← Eesti

3-19-676/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-676 Haldusasi Kaarma Põllumajandus OÜ kaebus Saare

§ 162

lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel esitamata taotlused. 11.1 Kaebaja esitas 11.04.2019 kaebusega kohustamisnõude kohustada Saaremaa Vallavalitsust määrama Saare maakonnas saaremaa vallas Asuküla külas asuvale Kaarma POÜ-le kuuluva ehitiste kompleksi juurde teenindusmaa ühtse tervikuna võttes aluseks Jüri Koppeli Maamõõdutööd poolt joonestatud plaani, hiljemalt 30 päeva jooksul arvates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest, tagamaks Kaarma POÜ-le võimaluse määratud maa ostueesõigusega erastamiseks. 11.2 Tallinna Halduskohus võttis 23.04.2019 määrusega menetlusse kaebaja kohustamisnõude Saaremaa Vallavalitsuse kohustamiseks lahendada Kaarma Põllumajandus OÜ ostueesõigusega erastamise taotlus uuesti ja oma pädevuse piires. Kohus selgitas määruse punktis 6, et kohalik omavalitsus ei ole lõppotsuse tegija ning kohus ei saa vastustajat ka sellise otsuse tegemiseks kohustada. 11.3 26.08.2019 menetlusdokumendis on kaebaja oma kohustamisnõude sõnastust osaliselt muutnud ning taotlenud Saaremaa Vallavalitsuse kohustamist ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks vastavalt Jüri Koppeli Maamõõdutööd poolt joonestatud plaanile 30 päeva jooksul alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. 11.4 Kohus leiab, et kuna kohalik omavalitsus ei ole määranud kaebaja poolt taotletavate ehitiste juurde teenindamiseks vajalikku maad ning seda ei ole tehtud ka käesolevas asjas vaidlustatud korraldusega, siis sekkuks kohus kaebaja nõude rahuldamisel kohaliku omavalitsuse pädevusse. 4

(8)Ainult kohaliku omavalitsuse pädevuses on ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine. Tallinna Halduskohtu 27.01.2020 istungil selgitas vastustaja esindaja, et kaebaja taotlus Maleva töökoja kompleksi kuuluvate ehitiste juurde teenindamiseks vajaliku maa määramiseks on pooleli ning vastustaja ei saa esitada kohtule ühtegi sellekohast lõplikku plaani. Töös on erinevad versioonid. Sellest järeldub kohtule, et kohalik omavalitsus ei ole ka kaardistanud kaebajale kuuluvate ehitiste paiknemisi. Seega ei saa kohus praeguses asjas veel ka kohustada vastustajat lahendama kaebaja taotlust kaebaja poolt soovitaval viisil ja seda eriti olukorras, kus erastatava maa suurus ja piirid sõltuvad kaevatava haldusakti õiguspärasusest.

§ 41

lg 3 kohaselt saab kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada haldusorganit mh haldusakti andmist uuesti otsustama. Selline nõue on lubatav ning kohus on sellise nõude ka menetlusse võtnud. Kuna kaebaja poolt esitatud sõnastuses ei pea kohus kohustamisnõude menetlemist lubatavaks, siis ei saa kohus ka kohustada vastustajat tegema kaebaja poolt soovitud otsust 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest käesolevas asjas. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja 26.08.2019 menetlusdokumendis esitatud taotluse kaebuse muutmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

  1. Saaremaa Vallavalitsuse 12.03.2019 korraldusega nr 2-3/295 määrati Saaremaa vallas, Asukülas asuvatele kaebajale kuuluvate lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitiste ja nendel olevate jäätmete kõrvaldamiseks tähtaeg
  2. oktoober
  3. Korralduses märgiti, et tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maatüki oluliseks osaks. Muu hulgas hõlmas tähtaeg laoplatsi ehitisregistri koodiga 220301805 ja kruusaplatsi ehitisregistri koodiga
  5. Kaebaja soovib ostueesõigusega erastada maad Saaremaa vallas, Asukülas asuvate Maleva töökoja kompleksi kuuluvate ehitiste juurde. Kaebaja selgitas 27.01.2020 toimunud kohtuistungil, et tema soovi maa ostueesõigusega erastamiseks väljendab haldusasja toimiku leheküljel 16 olev plaan, millel on punase joonega tähistatud kaebaja poolt erastada soovitud maa-ala piir. Nimetatu maa-ala piirides olevast kollasega ja viirutatult tähistatud nurga ala erastamise soovist on kaebaja valmis loobuma. Viidatud plaanil on numbritega 1 ja 2 tähistatud kruusaplats ja laoplats. See tähendab, et nimetatud ehitised jäävad kogu ulatuses kaebaja poolt erastada soovitava maa-ala piiridesse. Vastustaja väljendas kohtuistungil, et kaebaja avaldus Maleva töökoja hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamiseks on hetke seisuga lahendamata ning erastamisega saab edasi minna peale seda, kui lahendatud on vaidlus Saaremaa Vallavalitsuse 12.03.2019 korralduse õiguspärasuse küsimuses. Peale vaidluse lahendamist saab erastamisega jätkata, kuivõrd vastustajal ei ole etteheiteid korralduses määratlemata ehitiste seisukorra osas.
  6. Kaebaja ja vastustaja vahel on vaidlus selles, kas 12.03.2019 korralduse andmise hetkel vastasid Maleva töökoja kompleksi kuuluvad laoplats (ehitisregistri kood 220301805) ja kruusaplats (ehitisregistri kood 220301415) MaaRS § 6 lg 3 tunnustele või oli tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitistega, mille juurde 14.07.
  7. a jõustunud MaaRS § 6 lg 31 redaktsiooni kohaselt ei ole maa ostueesõigusega erastamine õiguslikult lubatav. Kaebaja leiab, et laoplats ja kruusaplats on tuvastatavad ning kaebaja on neid kasutanud ning kasutab. Vastustaja leiab, et ehitised ei ole looduses tuvastatavad ning kaebaja neid sihipäraselt ei kasuta.
  8. Ehkki kohus saab käesolevas asjas hinnata ainult vaidlustatud korralduse õiguspärasust ega saa lahendada lõplikult küsimust sellest, kas või millistes piirides on kaebajal õigus maad Maleva töökoja kompleksi juurde ostueesõigusega erastada, mõjutab käesolevas asjas tehtav lahend siiski oluliselt seda, millistes piirides kaebaja saab maad kokku erastada. Tulenevalt sellest, et laoplats ja kruusaplats ei ole sellised ehitised, mis on välisseintega piiritletavad, on oluline kontrollida, kas vastustaja on korralduse andmisele eelnevas menetluses selgitanud välja vaidlusaluste platside täpsed asukohad ja suurused. Olukorras, kus ehitiste asukohad ning suurused ei ole nõuetekohaselt välja selgitatud, ei saa kohalik omavalitsus ka tuvastada, et ehitised ei vasta MaaRS § 6 lg 3 tunnustele ning et tegemist on lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitistega, mille juurde 14.07.
  9. a jõustunud MaaRS § 6 lg 31järgi maad erastada ei saa. Kuna kaebaja on järjepidevalt 5

(8)taotlenud Maleva töökoja ehitistele ühtse teenindusmaa määramist, mõjutab ehitiste asukoha ja suuruse välja selgitamata jätmine ilmselgelt ka tulevikus vastu võetava otsuse sisu.
  1. Käesolevale vaidlusele eelnenud vaidluses haldusasjas nr 3-16-1486 on Tallinna Halduskohus oma 13.01.2017 lahendis juhtinud vastustaja tähelepanu erinevatele puudustele kaebaja poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel. Muu hulgas oli kohtu etteheiteks, et ehitiste teenindusmaa oli määratud nii, et see, millised ehitised kompleksi kuuluvad, kui suured need on ning kus need täpselt asuvad ning kas tegemist on ehitistega MaaRS § 6 lõigete 3 ja 31 tähenduses, on nõuetekohaselt välja selgitamata jäänud (p 8). Tallinna Halduskohus on otsuse punktis 13 muu hulgas sedastanud, et ehitisregistri andmed ehitise olemasolu kohta ei ole õiguslikult siduva tähendusega ning mõistliku kahtluse olemasolul või vaidluse tekkimise korral tuleb ehitise olemasolu kontrollida ning selle kohta vajalikud tõendid koguda. Kohus leiab, et vastustaja ei ole 12.03.2019 korralduse andmisele eelnevas menetluses järginud Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-16-1486 antud juhiseid. Vastustaja on küll asunud tuvastama ehitisregistrisse kantud laoplatsi ja kruusaplatsi vastavust MaaRS § 6 lg-s 3 sätestatud ehitistele esitatud nõuetele, kuid jätnud ehitiste asukohad nõuetekohaselt välja selgitamata. Seega ei ole korralduse alusel võimalik aru saada, milliste ehitiste seisukorda on vastustaja 10.10.2018 paikvaatlusel hinnanud. Fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada ehitiste asukohta ning kaebajal ei ole ka võimalik hinnata, millises ulatuses ta kaotab vaidlustatud korralduse tõttu maa ostueesõigusega erastamise õiguse.
  2. Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 otsuse nr 3-16-1486 punktides 11 ja 12 tuvastatu kohaselt ei olnud otsuse tegemise seisuga lahendatud taotlust laoplatsi (ehitisregistri koodiga 220301805) juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Vaidlus oli selles, et Kaarma Vallavalitsuse 06.05.
  3. a korralduste nr 195 ja 196 järgi määrati laoplatsile eraldi teenindusmaa, kuid haldusasjas vaidluse all olnud 29.12.2015 korraldusega nr 739 jäeti laoplatsile teenindusmaa määramata. Töökoja maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimiku leheküljel 25 on plaan, millel on tähistatud kohaliku omavalitsuse nägemus laoplatsi asukohast. Kaebaja nägemus on toodud tema poolt koos kaebusega esitatud Jüri Koppeli Maamõõdutööd
  4. aasta plaanil (tl 16), millel laoplatsi asukoht on tähistatud numbriga
  5. Viidatud plaanil ei ole laoplatsi piire tähistatud, kuid viidatud plaanilt nähtub, et kaebaja arvates on laoplats suurem, kui erastamise toimiku leheküljel 25 toodud plaanil seda kajastatud on. Samuti nähtub Lääne-Saare Vallavalitsuse 17.11.2017 kirjaga nr 54/17/632-3 tehtud piiride kulgemise ettepanekult, et ehitiste teenindamiseks vajalik maa suurusega 13300 m2 hõlmab muu hulgas ka laoplatsi registrikoodiga 220301805 ja suurusega 751 m
  6. Võrreldes piiriettepanekut AT171116006 (tl 104) kaebaja poolt esitatud Jüri Koppeli 2009 plaani ja ostueesõigusega erastamise toimiku leheküljel oleva plaaniga see nii aga ei ole. Laoplats tundub olevat hoopis piiriettepanekuga AT171116006 määratud teenindusmaa piiridest väljas. Seega ei ole kohtul võimalik praeguses menetluses täpselt tuvastada laoplatsi asukohta. Käesolevas asjas esitatud 10.10.2018 paikvaatluse protokolli (tl 39) punktis 2 on küll märgitud, et kruusaplats on tuvastatav, kuid kohtule ei ole ära tuntav, millises asukohas see plats paikneb ning kas kaebaja nõustub platsi asukohaga ja suurusega.
  7. Veelgi keerukam on küsimus seonduvalt kruusaplatsiga, mis on ehitisregistrisse kantud koodiga 220301415 ja mille pindala registri andmete kohaselt on 6675 m2 (tl 9). Kohtul ei ole haldusasja toimikus ega maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimikus olevate materjalide põhjal võimalik tuvastada kruusaplatsi asukohta. Jüri Koppeli Maamõõdutööd on küll tähistanud kruusaplatsi numbriga 1 kaebaja poolt esitatud plaanil (tl 16), kuid viidatud plaani põhjal ei ole tuvastatav platsi täpne paiknemine. Asjaolule, et kruusaplatsi asukoha kohta puuduvad asja materjalide juures mistahes dokumendid, juhtis tähelepanu ka halduskohus oma 13.01.2017 otsuses nr 3-16-1486 (p 13). Samuti juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et seda, kuidas ja mille alusel on ehitisregistrisse kantud kruusaplatsi suurus, ei ole toimiku materjalide põhjal võimalik tuvastada. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et ehkki kohus nõudis vastustajalt välja Töökoja maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimiku, nähtub viidatud toimikus olevate materjalide 6
(8)võrdlemisel Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 otsuses analüüsitud dokumentidega, et vastav toimik on kohtule esitatud selektiivselt. Toimikus puuduvad dokumendid, mida halduskohus on analüüsinud otsuse punktides 13-
  1. Nimetatud käitumine vastustaja poolt kohtumenetluses on lubamatu. Ehkki vastavaid dokumente ei ole asja materjalide juurde esitatud, ei tingi see praeguses asjas menetluse uuendamist, kuivõrd Tallinna Halduskohus on otsuses haldusasjas 3-16-1486 viidatud dokumente uurinud, ning hinnanud ning leidnud, et kruusaplatsi asukoht ei ole dokumentide põhjal tuvastatav. Viidatud otsus on jõustunud. Vastustaja ei ole väitnud, et ta oleks peale viidatud otsuse tegemist teinud teisi toiminguid kruusaplatsi asukoha tuvastamiseks peale 10.10.2018 teostatud paikvaatluse. Paikvaatlusel ei tuvastatud aga kruusaplatsi asukohta, vaid hinnati kruusaplatsi vastavust MaaRS § 6 lg 3 nõuetele. Paikvaatluse protokolli (tl 39) punktis 1 seondub seoses kruusaplatsiga märkus, et plats ei ole visuaalselt tuvastatav ning suurus ei ole õige. Seega ei püüdnudki vastustaja platsi asukohta tuvastada ega kaardistada. Kohus märgib täiendavalt, et Lääne-Saare Vallavalitsuse 17.11.2017 kirjaga nr 5-4/17/632-3 tehtud piiride kulgemise ettepanekult nähtub, et ehitiste teenindamiseks vajalik maa suurusega 13300 m2 hõlmab muu hulgas ka kruusaplatsi registrikoodiga 220301415, suurusega 6675 m
  2. Võrreldes piiriettepanekut AT171116006 (tl 104) kaebaja poolt esitatud Jüri Koppeli 2009 plaani ja ostueesõigusega erastamise toimiku leheküljel 16 oleva plaaniga kohus seda tuvastada ei saa. Kruusaplats tundub vähemalt osaliselt olevat piiriettepanekuga AT171116006 määratud teenindusmaa piiridest väljas. Kui võrrelda Jüri Koppeli 2009 plaani vastustaja poolt kaebajale 17.04.2017 tehtud Maleva töökoja juurde teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekuga (tl 103 ja 104), siis ka viidatud plaani ja ettepaneku põhjal ei ole võimalik tuvastada, millises asukohas paikneb kruusaplats, mis viidatud ettepaneku kohaselt peaks jääma teenindusmaa piiride sisse, kuid Jüri Koppeli 2009 plaani kohaselt jääb osaliselt ikkagi teenindusmaa piiridest välja. Seega ei ole kohtul võimalik praeguses menetluses täpselt tuvastada kruusaplatsi asukohta.
  3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalune korraldus tuleb tühistada, kuivõrd selle põhjal ei ole võimalik tuvastada, millises asukohas paiknevate ja millise suurusega ehitiste seisukorda vastustaja korralduse vastu võtmisel hindas. Tulenevalt platsi, kui ehitise olemusest, on platsi alune pind tavapäraselt kattuv erastada soovitava maa suurusega. Kuivõrd laoplats ja kruusaplats ei ole välisseinte ega aiaga piiritletud, siis on nende asukoha täpne kajastamata jätmine oluline menetlusviga, kuivõrd kaebaja jaoks ei ole aru saadav, millises ulatuses ta kaotab korralduse vastu võtmise tagajärjel maa ostueesõigusega erastamise õiguse. Korda tegemise tähtaeg määratakse konkreetsele ehitisele, ning platsi puhul tähendab see platsi pindala. Seega tuleb maa ostueesõigusega erastamise menetluses paratamatult kindlaks määrata, kus ehitised asuvad ja milline on nende pindala. MaaRS § 6 lg 3 kohaselt ei saa tunnistada lagunenuks ehitist, mille asukoht ja piirid ei ole teada. Kohus leiab, et edasises menetluses tuleb vastustajal kaebajale kuuluvad ehitised täpselt kaardistada ning lisada vastavad plaanid erastamise menetlusel vastu võetavatele korraldustele.
  4. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Saaremaa Vallavalitsuse 12.03.2019 korralduse nr 23/295 laoplatsi (ehitisregistri kood 220301805) ja kruusaplatsi (ehitisregistri kood 220301415) puudutavas osas.
  5. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude. Kohus võttis 23.04.2019 määrusega menetlusse kaebaja kohustamisnõude nõudes kohustada Saaremaa Vallavalitsust lahendama kaebaja ostueesõigusega erastamise taotlus uuesti ja oma pädevuse piires. Kuivõrd kohus leidis, et Saaremaa Vallavalitsuse 12.03.2019 korraldus on kruusaplatsi ja laoplatsi puudutavas osas õigusvastane, siis tuleb vastustajal hinnata laoplatsi ja kruusaplatsiga seonduvaid asjaolusid uuesti ja jätkata kaebaja avalduse alusel algatatud maa ostueesõigusega erastamise menetlust sealt, kus see korralduse vastu võtmise eelselt pooleli jäi. Seega rahuldab kohus ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks juba 05.12.
  6. aastal. Arvestades asjaoluga, et kohus teeb otsuse 7
(8)2020. aastal, on vaidlus ülemääraselt veninud, menetlustoimingute tegemisel põhjendamatu. mistõttu oleks viivitamine edasiste MENETLUSKULUD 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Otsus tehakse kaebaja kasuks, mistõttu kannab menetluskulud vastustaja. Kaebaja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust summas 15 eurot, lepingulise esindaja õigusabi kuludest summas 1008 eurot koos käibemaksuga ning kaebaja lepingulise esindaja praamisõidu kuludest summas 11,40 eurot. Kohtule on esitatud arved ning tehtud tööde spetsifikatsioon, mis kajastab arvetel tehtud töid. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ning keerukust on kulutused õigusabile vajalikud ja põhjendatud. Põhjendatud on ka kaebaja lepingulise esindaja sõidukulud summas 11, 40 eurot (vt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-55-10 p 19). Samuti mõistab kohus välja kaebaja poolt tasutud riigilõivu. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1034,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.