TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1397 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2019 Kohtunik Roby Koik Eesti Evangeeliumi Vennasteühing kaebus Põllumajanduse

§ 39lg 1, § 21 lg 4 p-d 6 ja 3).

Kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses esitatud toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale (

§ 39lg 2).

Strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele vastavaid projektitaotlusi hindab töörühm strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb strateegia meetme eelarve piires PRIAle põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta (

§ 39lg 3).

Kohtu hinnangul on kaebaja taotlust menetletud vastavalt

s sätestatud korrale.

1. Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on nõuetekohaselt põhjendamata ja neis esinevad kaalutlusvead.
2. Vaideotsuses on vastustaja üksikasjalikult selgitanud, miks ja kuidas Piiriveere Liider MTÜ juhatus ja hindamiskomisjon on jõudnud järeldusele, et EEVÜ taotlus sai 1,24 hindepunkti ja jäi lävendi 1,8 p alla ja ei vastanud seetõttu hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Paremusjärjestuse ettepanekus (tl 92p) on võetud kokku hindajate ( tl 71–72) järeldused. Taotleja projektikogemusi peeti vähesteks. Taotleja igapäevane tegutsemine hinnati küsitavaks. Piisavaks ja põhjendatuks ei peetud projekti eesmärki ja jätkusuutlikust. Arusaadavaks ei peetud, kellele ja miks hoonet remonditakse. Ilmselgeks peeti Misso vana rahvamaja katuse korda tegemise vajadust, kuid taotlusest jäi ebaselgeks hoone kasutajate hulk ja aktiivsus tulevikus. Samuti projekti seos teiste piirkondlike arengukavadega. MTÜ Piiriveere Liider 25.02.
3. a juhatuse elektroonilise hääletamise protokolli nr 2 (tl 74) kohaselt on hääletamisel osalenud 12 juhatuse liiget, kellest seitse (L. Kütt, U. Peegel, E. Valgemäe, A. Suurmann, H. Mäesaar, M. Alver, M. Karro) hääletas
4. a II taotlusvooru projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse poolt ja viis (V. Kooser, K. Kasearu, E. Liin, M. Koger, R. Kudre) taandus. Vastu hääletajaid ja erapooletuid juhatuse liikmete hulgas ei olnud.
5. Toetuste taotluste rahuldamata jätmise otsuste puhul on Riigikohus leidnud, et haldusakt on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.
6. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). 3
7. Käesolevas asjas sisalduvad sisulised põhjendused vaideotsuses (tl 6–8), lisaks taotluste hindamislehes, paremusjärjestuses, MTÜ juhatuse koosoleku protokollis ja hindamiskomisjoni protokollis (tl 70–72, 73, 74–78, 88–89, 90–100) on toodud asjaolud, mis olid aluseks sisulistele kokkuvõtlikele põhjendustele. Seega on põhjendamiskohustus täidetud ning kaebajale pidid olema vastustaja põhjendused ja kaalutlused enne kohtusse pöördumist teada. Kaebaja sisuline mittenõustumine vastustajaga ei tähenda vastustaja otsustuse õigusvastasust.
8. Riigikohtu praktika kohaselt on ulatuslikku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul oluline küll põhjenduste olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Põhjendustest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.
9. a otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13). Halduskohtule ei ole vastustaja poolt asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest lähtumine kaebaja taotluse üle otsustamisel äratuntav.
10. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et pelgalt Misso keskkooli renoveerimine endise Misso valla poolt ja Hageri Vennastekogudusele LEADER meetmest toetuse eraldamine ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte eiramist. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid ja isikute gruppe tuleb kohelda võrdselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.03.1997, a määrus asjas nr 3-3-1-5-97, p 4). Kooli renoveerimist ei ole kaebuse kohaselt toetanud PRIA ja Hageri Venastekogudusele ei ole toetust määratud Piiriveere Liider MTÜ poolt. Seega ei ole kaebaja ja kaebaja nimetatud isikute puhul tegemist võrreldavate gruppidega ja PRIA haldusaktid ei ole vastuolus üldise võrdsusõiguse maksiimiga. Projektitaotlus oli esitatud Misso vana rahvamaja remondi jätkamiseks. Seega oli see asjaolu kohalikule tegevusgrupile teada. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga (haldusmenetluse seaduse § 54). Seetõttu ei saa kaebaja poolt kirjaliku menetluse raames esitatud tõendid (tl 116–119) tõendada kaebaja õiguste rikkumist vastustaja poolt vaidlustatud otsuse andmise ajal, sest vastustaja ei saanud nende tõenditega arvestada, nagu on märkinud ka kaebaja tõendeid kirjaliku menetluse määramise järgselt esitades.
11. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 4