← Eesti

4-20-138/14

4-20-138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-138 (2510,19,002978) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 218

lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sander Lehis; ik: 38304250301; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Roman Rubinov, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupp RESOLUTSIOON 1. Sander Lehis süüdi tunnistada

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 14 (neliteist) päeva.

  1. Mõistetud arest 14 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 20.04.
  2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 25.02.
  3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 02.12.2019 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll AB 1580616 (2510,19,002978) selles, et Sander Lehis lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutse tegelikest asjaoludest pakkudes interneti keskkonnas facebook.com Xxxx nimelisel kasutajakontol müüa kaupa: mobiiltelefon xxxx väärtusega 180 eurot, millele lisandub postitamistasu summas 3 eurot. Peale A. A poolt raha ülekande teostamist 27.10.2019 summas 183 eurot Sander Lehise arvelduskontole xxxx kaupa ei väljastatud ega raha ei tagastatud. Oma teoga sai Sander Lehis varalist kasu ja A. A varalist kahju. Sellise käitumisega Sander Lehis pani toime

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo, mis vastab

§ 209lg 1 tunnustele.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid saatis kohtusse avalduse, milles märkis, et seoses komandeeringuga ei ole tal võimalik 25.02.2020 toimuval kohtuistungil osaleda ning sellega seoses taotleb tagaselja otsuse tegemist ning arestipäevade määramisel palub võimaldada ositi kandmine. Vastavalt VTMS § 90 lõikele 1 kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja menetlusaluse isikuta. Käesoleval juhul oli väärteoasja arutamine määratud 04.02.2020 kell 10.00, kuid menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi, kuulates istungile ilmunud tunnistaja üle. Kui kohus edastas 04.02.2020 menetlusalusele isikule uue kutse 25.02.2020 kella 12.00ks, teatas menetlusalune isik, et ta unustas istungi ära. Kohtuistungi toimumisele eelnevalt saatis aga menetlusalune isik ülalmärgitud avalduse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule on väärteoasja arutamise aeg ja koht piisava ajavaruga teatavaks tehtud ja menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu kohus peab võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Väärteotoimikust nähtuvalt ei ole menetlusalune isik ütlusi andnud ning ainsaks kirjalikuks avalduseks on menetlusaluse isiku kirjalik märge väärteoprotokollis, et ta on protokolliga tutvunud, taotlusi hetkel pole. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A A selgitas, et Facebookis leidis telefoni sobiva hinnaga kuna enda oma läks katki. Siis suhtles temaga, et kas on alles, ja müüa. Vastas, et on, et täiesti korras telefon. Ütles, olgu saada oma pandaarve number. Enne Googlest vaatas, et inimene ei ole pätt. Ei osanud vaadata Facebookis, seal oli öeldud, et tegeleb selliste asjadega. Tahtis 180 eurot, oli xxxx tööl, kandis tema arvele 183 eurot, sest küsitakse ka 2.90 või 2.95 Omniva saatekulu. Kirjutas vastu, et sai raha kätte, mõlemal vist SEB pank, läks kohe üle. Siis ütles, et homme paneb posti. Ootas mõned päevad, midagi ei tulnud. Kirjutas, peale seda on ignoreerinud, ei vastanud sõnumitele. Sai Facebookist tema telefoninumbri, see oli välja lülitatud. Rohkem temaga suhelda ei saanud. Hoiatas teda, et seda nii ei jäta, pöördub politseisse, kuid ta ei vastanud. See isik ei nimetanud oma nime, nime sai teada kui saatis pangaarve numbri, seal oli Sander Lehis. Postikulu ta ei küsinud, selle pani ise, telefoni hinnaks oli 180 eurot. Millal see toimus, ei mäleta täpselt, oli oktoobris 2019. Telefoniks oli xxxx Ta kirjutas Facebookis, et sai raha kätte või raha on üle. Suhtlus käis läbi Facebooki Messengeri kirjutades, isikut ennast näinud ei ole. Facebookis leidis ta üles, näopildi, ei ole kindel, et see on tema näopilt. Ei ole teda enam otsinud pärast seda kui asja politseisse andis. Suhtlus isikuga oli nii, et ta vastas ainult ühel päeval, mökutada ei viitsinud, kui tahab osta, ostab ära. Tegi tehingu ära ja enam ei vastanud. Üritas mitu päeva, kirjutas, kuid ta ei vastanud midagi. Saatis kõik väljavõtted politseile meili peale, kuvatõmmised ja ülekandest samamoodi, maksekorralduse koopia. Raha tagasi saanud ei ole, ühendust võetud ei ole, kuigi teab nime, telefoni ka kätte saanud ei ole. Facebookist naine leidis tema kohta, et on petis, ei ole mõtet temaga rahalisi tehinguid teha. Kui kirjutas, siis oli sel isikul mingi varjunimi, ei mäleta. Kui Facebooki sisse lüüa Sander Lehis, on grupp „petturid“, seal on ta kirjas õige nimega. See oli ehk päev kaks hiljem pärast maksmist. Vastas vaid korra, et raha käes, homme posti. Järgmine päev kirjutas, küsis kas on postis, ei vastanud ja siis tundus juba kahtlane. Sellest isikust ei tea põhimõtteliselt midagi, kuskil 35 aastane, 25.04 on sünnipäev, kuskil xxxx mnt-l on mingi firma, 2 nimetus ei tule meelde, ei olnud eesti nimi. Senini alates oktoobri lõpust ei ole see isik ühendust võtnud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu on aset leidnud. Menetlusalune isik lõi varalise kasu saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja tekitas tunnistajale varalise kahju 180 eurot, lisaks postikulu 3 eurot. Tegu on õigesti kvalifitseeritud . Arvestades, et menetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, tuleb teda karistada maksimaalse karistusega 30 päeva aresti. Menetlusalusele isikule on vastu tuldud, antud võimalusi, aresti määratud kandmisele ositi, asendatud üldkasuliku tööga. See arest tuleks ära kanda ühes osas. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteomenetluses nr 2510,19,002978 kogutud tõenditest nähtuvalt on A A 14.11.2019 esitanud teate varavastase süüteo kohta. Teate kohaselt 27.10.2019 ostis ta internetist kuulutuse peale telefoni summas 183 eurot. Telefoni müünud isik lubas telefoni ostjani toimetada pakiautomaadi vahendusel. Pärast telefoni eest tasumist kirjutas A A facebook messengeri vahendusel telefoni müünud isikule 30.10.2019 ning küsis, kas telefon on posti pandud. Sellele ning ka järgnevatele vestlustele Sander Lehis ei vastanud ning A A ei saanud telefoni ega ka raha tagasi. Seetõttu palub A A pettuse korraldanud isik kindlaks teha, teda karistada ja välja mõista tema poolt pettusega omastatud raha. Maksekorraldusest nr 1571 nähtub, et A A on 27.10.2019 kell 09:41:06 teinud oma kontolt ülekande summas 183 eurot Sander Lehis kontole nr EE681010011584857224, märkides selgitusena „Samsung S8“. Väärteoasjas leiduvast A Ai teatest varavastase süüteo toimepanemise kohta ning tema ja Sander Lehise vahel toimunud vestlusest Facebook Messengeris nähtub, et A A võttis Sander Lehisega (Facebookis nimeks märgitud Santšo) telefoni müügi osas ühendust ning küsis kas telefon on veel saadaval. Sander Lehis vastas, et telefon on saadaval, kirjeldas telefoni seisukorda A Aile ning seejärel oli A A nõus telefoni ostma. A A on maksekorralduse nr 1571 kohaselt 27.10.2019 kell 09:41:06 teinud oma kontolt ülekande summas 183 eurot Sander Lehise kontole. Seejuures nähtub Facebook Messengeri vestluse väljavõttest, et A A teavitab ka Sander Lehist, et kandis viimasele 183 eurot, mille sees on ka postikulu ning Sander Lehis teatas, et raha tuli talle üle. Sander Lehis lubas samal päeval telefoni ka posti panna. Seega sisendas müüja ostjas veendumust selles, et kohe saadetakse ka ostetud kaup. Sellise lubaduse andmisega näitas müüja valmisolekut tehingu teostamiseks, hajutades kahtlusi ja hoides isikut eksituses. Kui ostja kaupa teatud aja möödudes saanud ei olnud, võttis ta müüjaga uuesti ühendust, kuid müüja järgnevatele küsimustele enam ei vastanud. Samas oli müüjale teada ostja pangakonto nagu ka sidevahendid ja Facebooki kontakt, kuid pärast viimase lubaduse andmist müüja ostjaga ei kontakteerunud ega maksnud tagasi saadud raha kuigi oli võimalus raha tagasi kanda samale kontole, millelt raha oli laekunud. Seda aga Sander Lehis ei teinud. Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et Sander Lehis oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia A A eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada A Ailt raha ja tal ei olnud soovi kuulutuses näidatud eset A Aile üle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et ta ei ole seda teinud senini. Lisaks eelviidatule nähtub Harju Maakohtu 03.06.2019 otsusest nr 4-19-2497, et selline käitumine on menetlusalusele isikule omane ja süsteemne ning tegemist on viisiga, millega menetlusalune isik teenib endale elatist.

§ 209

lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. Sander Lehis lõi oma müügipakkumisega ostjas teadlikult ebaõige ettekujutuse, et ta soovib telefoni müüa ja seda postiteenust kasutades ostjale edastada. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegi A A varakäsutuse s.o kandis oma pangakontodelt Sander Lehise arveldusarvele raha ja kuna menetlusalune isik talle lubatud kaupa vastu ei saatnud, sai A 3 A seeläbi varalist kahju 183 eurot ja Sander Lehise sai varalist kasu 183 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kuna eelpool on tuvastamist leidnud, et Sander Lehis tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et A A eksimusse viia, s.h pakkus ostukuulutustes soovitud kaupa müüa, kirjeldas kauba seisukorda, andis lubaduse kaup saata, siis pidi ta võimalikuks pidama, et A A varakäsutuse ka teeb. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Sander Lehis on väärteo toime pannud etteplaneeritult ehk tegemist on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohus asub seisukohale, et taoline teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

§ 209lg 1 mõttes.

Riigikohus on märkinud, et

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08).

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

§ 44lg 2 kohaselt on alates 01.01.2015 miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Kuna antud juhul tekitati kelmusega varalist kahju 183 euro ulatuses, siis menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik Sander Lehis pani toime

§ 209

lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

Karistuse mõistmine

§ 218

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest, s.h kelmuse ja varguse toimepanemise eest. Samuti nähtub karistusandmetest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, seejuures neljal korral varavastaste väärtegude eest väheväärtusliku asja vastu. Kohtuvälise menetleja otsustega määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning vaatamata sellele, et teda on ka kohtu poolt karistatud

§ 218

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest arestiga, jätkab menetlusalune isik samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik on jätnud tasumata temale määratud trahvid ja jätnud hüvitamata A e tekitatud kahju, siis viitavad eelmärgitud asjaolud sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või tahe rahaliste mõjutusvahendite ning tekitatud kahjude tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ja inkrimineeritud süüteo toimepanemise tehiolusid ning iseloomu, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastatud asja väärtust, mis ei ulatunud

§ 218

lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi vähesel määral alla eelmärgitud piirmäära ülemmäära. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. 4 Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud ning kahetsust ei ole menetlusalune isik avaldanud ka kohtule edastatud avalduses. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindlaid varavastaseid väärtegusid, s.h kelmuseid toime paneva isikuga. Nii nähtub Harju Maakohtu 03.06.2019 otsusest nr 4-19-2497, et Sander Lehisele mõisteti 20-päevane arest

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemiste eest, mis sarnanesid oma põhimõttelt ning teguviisilt käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevale väärteole. Viidatud väärteod on toime pandud 13.01.2019 kuni 27.03.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2019 otsusega määrati mõistetud aresti kandmine ositi ja arest tulnuks ära kanda hiljemalt 11.11.
  2. Pärast Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid on menetlusalune isik endiselt jätkanud varavastaste väärtegude toimepanemist, mida näitab menetlusesemeks olev väärtegu. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases või seda määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja isiku vabadust piirav karistus takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2019 otsuse kohaselt pidanuks mõistetud arest olema ära kantud hiljemalt 11.11.2019, on menetlusalusele isikule mõistetud arest seniajani ära kandmata, kuivõrd ta on kahel korral taotlenud aresti kandmise edasilükkamist. Harju Maakohtu 29.01.2020 määrusega lükati aresti kandmine edasi ja menetlusalune isik pidi ositi kandmisele kuulunud aresti kandmisele asuma hiljemalt 06.02.2020 ja arest peaks olema ära kantud 31.03.
  3. Seega pani menetlusalune isik käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toime pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsust ja enne selle otsusega määratud karistuse kandmise tähtaja algust. Seega ei mõjutanud menetlusalust isikut ka teadmine, et teda on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest juba arestiga karistatud. Seejuures, vaatamata sellele, et menetlusalune isik pidi eelmist aresti kandma asuma hiljemalt 06.02.2020, ei ole ta seniajani aresti kandmisele asunud. Seetõttu peab kohus süüdistatava süü suurust kogumis ja viimase süüteo eest mõistetud aresti tulemuseta jäämist arvestades vajalikuks mõista menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Selleks, et mõistetav karistus saavutaks oma eesmärgi ja takistaks menetlusalusel isikul uute süütegude toimepanemist määrab kohus, et arest peab olema kantud võimalikult lühikese aja jooksul otsuse jõustumisest. Kuna menetlusalune isik ei ole vaatamata tema enda taotlusele tehtud kohtumäärusele pidanud vajalikuks ka eelmist aresti ositi kandma asuda, ei pea kohus võimalikuks käesoleva otsusega mõistetavat aresti ositi kandmisele määrata ning mõistetud arest tuleb ära kanda ühes osas. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.