Obsah (4)

§ 71§ 152§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-170 Määruse kuupäev 31. jaanuar 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi I.A. kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 630

§ 71lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.A. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale
2. juunil 2018 taotluse, milles palus hüvitada mittevaraline kahju seoses väärikuse alandamisega summas 280 eurot ja varaline kahju, s.o saamata jäänud tulu summas 350 eurot. Kaebaja põhjendas, et tal ei võimaldatud vanglas ajavahemikul
3. aprill 2017 kuni
4. juuni 2018 töötada.
5. Tartu Vangla jättis
6. juuli
7. a otsusega nr 1-13/121-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
9. jaanuaril 2020 kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 630 eurot seoses aastatel 2017 ja 2018 töö mittevõimaldamisega. Kaebaja selgitab, et vangla põhjustas talle mittevaralist kahju summas 280 eurot ning varalist kahju seonduvalt saamata jäänud sissetulekuga summas 350 eurot. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles põhjendab, et
10. a novembris avaldati CPT aruanne Eesti külastamise kohta ajavahemikul
11. september kuni
12. oktoober 2017, millest kaebaja sai teada, et töö on tähtis faktor kinnipeetavate naasmiseks seaduskuulekasse ellu. Õiguskantsler ajas kaebaja
13. veebruari
14. a vastuses nr 7-4/170136 segadusse ja kaebaja ei pöördunud seetõttu kohtusse. Kaebaja selgitab, et tal on psüühilised haigused ning ta arvas, et ei saa kohtult nõuda asja sisulist läbivaatamist. Ühtlasi on kaebuses esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning asja Riigikohtule saatmiseks, kui kohus tuvastab, et kaebaja ei saa vanglalt tööd nõuda, mistõttu halduskohus ei saa asja läbi vaadata. 3-20-170
15. Tartu Vangla teatas kohtule
16. jaanuaril 2020, et kaebaja sai Tartu Vangla
17. juuli
18. a otsuse nr 1-13/121-2 kätte
19. juulil 2018 ning esitas seda kinnitava tõendi. KOHTU SEISUKOHT
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kaebaja on vangistusseaduse § 11 lg-st 8 juhindudes enne kohtule kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtueelset menetlust lõpetav lahend on Tartu Vangla
2. juuli
3. a otsus nr 1-13/121-2.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend kätte 30. juulil 2018. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 31. juulil 2018 ja möödus 29. augustil 2018. Kaebaja esitas kaebuse alles 27. jaanuaril 2020, s.t kaebaja ületas kaebetähtaega ligikaudu poolteist aastat. 7.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
7. Kaebaja väitel oli ta õiguskantsleri
8. a vastuse ning oma psüühiliste haiguste tõttu ekslikul arusaamal, et ta ei saa kohtult nõuda hüvitamiskaebuse sisulist läbivaatamist ning sai alles
9. a novembris avaldatud CPT raportist teada, et töö on tähtis faktor kinnipeetavate naasmiseks seaduskuulekasse ellu, millest tulenevalt saab ta oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja välja toodud asjaolud kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja tervislik seisund ei ole käsitatav kaebuse esitamist takistava asjaoluna ja tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena, arvestades, et kaebaja on varasemalt korduvalt terviseprobleemidest sõltumata suutnud kohtu poole tähtaegselt pöörduda, sh ka ajavahemikul 2017-
10. Kuivõrd kaebaja psüühilised haigused ei ole varasemalt kaebuste esitamist takistanud, ei õigusta need ka käesoleval juhul tähtaja ületamist. Kaebaja väited, et õiguskantsleri selgitused tekitasid temas segadust, mõjutasid kaebajat õigeaegselt kohtusse mitte pöörduma ning ta sai alles
11. a teada oma kohtusse pöördumise õigusest, ei ole usutavad. Kuivõrd kaebaja esitas pärast õiguskantsleri
12. a vastust
13. juunil 2018 kahju hüvitamise taotluse vanglale, ei saanud ta olla pärast õiguskantsleri selgitusi segaduses ja sai juba
14. a aru oma õiguste võimalikust rikkumisest. Ka Tartu Vangla
15. juuli
16. a otsuses 2 3-20-170 nr 1-13/121-2 on märgitud, et kaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja on kaebetähtaega ületanud olulisel määral. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kohus jätab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 9.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on palunud kaebuses edastada asi vajadusel Riigikohtule ehk algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kuivõrd kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ja ei analüüsi sisuliselt, kas kaebajal on subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd, siis puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Ka

kaebetähtaja ennistamise alused ei piira kaebeõigust ülemääraselt. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3