← Eesti

2-17-8492/10

Obsah (5)§ 429§ 173§ 168§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-17-8492 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 12. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et hageja loobumine hagist 444,52 euro väljamõistmiseks tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas selles osas lõpetada.

  1. Kohus leiab, et hagiavaldus ülejäänud osas summas 4555,48 eurot on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kohtutäiturilt talle täitemenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kohtutäituri vastutust ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest reguleerib kohtutäituri seaduse (KTS) §
  3. KTS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 3 järgi võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks tuleks hagejal tõendada: 1) isikule suunatud kohtutäituri ametikohustuse rikkumine (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); 2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) kohtutäituri süü; 5) muu subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus.
  4. Täitemenetluses on esmase õiguskaitsevahendina käsitletav kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, et saavutada kaebaja õigusi rikkuva toimingu või akti tühistamine. 3

(5)Täitemenetluses kaebuste esitamise kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s
  1. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja täitemenetluse nr XXX sissenõudjana ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega, leides, et viimane eksis võlgniku suhtes täitemenetluste läbiviimisel TMS-s sätestatud tulemi jaotamise korra vastu, kui kandis nõude arestimise akti alusel saadud raha täies ulatuses üle AGROTRADE OÜ-le, eelistades alusetult teist sissenõudjat hagejale, kuigi mõlemad arestimisaktid toimetati PRIA-le kätte samaaegselt sama kirjaga, mistõttu tekkisid pandiõigused ühel ajal (tl 17-24). Kohtutäitur koostas
  2. märtsil 2015 hageja
  3. veebruari 2015 elektronkirjale vastuskirja (tl 25-29), milles viitas täitemenetluse osalise kaebeõigusele, -korrale ja -tähtaegadele. Hagejale oli kostja vastuskirjast teada kohtutäituri seisukoht, mis ei ühtinud hageja omaga. Kuigi sissenõudja ja kostja täitemenetluse läbiviijana olid eriarvamusel, ei esitanud hageja õigeaegselt TMS § 217 lg 1 kohast kaebust kohtutäiturile (tl 30-78). Riigikohus on selgitanud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest
  4. jaanuaril 2002 võib kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa tuua RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud tagajärje, st võimaluse, et tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse (vt RKTKo 3-2-1153-02, p 13).
  5. Riigikohus on oma praktikas jõudnud järeldusele, et esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise etteheidetavuse välistab kas see, et esmane õiguskaitsevahend ei oleks kahju ära hoidnud, või see, et kannatanu ei saanud aru, et ta pidi esmast õiguskaitsevahendit kasutama (vt RKHKo 3-3-1-1402, p 19). Kohus on seisukohal, et TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse esitamisega oleks saanud väidetava kahju tekkimist vältida. Kaebemenetluse tulemusena oleks kohus saanud anda hagita menetluses hinnangu kohtutäituri tegevusele rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamisel. Seega oleks täitemenetluses selgunud vaidlusaluses küsimuses õigusselgus. Kohus on juba varasemates kohtumenetlustes tuvastanud, et kohtutäitur on järginud TMS §-s 8 sätestatud kohustust selgitada menetlusosalisele tema õigusi täitemenetluses, kui teavitas hagejat TMS §-s 217 sätestatud edasikaebe korrast (tsiviilasi nr XXX kohtu seisukoht p 8 ning tsiviilasi nr XXX kohtu põhjendused p 17).
  6. TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Viidatud sätte eesmärk on teiste täitemenetluse osaliste huvides õigusrahu tagamine ning õigusliku ebakindluse vältimine. Kohus nõustub kohtutäituriga, et käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõue põhineb asjaoludel, mis jäid täitemenetluses hageja poolt õigeaegselt vaidlustamata. Kui hageja väitel tema õigusi täitemenetluses rikuti, tulnuks tal esitada seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kuna hageja seda ei teinud, on ta vastavalt TMS § 217 lg-le 6 minetanud õiguse tugineda kahjunõuet esitades hagiavalduses toodud asjaoludele. Hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole samastatav ega asenda kohtutäituri tegevusele (otsuse peale) esitatava kaebuse menetlust. Vastasel juhul oleks TMS § 217 lg 6 selles sätestatu osas sisutühi.
  7. Kuivõrd riigivastutuse regulatsioon teeb vahet esmasel (kaebus kohtutäituri tegevuse peale) ja sekundaarsel (kahju hüvitamine) nõudel ning sekundaarse nõude saab maksma panna üksnes siis, kui esmast nõuet mingil põhjusel ei ole võimalik esitada või see ei tooks endaga kaasa õigusvastase olukorra kaotamist, ei ole hagejal praegusel juhul RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus TMS § 217 lg-tega 1 ja 6 ning KTS § 9 lg-ga 1 tulenevalt õigust nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist ilma, et ta oleks kaevanud kohtutäituri tegevuse peale seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul. 4
(5)8. Eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus rahuldamata nii hageja põhinõude kui ka viivisenõude ning kohtul puudub vajadus analüüsida kohtutäituri vastutuse osas teisi kahjunõude koosseisulisi elemente. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 2 ja § 162 lg 1 alusel ning hagist osalist loobumist ja ülejäänud osas hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 10.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 18. detsembri 2017 kohtuistungil teatas kostja, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.