Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (edaspidi: hageja) hagi Aare Lehtsaare (edaspidi: kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1242,17 eurot, intressi 1051,12 eurot ja viivise alates 16.10.2018 kuni põhinõude summas 1242,17 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Nõude aluseks on kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX, mille alusel kostjale väljastati laenu summas 1384,82 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja elukoha aadressil XXX antud 18.02.2019 üle K.T.R, kes rahvastikuregistri andmetel seal elab.
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus
Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 250 eurot ning lepingulise esindaja tasu 970 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning ajakulu kokku 8 tundi ja 5 minutit (nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 2 tundi ja 20 minutit, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 1 tund, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 4 tundi ja 45 minutit). Riigilõivu osas on hageja menetluskulud põhjendatud, kuna hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Hageja lepingulise esindaja kulu osas leiab kohus, et selle väljamõistmine taotletud ulatuses ei ole asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud (
Kooskõlas
§-ga 4842 kuuluvad menetluskulud maksekäsu 2 kiirmenetluses hüvitamisele summas 20 eurot. Arvestades et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagihinda ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu, on lepingulise esindaja kulu seoses hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega põhjendatud seega kokku 180 euro ulatuses. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 450 eurot (250 eurot + 20 eurot + 180 eurot). Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.