) § 218 lg 1 kohaselt Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 1 ja 3 kohaselt Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Riigikohtu lahendi 3-2-1-156-11 punktides 19 ja 21 on märgitud: Müüja vastutuse hindamisel ostuhinna alandamise eeldusena ei ole
esimese lause järgi tähtsust, kas rikkumine on vabandatav
Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt ka nt Riigikohtu
lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (
lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (
lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (
lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (
lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (
lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (
21. Ostuhinna alandamine on kujundusõigus, mille ostja teostab avalduse tegemisega müüjale (
Avalduseks ei ole ette nähtud vorminõuet, avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis, kui see jõuab kostjani (vt ka nt Riigikohtu
lg 1 toodud valemist alandas hageja 02.02.2018 menetlusdokumendis sõiduki hinda 2116.98 euro võrra, sest sõiduki väärtus puudustega on (3100x5100:5300) 2 983.02 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue selles ulatuses kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale ostuhinna – 5 100 eurot – tasunud.
lg 3 kohaselt hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist. Hageja nõue 2 116.98 euro välja mõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele
Kostja poolt võõrandatud sõidukil olid Automaakler Eesti OÜ 11.02.2017 ülevaatusaktis tuvastatud puudused olemas müügilepingu sõlmimise ajal; sõidukil tuvastatud puudused ei tulenenud ostjast; ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama ning müüja teadis või pidi teadma puudusest, kuid ei avaldanud seda ostjale. Automaakler Eesti OÜ poolt on 11.02.2017 tuvastatud, et vaidlusaluse sõiduki kere on tugevasti järeltöödeldud; leidub pahteldatud detaile; veakoodid annavad mõista, et sõiduk on puudulikult taastatud. Kostja on seisukohal, et Automaakler Eesti OÜ aktis viidatud avarii sai toimuda üksnes pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, kuid kostja ei ole tõendanud tema poolt väidetud avariid vaidlusaluse sõidukiga ajavahemikus 23.01 – 11.02.2017. Automaakler Eesti OÜ 11.02.2017 ülevaatusaktis on märgitud, et vaidlusalune sõiduk ei ole osalenud [Eestis] liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Sõiduk vaadati spetsialisti poolt üle vähem kui 3 nädalat pärast müügitehingut, mistõttu kohus loeb tuvastatud puudused sõidukil olevaks juba müügitehingu tegemise ajal. Mõningad puudused sõidukil võisid tõepoolest olla nähtavad: mullitav kapott, erineva värviga uksed jms. Kuid sõiduki VIN koodi järgi nähtav tegelik läbisõit ning avariijärgne puudulik taastamine on tekitanud olukorra, kus hageja poolt ostetud sõiduk ei vasta tavalise kasutuse ja kulumise järgsele seisundile ka tehniliselt. Viidatud ülevaatusaktis on märgitud, et [sõiduk] sõites kisub rooli paremale, esisild pole õigesti all ning tühikäigul on tugev vibratsioon keres. Kostja on müügitehingu tegemise ajal avaldanud, et sõidukil on vahetatud roolilatt. Kõik asjaolud kogumis viitavad sellele, et kostja võis ja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt puudulikult taastatud sõiduki. Kohus ei võta arvesse ja ei esitanud ka eksperdile küsimust seoses sõidukil tuvastatud puudustega 31.08.2017 ja 28.09.2017 (Info-Auto AS ülevaatuse akt tl 85 ja Amserv Auto AS remondikalkulatsioon tl 88–89), sest nende ülevaatuste puhul on tegemist ebamõistlikult pika ajavahemikuga sõiduki müügist kuni puuduse tuvastamiseni.
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus on seisukohal, et hageja poolt aprillis 2017 saadetud avaldus on tehtud puudustest teavitamise mõistliku aja piires, eriti arvestades tuginemist veebruaris tehtud ülevaatusaktile, kuid hilisemad avaldused mitte. Tegemist on kasutatud sõidukiga, mistõttu ostja ei saa eeldada puudusteta sõiduki omandamist. Seda, et sõiduk oleks olnud liikluseks kõlbmatu, ei ole tuvastatud üheski kohtule esitatud tõendis. Hageja esitas 13.11.2017 menetlusdokumendis taotluse pealkirjaga „Avaldus haginõude täpsustamiseks ja taotlus liiklustehnilise ekspertiisi määramiseks“. Taotluse sisu kohaselt soovis hageja siiski vastuseid küsimustele sõiduki turuhinna kohta puudustega ja 5 puudusteta sõiduki korral (tl 99-100). Kohus küsis kostja seisukohta esitatud taotluse osas. 22.11.2017 menetlusdokumendis taotles kostja lepinguline esindaja, et kohus keelduks liiklustehnilise ekspertiisi määramisest, kuna nimetatud ekspertiis ei lahenda eksperdile esitatud küsimusi sõiduki turuväärtuse kohta. Kohus määras 4.01.2018 määrusega sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi, kohustades eksperti informeerima kostjat sõiduki ülevaatamise ajast. 9.01.2018 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole andnud kostjale tähtaega eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste kohta arvamuse andmiseks. Vastuväide on tehtud nähtavaks hagejale. Kohus palus kostjal esitada omapoolne ettepanek eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste osas. Käesoleva ajani ei ole kumbagi esitatud. TsMS § 298 lg 3 kohaselt peavad menetlusosalised esitama kohtule mõistliku aja jooksul ekspertiisi puudutavad taotlused ja ekspertiisi puudutavad lisaküsimused. Kohus võib neile selleks määrata tähtaja. Kohus on seisukohal, et vastuväidet kohtu tegevusele ei ole võimalik rahuldada. Alternatiivset eksperti esitatud ei ole, samuti ei ole esitatud eksperdile küsimusi. Vajaduse korral saab eksperdile esitada täiendavaid küsimusi pärast eksperdiarvamuse laekumist kohtule (TsMS § 303 lg 3). Eksperdi küsitlemist kohtuistungil ei ole kostja taotlenud. Pärast kohtu poolt antud tähtaega, mis oli 16.02.2018, esitas kostja 05.03.2018 taotluse nõuda välja Maanteeameti liiklusregistrist vaidlusaluse sõiduki toimik. Kohus on taotluse hagejale nähtavaks teinud. Kohus on seisukohal, et taotlus on esitatud hilinenult, mistõttu see tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada kohtule enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei saanud taotlust esitada tähtaegselt. Kohtumenetlus on kostja jaoks kestnud üle poole aasta ja pooled on saanud korduvalt võimaluse esitada tõendid ning taotlused. Kohus on andnud veelkord tähtaja pärast eksperdiarvamuse laekumist taotluste esitamiseks ning seda ei ole järgitud. Taotluse rahuldamine lükkaks edasi asjas lahendi tegemise avaldatud tähtaja, venitades kohtumenetlust (TsMS § 331 lg 1). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud hageja 5100 euro suuruse nõude 2 116.98 euro, so 41 % ulatuses. Hageja menetluskulud on 02.02.2018 menetlusdokumendi kohaselt eksperditasu 320 eurot, riigilõiv 425 eurot, hagi tagamise riigilõiv 50 eurot, hagi tagamise tagatis 255 eurot, Info-Auto ülevaatusakt 73.50 eurot, Automaakler ülevaatusakt 59 eurot, Amserv XXX kalkulatsioon 70 eurot, esindus kohtus 400 eurot, kokku 1652.50 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Hageja nõude puudulikkuse tõttu on tulnud asja arutamist edasi lükata ning hageja on oma nõuet korduvalt täiendanud. Kostja on esitanud korduvalt menetluskulude nõudeid. 16.10.2017 menetlusdokumendis on kostja menetluskulu/õigusabikulu suuruseks märgitud 800 eurot. 22.11.2017 menetlusdokumendis on hageja menetluskulu suuruseks märgitud 1000 eurot. Õigusabi on osutatud vastavalt 8 ja siis 10 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund. Kostja 16.02.2018 menetlusdokumendis on kostja õigusabi kulu summaks märgitud 1 300 eurot 13 tunni eest. 6 Hageja ei ole esitanud seisukohta kostja menetluskulude osas. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta poolte õigusabi kulud poolte endi kanda. Hageja menetluskuludest eksperditasu, riigilõiv ja hagi tagamise riigilõiv, kokku 795 eurot, jääb 59 % ulatuses hageja kanda ja 41 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (795x0,41) 325.95 eurot. Hageja kulutused dokumentaalsete tõendite saamiseks (auto ülevaatused) jäävad hageja kanda Info-Auto ülevaatusakti 73.50 eurot ja Amserv XXX kalkulatsiooni 70 eurot ulatuses, sest kohus ei ole nimetatud tõendeid lahendi tegemisel arvesse võtnud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kulu Automaakler Eesti OÜ ülevaatusakti eest tasutud 59 euro ulatuses, sest selle akti alusel esitas hageja vaidlusaluse sõiduki puudustest tuleneva nõude kostja vastu ning kohtu korraldusel tugines aktis märgitud puudustele ka ekspert. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks (325.95+59) 384.95 euro ulatuses. Hagi tagamise tagatis 255 eurot ei ole vastaspoolelt väljamõistetav menetluskulu. TsMS § 391 lg 2 kohaselt tagastatakse sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul hagi rahuldamata jätva kohtulahendi jõustumisest. Seega on hagejal õigus saada tagatis tagasi kas käesoleva lahendi jõustumisel, või juhul, kui lahend tühistatakse kõrgema astma kohtu otsusega ja hagi jäetakse rahuldamata, siis TsMS §-s 391 lg-s sätestatud tingimusel. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.