Obsah (7)

§ 632§ 187§ 162§ 175§ 174§ 177§ 179

Tsiviilasi nr 2-17-14300 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14300 T

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hilde Vonder esitas 26.09.2017 Tartu Maakohtule hagi Olari Taali vastu müügilepingu alusel üle antud 17 100 euro väljaandmiseks ja kulutuste 136,4 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt Hilde Vonder (edaspidi: hageja või ostja) ja Olari Taal (edaspidi: kostja või müüja) sõlmisid XX.XX.XXXX sõiduki Audi Q5 registreerimisnumbriga XXX, VIN-kood XXX müügilepingu. Hageja tasus sõiduki eest kostjale kokkulepitud müügihinna 17 100 eurot ning ümberregistreerimistasu 48 eurot. 28.04.2017 sai hageja teada sõiduki kasutamisel tegeliku tarbitava kütusekulu, mis erines kordades müügikuulutuses lubatust ning kostja poolt väidetust. Müügikuulutuse järgi on auto kütusekulu linnas 10,4 l/100 km kohta, maanteel 7,3 l/100 km kohta ja keskmine kütusekulu 8,5 l/100 km kohta. Hagiavalduse kohaselt reaalseks kütusekuluks linnasõidul väitis kostja olevat 9,2 l/100 km kohta. 29.04.2017 saatis hageja kostjale e-kirja sõiduki varjatud puuduse ilmnemise kohta sooviga müügilepingust taganeda, kui kostja ei kõrvalda nimetatud puudust. Kostja ei vastanud hageja e-kirjale ning 04.05.2017 saatis hageja kostjale uue kirja. Peale seda suhtlesid hageja ja kostja telefoni teel ning leppisid kokku aja auto diagnostikaks Audi esinduses. Aasta Auto AS-is leiti, et sõidukil on „ploki error“, mis likvideeriti. Samuti leiti, et sõiduki aku ei vasta nõuetele, mis võib kütusekulu mõjutada. Kostja keeldus auto aku vahetusega seonduvate kulude tasumisest summas 175,96 eurot ja palus kütusekulu puudutavates küsimustes hagejal endaga enam mitte ühendust võtta. Hageja teavitas kostjat veel korduvalt sõiduki tegelikust kütusekulust ning andis kostjale võimaluse puudus kõrvaldada. Kuna Aasta Auto AS-is teostatud ülevaatuse käigus ei leitud riket, mis võiks suurt kütusekulu põhjustada, pöördus hageja ka Forss OÜ poole, kes leidis sõidukil mitmeid väiksemaid puudusi, kuid ka nemad ei tuvastanud ühtegi riket, mis võiks sõidukil tavapärasest oluliselt suuremat kütusekulu teket mõjutada. XX.XX.XXXX saatis hageja kostjale lepingulise esindaja kaudu müügilepingust taganemise avalduse, ettepanekuga müügihinna tagastamiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks hiljemalt 06.09.
2. Taganemise põhjuseks oli lepingu oluline rikkumine, mis seisnes sõiduki müügikuulutuses märgitud kütusekulu (7,3-10,4 l/100 km kohta) ning sõiduki tegelikult tarbitava kütusekulu (20-30 l/100 km kohta) erinevuses. Kostja vastas 11.09.2017, et ei tunnista sõidukil esinevat tavalisest suuremat kütusekulu, vaid kostja arvates põhjustas suurenenud kütusekulu hageja sõiduviis. Hageja väidab, et sõiduki kompuutri kuvatavad andmed ei vasta tegelikkusele ja sõiduk tarbib olulisemalt rohkem kütust, kui kostja müügikuulutuses märkis. Kompuutri näidatava ja tegeliku kütusevahe erinevus võib näiteks olla seotud auto varasema mootoririkkega, kuid seda ei ole kinnitatud. Hageja tegi 11.09.2017 spetsiaalse kontroll-tankimise pärast täidetud kütusepaagiga 101 km läbimist ning kütusekuluks tuli 19,35 l/100 km kohta. Sõiduki kompuuter näitas keskmiseks kütusekuluks 14,3 l/100 km kohta. Lisaks tegi hageja erinevaid teste kütusekulu 2 mõõtmiseks, pildistades üles sõiduki armatuurlaua pärast auto tankimist ning sai keskmiseks kütusekuluks 15,1 l/100 km kohta. Kulutustena nõuab hageja hagiavalduses auto ümberregistreerimisega (48 eurot) ning remondiga (88,4 eurot) kaasnenud kulutuste hüvitamist. 15.01.2018 esitas hageja täiendava nõude (kd I tl 108-111), paludes kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt 17 236,4 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, sõiduki suuremast kütusekulust tekkinud kahju summas 918 eurot ning raha kasutamisest tekkinud kasutuseelise summas 1938 eurot. Kostja seisukoht
3. Vastuses hagile kostja esitatud nõuet ei tunnista, vaid vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjustel. Hageja esitatud taganemisavaldus ei ole kehtiv, kuna ei ole täidetud taganemise materiaalseid ega formaalseid eeldusi. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja avaldas müügikuulutuses tootjatehase poolt ametlikult avaldatud tehnilised näitajad ning muid kokkuleppeid neil auto tegeliku tarbitava kütusekulu kohta ei olnud. Kütusekulu on ajas muutuv ega sõltu objektiivsest asjaolust, mis võib tuleneda sõidukist endast. Seda kinnitab asjaolu, et hageja väited sõiduki väidetava kütusekulu kohta erinevad olulisel määral. Hageja väite, et auto kütusekulu on 20-30 l/100km kohta, lükkavad ümber Aasta Auto AS-i läbiviidud testid, millest üks viidi läbi koos ostjaga. Ühe tulemuseks saadi kütusekulu alla 10 l/100km kohta. Teine test viidi läbi koormustestina ning tulemuseks saadi kütusekulu 11,9 l/100km kohta. Kostja on seisukohal, et sõiduki kütusekulu on põhjuslikus seoses hageja enda käitumisega. Aasta Auto AS-i esindaja selgitas hagejale korduvalt, missugused tegurid mõjutavad auto keskmist kütusekulu. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et väidetav mittevastavus oli olemas asja üleandmisel, ning kostja arvates ei ole taganemisavaldust esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja oleks pidanud tegema taganemisavalduse koheselt, st hiljemalt maikuu jooksul. Juhul kui kohus hageja nõude rahuldab, soovib kostja hageja nõuet tasaarvestada kasutuseelise hüvitamise nõudega 14.11.2018 seisuga summas 9000 eurot või võtta arvesse amortisatsioonikulu (kostja 9.01.2018 seisukoht, kd I tl 98-101; kohtukõne kirjalikud teesid, kd II tl 72-76). KOHTU SEISUKOHT
4. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõistes. Lepingu esemeks oli kasutatud sõiduauto Audi Q5 registreerimisnumbriga XXX (edaspidi: auto). Pooled vaidlevad hagi esemena selle üle, kas lepingu alusel üleantud auto vastas lepingutingimustele ning kas hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Asja vastavust lepingutingimustele müügilepingu puhul reguleerib VÕS §
5. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lisaks peab müügilepingu ese erikokkuleppe puudumisel olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS 3 § 77 lg 1). VÕS § 76 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kui ostja on müügilepingu eseme vastu võtnud, oli täitmine nõuetekohane. Kui ostja soovib tugineda ostetud asjal puuduste esinemisele, peab ta puuduste esinemist tõendama. Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, kuna auto tegelik kütusekulu oli oluliselt suurem müügikuulutuses lubatust ja kostja poolt väidetust. Taganemisavalduse (kd I tl 27-28) kohaselt oli auto tegelik kütusekulu 20-30 l/100 km kohta. 16.01.2018 toimunud eelistungil jäi hageja selle juurde, et auto tarbib kütust 20 l/100 km kohta (kd I tl 113). Lisaks väidab hageja, et sõiduki kompuutri kuvatavad andmed ei vasta tegelikkusele. Hagiavaldusele on lisatud müügikuulutus, mille kohaselt auto kütusekulu linnas on 10,4 l/100 km kohta, maanteel 7,3 l/100 km kohta ja keskmine kütusekulu 8,5 l/100 km kohta (kd I tl 1315). Müügikuulutusest ning kostja vastusest nähtub, et tegemist on tootjatehase poolt ametlikult avaldatud tehniliste näitajatega, mitte tegeliku kütusekuluga. Hageja väide, et kostja nimetas enne lepingu sõlmimist auto tegeliku kütusekuluna linnas 9,2 l/100 km kohta, ei ole tõendatud. Seega pooltel puudus auto tegeliku kütusekulu osas erikokkulepe. Kuna auto oli vaatamata väidetavale kütusekulule kasutatav tavapäraseks otstarbeks, st igapäevaste sõitude tegemiseks, tuleb lepingutingimustele vastavuse tuvastamiseks hinnata, kas auto oli kütusekulu osas vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja taotlusel määras kohus 10.04.2018 määrusega asjas ekspertiisi auto tegelikult tarbitava kütusekulu väljaselgitamiseks. Kohus määras eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu, kelle määramist eksperdiks hageja ise taotles. Kallima eksperdi hinnapakkumisega hageja ei nõustunud. Eksperdi arvamuse nr XXX (kd I tl 156-166) kohaselt ekspert läbis kütusekulu hindamiseks autoga vahemikul 13.04-20.04.2018 ca 1200 km nii linna- kui maanteel, sealhulgas linnas 506,1 km ja maanteel 688 km. Sõidukile oli paigaldatud jälgimisseade, mis sõiduki liikumised salvestas. Eksperdi arvamuse kohaselt oli auto kütusekulu linnas 10,49-11,02 l/100km kohta (keskmiselt 10,77 l/100 km kohta), maanteel 8,98-10,33 l/100 km kohta (keskmiselt 9,78 l/ 100 km kohta) ja keskmiselt nii linnas kui maanteel 10,2 l/100 km kohta. Eksperdi hinnangul oli kompuutri poolt kuvatav kütusekulu tegelikult tarbitavast kütusehulgast 8,57% võrra madalam. Hageja taotles asjas kordusekspertiisi määramist, eelkõige seetõttu, et hageja hinnangul ei olnud ekspert linnasõite vajalikus mahus teinud. Hageja jaoks ei olnud veenev eksperdi poolt linna- ja maanteesõitude eristamine. 29.10.2018 toimunud kohtuistungil (kd II tl 56-59) kuulas kohus eksperdi ära, pooled said eksperdile esitada täiendavaid küsimusi. Hageja jäi seisukohale, et linnasõitude osas tuleb läbi viia uus ekspertiis. Kohus käsitles hageja vastuväiteid 04.12.2018 määruses, millega jättis taotluse kordusekspertiisi määramiseks rahuldamata. Eksperdi selgitustest nähtuvalt on ta sõitude lugemisel linnasõitudeks lähtunud mitte asulapiiridest, vaid tegelikust liiklusolukorrast ning keskmisest kiirusest. Kohtu hinnangul on ekspert oma metoodikat põhjendanud ning puudub alus pidada eksperdiarvamust kütusekulu osas linnas ebausaldusväärseks. Kohus märgib, et ekspertiisi tulemus on kooskõlas varasemalt Aasta Auto AS-i läbiviidud testidega, mille kohaselt auto kütusekulu oli alla 10 l/100 km kohta või 11,9 l/100 km kohta (kd I tl 62-64). Samuti on ekspertiisi tulemus kooskõlas kostja poolt 16.01.2018 toimunud eelistungil öelduga, mille kohaselt tema kasutuses oli auto kütusekulu umbes 10 l/100 km kohta (kd I tl 113 pöördel). Eeltoodut arvestades kohus leiab, et eksperdi arvamuse ning Aasta Auto AS-i läbiviidud testide tulemustega on tõendatud, et auto kütusekulu jäi vahemikku 8,98-11,9 l/100 km kohta. Ekspert on oma arvamuses märkinud, et kuna tootjate poolt esitatud andmed on mõõdetud laboratoorsetes tingimustes, siis praktikas on sõidukite kütusekulu suurem tootja poolt esitatud andmetest. Kütusekulu võivad mõjutada erinevad tegurid, mida ekspert on oma arvamuses kirjeldanud. Eksperdi arvamuse kohaselt erinevate tegurite koosmõjul võib sõiduki 4 kütusekulu olla hinnanguliselt kuni kaks korda suurem valmistajatehase poolt märgitud andmetest. Arvestades et asjas tõendamist leidnud auto tegelik kütusekulu ei erine oluliselt müügikuulutuses toodud tehnilistest näitajatest ning kostja poolt väidetavalt avaldatud kütusekulust, kohus leiab, et auto vastas kütusekulu osas lepingutingimustele. Asja materjalidest nähtuvalt keskmine kütusekulu vähem kui 12 l/100 km kohta on selline, millega ka hageja oleks rahul (hageja 15.05.2017 e-kiri, kd I tl 16). Asjaolu, et auto kompuutril kuvatav kütusenäit on 8,57% võrra madalam tegelikult tarbitavast kütusehulgast, ei kujuta endast olulist lepingurikkumist, mis annaks õiguse lepingust taganeda. Nimetatud asjaolu ei olnud ka hageja poolt lepingust taganemise põhjuseks. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 5868 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (lisandub käibemaks) ning ajakulu kokku 40 h ja 45 minutit. 26.11.2018 seisukohas hageja palub vähendada kostja menetluskulusid ning leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks tuleb pidada kokku maksimaalselt 28 h ja 42 minutit, 3456 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud menetluskulude suurus on ülepaisutatud.

§ 175

lg 1 I lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, vaidlus keskendus sellele, kas hageja väidetud auto tegelik kütusekulu on tõendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, peab kohus kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 21 tundi ja 35 minutit (hagiavaldusele vastamisega seotud toimingud kokku 4 tundi, hageja 17.11.2017 menetlusdokumendiga tutvumise ja seisukoha koostamisega seotud toimingud 2 tundi, 9.01.2018 täiendava seisukoha koostamine 2 h, ettevalmistus 16.01.2018 kohtuistungiks (sh nõupidamine kliendiga jm) 1 tund, esindus 16.01.2018 kohtuistungil arvestades istungi kestust 1 tund ja 20 minutit, eksperdile küsimuste koostamine 30 minutit, eksperdi pakkumusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 11 minutit, eksperdi määramise küsimuses kohtule seisukoha esitamine 40 minutit, ekspertiisimäärusega tutvumine 10 minutit, tutvumine ekspertiisiaktiga 14 minutit, hageja menetlusdokumendiga tutvumine, kostja seisukoha koostamine tulenevalt ekspertiisiaktist ja hageja taotlusest uue ekspertiisi läbiviimiseks 3 tundi, hageja korduva taotlusega ekspertiisi läbiviimiseks tutvumine, seisukoha koostamine 1 tund, määruskaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine kokku 1,5 tundi, ettevalmistus ja osalemine 29.10.2018 kohtuistungil (istungi kestus ca 2 tundi) 3 tundi, protokolliga tutvumine, kohtukõne kirjalike teeside koostamine 1 tund). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on praktikas tavapärane. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad kostja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3093,97 eurot (21 tundi ja 35 minutit x 120 eurot + 20% KM). Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.12.2018 määrusega kohus määras riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu tasu suuruseks osalemise eest 29.10.2018 kohtuistungil Tartu Maakohtus 210 eurot. Määruse kohaselt kuulus eksperditasu väljamaksmisele 125 euro ulatuses hageja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust ning 85 euro ulatuses riigi arvel.

§ 179

lg 1 näeb ette, et 5 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt menetluskulude jaotusele, mõistab kohus eksperdikulu 85 eurot hagejalt riigituludesse välja. Vastavalt

§ 179

lg-le 5 peab raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 6