mis ta vanglasse viis. Igatahes ei kummuta ükski A. Šimatulski sõna ega tegu sellist prognoosi.
29. Sellega seoses on väga oluliseks indikaatoriks kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on lisaks tööst keeldumisele määratud ka korduva viibimise pärast selleks mitte ettenähtud kohtades, st A. Šimatulski on korduvalt eiranud vanglareegleid, mis näevad ette, kus võib viibida. Isiklikust toimikust nähtub, et ta pole mingeid erilisi selgitusi ega õigustusi kunagi selle kohta esitanud. Kohtuistungil põhjendas ta rikkumisi järgmiselt: „Distsiplinaarkaristuste kohta võin öelda, et kahel korral ma viibisin võõras kambris aga selle eest pole kunagi karistatud. Ma ei mäleta, äkki ma viibisin vales kohas juhuslikult, seal on suur ruum. /…/ Kõige suurem on see, et ma tulin tagastama ajalehe või raamatu, ma ei viibinud seal pika aja jooksul. Valvur pole kordagi mind ajanud kambrist välja ja kunagi pole mind hoiatanud. Selle perioodi jooksul, mil ma olen vanglas viibinud, kunagi ei karistatud selle eest.“ Kokkuvõttes üritas ta kohtule jätta muljet, et teda on üksnes viimaste kuude jooksul sellise käitumise eest karistatud ja ta justkui ei teaks selle rikkumise tõsidust. Võimalik, et sellega soovis ta vihjata sellele, et tegemist on vangla otsitud etteheitega; praktikas on sageli tõstatatud küsimust sellest, et vangla karistab kinnipeetavaid intensiivselt tühiste asjade eest enne nende vabastamisistungit, et nende vabanemist takistada.
30. Käesoleval juhul on vangla ja prokuratuur A. Šimatulski ennetähtaegset vabastamist toetanud ning ühelaadseid etteheited viibimispiirangute rikkumise pärast on tehtud pikema ajavahemiku vältel. Novembris karistati teda sellise oktoobrikuise rikkumise eest, kusjuures enne oli teda karistatud kahe samasuguse teo eest juba mais. Seega ei saa kuidagi öelda, et oktoobris reegleid rikkudes ei olnud teda varem samalaadse rikkumise eest karistatud või et ta ei teadnud teo karistamisväärusest. Asjaolu, et A. Šimatulski peab näiteks raamatu tagastamist vms triviaalset põhjust piisavaks, et vanglas kehtestatud reegleid rikkuda, viitab juba iseenesest sellele, et ta pole ikka veel õppinud aru saama, et riigi kehtestatud reegleid ja 6 1-17-11174 norme tuleb täita ka siis, kui need sulle parasjagu „tüütud“ tunduvad. Kohus ei näe distsiplinaarasjade materjalidest ühtegi kaalukat põhjust, mis pehmendaks A. Šimatulskit reeglite rikkumist.
31. Eelmainitu on oluline ka järgmise iseloomustusest tuleneva tõdemuse kontekstis: „Õige Hetke“ programmi raames jäi kinnipeetav vangla sõnul pigem kaitsvale positsioonile ja ei olnud valmis neid analüüsima. Teisal iseloomustuses toonitatakse samuti – „Saab aru ja tunnistab, mis põhjusel pani toime kuriteo, kuid ei ole valmis analüüsima, mis sellega kaasnes.“ Kõik see viitab sellele, et A. Šimatulski ei ole tänaseni tegelikult aru saanud, mida ta on teinud valesti. Seni, kuni ta seda mõistnud pole, on kohtu hinnangul ka ennatlik teda vabastada, sest järelikult säilib risk, et ta võib vabaduses naasta vana elustiili juurde.
32. Distsiplinaarkaristustega seonduv (nii tööst keeldumine mingite „põhimõtete“ tõttu kui ka lubamatus kohas viibimine) demonstreerib selgelt, et kui A. Šimatulskil on valida riigi(asutuses) kehtestatud reeglite ja enda soovide /kujuteldavate põhimõtete vahel ning need kaks lähevad vastuollu, valib ta kõhklemata viimase. See, et A. Šimatulski ei suuda aktsepteerida reegleid, mis talle ühel või teisel põhjusel ei meeldi (allub reeglitele vaid omadel tingimustel ja ei allu neile, kui see pole talle mugav või meelepärane), viib järeldusele, et tema hoiakud, mille tõttu ta pani toime varem kuritegusid, on säilinud. Praegu pole ta uusi kuritegusid toime pannud lihtsalt sel põhjusel, et vanglas pole selletüübilisi kuritegusid võimalik toime panna, küll aga avaneb see võimalus vabanedes. Nagu A. Šimatulski ka ise ütles, on paljud tema endised kuriteokaaslased vabanenud, mis tähendab, et seal on, kellega koos kuritegusid jätkata.
33. Süüdimõistetu ütles, et vabaduses ta kuritegusid toime pannud isikutega enam ei suhtleks ja rõhutas, et ta prioriteedid on muutunud. Kohtul pole paraku põhjust seda seisukohta uskuda, sest eelviidatud käitumine vanglas viitab sellele, et A. Šimatulski prioriteedid pole muutunud piisavalt, et tagada normikohane käitumine. Kahe kehtiva kohtuotsuse sisu näitab selgelt, et A. Šimatulski paneb kuritegusid toime grupis. Kuritegelikus ühenduses oli ta lihtliikmeks, kes pani kuritegusid toime juhtival positsioonil olevate isikute korralduste alusel ja neid teistele edastades. See tegevus oli pikaajaline ja suunatud tulu saamisele; kuivõrd A. Šimatulskilt mõisteti asenduskonfiskeerimise korras välja ka narkokuritegudega saadud 4000 eurot, siis järelikult saigi ta märkimisväärselt tulu ja kulutas seda. Need asjaolud viitavad sellele, et A. Šimatulskile on omane alluda grupimentaliteedile ja pidada grupis kehtivaid ja kuritegelike liidrite poolt kehtestatavaid reegleid ja korraldusi olulisemaks kui seadus ja riigis kehtivad reeglid. Kuritegelike liidrite paika pandud reeglid olid A. Šimatulskile seadustest olulisemad ja just neile tuginedes teenis tulu ilma legaalset tööd tegemata. Nagu distsiplinaarasjadest nähtub, ei pööra A. Šimatulski endiselt riigi ja selle esindajate sõnastatud reeglitele tähelepanu, kui see talle ei sobi. Endiselt leiab ta, et aus töö pole tegemist väärt, kui see pole selline, nagu ta ideaalis ette kujutab. Ühtegi seaduslikku tööd teda vabaduses ka otseselt ei oota, sest ta pole selle leidmiseks pingutusi teinud.
34. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdimõistetu ei ole saanud aru, kui ekslikud on hoiakud, mille tõttu on ta kuritegusid toime pannud. Ta pole tõsiseltvõetaval moel demonstreerinud, et kavatseb õiguskorrale alluda ja peab normidest lugu. Samuti pole ta teinud aktiivseid samme, et vabaduses endale legaalset sissetulekut garanteerida. Kõik see süvendab võimalust, et vabaduses jätkab ta endiselt kuritegevusega. On ülitõenäoline, et kui ta kohe „endaväärilist“ tööd ei leia, satub ta kokku kuritegelikust karjäärist tuttavate inimestega ja – kuna normide ja riigi reeglite täitmine ei ole tema jaoks väärtus – loodab saada oma sissetuleku (organiseeritud) kuritegevusest. Kohus ei kahtle, et mingil moel võib A. Šimatulski seatud eesmärk leida töö, hoida perega häid suhteid ja elada rahulikult olla siiras, aga ilma hoiakute muutmiseta ja reaalsete pingutusteta jääb see vaid unistuseks. 7 1-17-11174
35. Kohus on seisukohal, et kui A. Šimatulski satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas samasugustes tingimustes, kus oli kuritegude toimepanemise ajal, ja kõigi eelduste kohaselt reageeriks oludele samamoodi - kuritegudega. Pole vähetähtis, et eelmisel korral (Viru maakohtu 29.10.2018 määrus, Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 määrus) jäeti ta ennetähtaegselt vabastamata analoogsetel asjaoludel. Ringkonnakohtu määruses märgiti muuhulgas: „Ka ei nähtu süüdimõistetu käitumisest, et ta on motiveeritud õiguskuulekalt elama. Vastupidist seisukohta ilmestab selgelt süüdimõistetule määratud 3 distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu ei suuda ka range järelevalve tingimustes oma käitumist kehtestatud korraga kooskõlla viia, seega puudub veendumus, et ta suudaks seda vabaduses teha. Süüdimõistetu on küll motiveeritud omandama eriala, kuid vabaduses haridust omamata on töökoha leidmine siiski raskendatud ja eriala omandamine võtab aega. /…/ Ka vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu ei ole võimeline seletama kuriteo põhjuseid ning tagajärgi ühiskonnale, eesmärgid on ebarealistlikud ning korralikult läbi mõtlemata.“ Olukord pole tänaseks sisuliselt muutunud, eelmiste distsiplinaarsüütegude asemel on nüüd juba uued teod. Kohtu hinnangul oleks nii eripreventsiooni kui ka õiguskorra huvide seisukohalt õigustamatu vabastada ennetähtaegselt süüdimõistetu, kes on jätkanud süsteemset distsiplinaarsüütegude toimepanemist ka veel pärast selliseid vabastamata jätmise põhjendusi. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Praegu vabastamine annaks süüdistatavale ka vale sõnumi selle kohta, milline käitumine on tunnustamist väärt.
36. Tuleb märkida, et kuigi nii vangla kui prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi. Seega pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Seda, et vangla ohuhinnang (antud juhul märgitud 20 %) on sisutühi ja ebausaldusväärne, on põhjendatud juba Tartu Ringkonnakohus 28.11.2018 määruses. Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 on nimetatud ammendavalt põhjused, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Nii pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.
37. Kohus ei jäta vangla ja prokuratuuri heatahtlikku ja lootusrikast suhtumist kinnipeetavasse siiski tähelepanuta. VangS § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lõike 1 p 2 või lõike 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus kinnipeetava materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. KrMS § 426 lg 2 näeb ette, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata VangS § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Praegusel juhul leiab kohus, et võttes arvesse vangla ja prokuratuuri optimismi A. Šimatulski suhtes ja p-s 20 nimetatud asjaolusid, võib anda talle kiirendatud võimaluse uueks ennetähtaegse vabastamise aruteluks. Kohtu hinnangul materjalide uueks esitamise ajaks olla 01.07.
38. See tähendab, et lähema paari kuu jooksul on A. Šimatulskil võimalik demonstreerida oma käitumisega, et ta on võimeline järgima õigusnorme ja kuuletuma riigi esindajate korraldustele, samuti on tal aega selgitada välja, kas ja milline töökoht teda võiks vabaduses oodata, ning veenda kohut, et ta kavatseb vabaduses teenida elatist legaalselt ja on valmis selle nimel ka kompromissideks.
39. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Šimatulski kaitsjana määratud korras Sergei Politšev. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse summas 229.92 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lgle 1 tuleb kõnealune menetluskulu A. Šimatulskilt välja mõista. Kohus leiab, et A. 8 1-17-11174 Šimatulskile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
40. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuid määrab, et vanglateenistusel tuleb edastada materjalid A. Šimatulski ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kohtule uuesti 01.07.
41. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 9