Obsah (13)

§ 415§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 175§ 455§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. november 2018. a, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. 2 Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 07.08.

1. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel 11.10.2018.a. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamise päevast. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Vastuse esitamise tähtpäev oli 26.11.
2. Käesoleva otsuse tegemiseni ei ole kostja hagiavaldusele vastanud.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS XX.XX.XXXX kliendilepingu nr XXX ja seadmete kasutuslepingu nr XXX, XX.XX.XXXX järelmaksu müügilepingu nr XXX ning XX.XX.XXXX seadmete kasutuslepingu nr XXX. Telia Eesti AS loovutas 16.03.

1. a nõuded kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata arvetest tulenevalt põhivõlgnevus 242,86 eurot, millele lisanduvad lepingujärgne intressinõue 26,25 eurot ja viivisenõue seadusjärgses määras 22,50 eurot. Lisaks taotleb hageja Joanne Kathleen Croall’ilt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 24.07.2018 kuni põhinõude summas 242,86 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõla, intressi ja viivise osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressi määr 21,90% aastas. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.06.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.07.
2. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 22,50 eurot.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue alates 24.07.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni on põhjendatud. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 24.07.2018 – 29.11.2018) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 6,87 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 29,37 eurot (22,50 + 6,87). Menetluskulude jaotus 3

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 400 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 325 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. OÜ Julianuse Õigusbüroo poolt osaühingule Aktiva Finants esitatud arvest nr XXX nähtub, et esindustasu võlglase Joanne Kathleen Croall kohtumenetluses on 325,00 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja esindajakulu põhjendatud 125 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 200 eurot (75+125). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist

§ 177lg 2 alusel.

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Kostja elukoht on hagiavalduse ja rahvastikuregistri kohaselt XXX. Kostjale ei olnud võimalik vaatamata korduvatele katsetele hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile kätte toimetada ning kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Joanne Kathleen Croallile kätte toimetada avalikult vastavalt

§ 317

lg 3 ja 4 sätestatule.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4